Riskide juhtimise ja hoolsusmeetmete kohaldamise juhend

4.25. Riskipõhine lähenemine hoolsusmeetmete kohaldamisel tähendab, et kohustatud isik ei rakenda kõigi klientide suhtes samu hoolsusmeetmeid, vaid hoolsusmeetmeid rakendatakse vastavalt kliendi riskiastmele, st riskipõhiselt.

4.26. Riskipõhiseks hoolsusmeetmete kohaldamiseks peab kohustatud isik hindama kliendi ja ärisuhte/teostatava tehingu riske ning määrama kliendile riskiastme. Kliendi riskide hindamiseks ja riskiastme määramiseks luuakse kliendi riskiprofiili määramise mudel. 

4.27. Kohustatud isik peab nii enda kui ka oma klientide (äri)tegevuses ära tundma, mõistma ning hindama rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske (st riske, mis avalduvad enne maandamismeetmete kohaldamist). Selliselt hinnatakse riskipõhisel lähenemisel, milline on tõenäosus riskide realiseerimiseks ning milline on nende realiseerumise tagajärg. Tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada vastavate asjaolude esinemise võimalikkusega, sealhulgas peab arvestama võimalikke ohtusid, mis võivad mõjutada nii kliendi kui ka kohustatud isiku tegevust, ja võimalust, et antud ohu esinemise tõenäosus suureneb.

4.28. Kliendiga ning eraldi ärisuhtega või juhuti tehtavas tehingus osaleva isikuga seotud konkreetsete riskide hindamisel määratakse iga kliendi või tehingus osaleva isiku riskiprofiil. Nende asjaolude põhjal määratakse kliendi või tehingus osaleva isiku riskiaste, mida väljendatakse tavapäraselt skaalal: madal (keskmisest madalam), keskmine ja kõrge (keskmisest kõrgem). Riskiastme määramine on vajalik, et kohustatud isik saaks rakendada hoolsusmeetmeid riskipõhiselt.

4.29. Riskiastmete kujunemise põhimõtted peavad olema arusaadavad kohustatud isiku töötajale ja pädevale asutusele (võimalik tuvastada, kui suure kaaluga on mingi riski tunnus).

4.30. Riskiastme määramine tähendab, et kohustatud isik hindab iga kliendi või ärisuhte riskiprofiili. Selle põhjal otsustatakse, kui palju tuleb konkreetsele kliendile või tehingule ressurssi suunata. Kõrgema riskiastme määramine ei tähenda, et klient või tehing oleks seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, vaid asjaolusid kogumis arvestades tuleb kliendi (äri)tegevusele ja temaga seotud asjaoludele rohkem tähelepanu pöörata. Sama kehtib ka madala riskiastme määramisega. Madal riskiaste tähendab, et ebatavaliste või riskantsete tegevuste tõenäosus on väike ning selliste klientide puhul saab rakendada näiteks lihtsustatud hoolsusmeetmeid või teostada ärisuhte seiret harvemini.

4.31. Oluline on, et kliendi või tehinguga seotud riskid oleksid pidevalt hinnatud. See tagab, et riskid oleks maandatud, sest kliendi riskiaste võib muutuda tulenevalt tema tegevusest, struktuurimuutustest, tegevuse ümberkorraldamisest jne. Kui kliendi riskiaste muutub, siis tuleb see alati ka dokumenteerida ning fikseerida riskiastme muutmise tinginud asjaolud. Riskiastme manuaalne vähendamine tavapärasemast kõrgemast keskmiseks on võimalik, kuid seda tehakse üksnes põhjendatud asjaolude esinemisel, võttes arvesse muu hulgas asjaolu, miks kliendile või tegevusele ei ole vaja pöörata täiendavat tähelepanu. Riskiastme sellisel muutmisel tuleb olla vajadusel valmis selgitama (sealhulgas Rahapesu Andmebüroole), miks eelnevalt tuvastatud riskid ei ole enam olulised või asjakohased ning miks on riskiastme allapoole toomine põhjendatud. Asjaolu, et klient ei ole teatud perioodil tavapärasemast kõrgemale riskile viitavaid tehinguid teinud või ei ole teinud tehinguid, mida kõrgema riskiastme määramisel arvati võimalikuks pidavat, ei tähenda, et klient neid tehinguid või toiminguid tulevikus ei tee või et kõrgemale riskiastmele viitavad tunnused ja asjaolud oleksid ületatud/kadunud jne.

4.32. Riskiprofiili ja riskiastme määramisel võetakse arvesse vähemalt:

4.32.1. ettevõtteülest riskihinnangut (juhendi punktid 3.5.–3.23.). Oluline on arvesse võtta ettevõtteülest riskihinnangut, sest iga kohustatud isiku riskid on tema tegevusest, teenustest, protsessidest jne tulenevalt erinevad. Seega võib sama klient olla ühe kohustatud isiku jaoks madala riskiga, kuid teise jaoks kõrgema riskiga;

4.32.2. ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärki ning teavet, mis on kogutud ärisuhte eesmärgi või juhuti tehtud tehtava tehingu kohta, sealhulgas tuleb hinnata kõiki andmeid, mida kogutakse;

4.32.3. kliendi hoiustatava vara mahtu või juhuti tehtava tehingu varalist mahtu, kui vastavalt tegevusalast ja osutatavatest teenustest on asjakohane. Eeskätt on see nõue mõeldud näiteks finantseerimisasutustele, kinnisvaramaakleritele, advokaatidele ning audiitoritele, kes tegelevad kliendi varaga seotud tehingutega.;

4.32.4. eeldatavat ärisuhte kestvust;

4.32.5. väiksemat ja suuremat riski iseloomustavad asjaolud tulenevalt RahaPTS § 34 ja 35 ning § 37, 39, 40, 41 sätestatust;

4.32.6. Euroopa Liidu organisatsioonide, Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomitee Moneyval, FATF-i ja Euroopa järelevalveasutuste vastavasisulisi juhiseid ja suuniseid.

4.33. Riskiastme määramisel hinnatakse kliendi ja ärisuhte/tehingu riske ning erinevaid riskitegureid ja nende mõju kliendi riskiastmele.

4.34. Riski hindamisel tuleb arvestada, et rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ei pruugi avalduda ühe selgelt eristatava tehingu või üksiku kõrge riskiga tehingu tunnusena. Kliendi riskiprofiil ja kõrgem riskiaste võib kujuneda ka mitme nõrga või kaudse riskiteguri koosmõjus ning tuua kaasa olukorra, mis vajab näiteks tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamist või teate esitamist Rahapesu Andebüroole jne.

4.35. Riskiastme määramisel arvestatakse, et:

4.35.1. riskiastme määramist või selle kaalumist ei tohi mõjutada ainult üks riskifaktor, va juhul, kui riskifaktor iseseisvalt ei eelda kõrge riskiastme määramist (näiteks riikliku taustaga isik);

4.35.2. riskifaktori kaalu ei tohi mõjutada kohustatud isiku majanduslikud ega kasumiga seotud kaalutlused;

4.35.3. riskiastme määramise metoodika ei tohi põhjendamatult kaasa tuua olukorda, kus ühtki ärisuhet ei ole võimalik liigutada kõrgema riskiga ärisuhteks;

4.35.4. riskiastme metoodika ei tohi põhjendamatult kaasa tuua olukorda, kus kõik kliendisuhteid on madala riskiastmega, sest riskide hindamine peab võimaldama tegelike riskide sisulist eristamist ning kõrgema riskiga klientide ja tegevuste tuvastamist.;

4.35.5. kliendi riskifaktorite kaalumine ei tohi minna vastuollu Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohaste direktiivide, RahaPTS-i või juhendiga, milles käsitletakse olukordi, mis kujutavad endast alati suuremat rahapesu või terrorismi rahastamise riski/ohtu.

4.36. Kõrgemale riskile viitavad ning tugevdatud või muid asjakohaseid hoolsusmeetmeid tuleb alati kohaldada muu hulgas, kui: 

4.36.1. klient või tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik. Kõrge riskiga riikliku taustaga isik tähendab, et riikliku taustaga isiku osas esineb lisaks veel mõni kõrgemale riskile viitav asjaolu;

4.36.2. esitatud teabe või isikusamasuse tuvastamisel on tekkinud kahtlus andmete tõele vastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja tuvastamises;

4.36.3. teenuseid osutatakse füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes on pärit riigist, mis on kantud FATF-i kõrge riskiga või koostööd mittetegevate riikide nimekirja, või kes on seotud suure riskiga kolmanda riigi või muu kõrgema riskiga riigi või territooriumiga, sealhulgas riigiga, kus korruptsioonitase on kõrgem või mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetellu. Samuti loetakse riskiteguriks olukord, kus isikul on nimetatud riigi kodakondsus, tema elu- või asukoht paikneb sellises riigis või territooriumil või makse saaja makseteenuse pakkuja asub nimetatud riigis või territooriumil.

4.36.3.1. „Pärit olema“ mõiste sisustamisel tuleb lähtuda sellest, et kliendi seose hindamisel vastava riigiga tuleb arvesse võtta ka kliendi kodakondsust ja/või kliendi sünniriiki. Seega kliendi puhul, kelle kodakondsus või sünniriik on kõrge riskiga riikide nimekirja kantud riigis, tuleks seaduse kohaselt rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid. Tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamisel tuleb lähtuda kliendi riskiprofiilist tervikuna, ärisuhte ja tehingute iseloomust ning juba kogutud ajakohastest ja usaldusväärsetest andmetest. Seega ei tähenda kõrge riskiga riigi või territooriumiga seotud asjaolude esinemine automaatselt seda, et kõiki tugevdatud hoolsusmeetmeid tuleb igas ärisuhtes rakendada ühekorraga täies ulatuses ja igal puutepunktil korduvalt. Kohustatud isikul on võimalik rakendada meetmeid riskipõhiselt ja proportsionaalselt, arvestades ka olemasolevaid kontrollimeetmeid ja muid riski maandavaid asjaolusid.

4.36.4. virtuaalvääringu ülekandmise tehingud on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad isehallatavalt aadressilt;

4.37. Tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka järgmistes punktides viidatud suuremale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile viitavaid asjaolusid. Kohustatud isik peab järgmiste punktide juures riskipõhiselt hindama ja protseduurireeglites kirjeldama, kas mõni järgmistest asjaoludest on piisav tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamiseks eraldiseisvalt või on vajalik mitme asjaolu koos esinemine või kasutatakse järgnevaid asjaolusid täiendavate riskifaktoritena. Kohustatud isik peab suutma selgitada, miks järgmistes punktides viidatud asjaolud toovad kaasa või ei too kaasa tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise. Suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse:

4.37.1. tehingud on seotud keerukate, suure väärtusega või ebatavaliste tehingutega ja tehingumustritega, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetsele ärispetsiifikale iseloomulik;

4.37.2. esineb samaaegselt mitu riiklikus riskihinnangus või Rahapesu Andmebüroo juhendis kirjeldatud kahtlase tehingu tunnust^[19];

4.37.3. klienti või tema esindajat ei tuvastata näost-näkku ning ei kohaldata erisusi isikusamasuse kaugtuvastamisel. Samas kohas viibimine tähendab, et klient või tema esindaja ja kohustatud isiku esindaja viibivad eesmärgipärasel kohtumisel samas kohas. See tähendab, et potentsiaalsel kliendil või tema esindajal on kohustatud isiku esindajaga vahetu kontakt. Vahetu kontakti käigus saadud info põhjal on võimalik täpsemalt määrata kliendi riskiastet.;

4.37.4. kohustatud isiku riskihinnangu kohaselt võib teatud majandus- või kutsetegevuse, tegevusvaldkonna või muude asjaolude esinemisel olla tegemist olukorraga, millega kaasneb tavapärasest suurem rahapesu või terrorismi rahastamise risk;

4.37.5. kliendiks on juriidiline isik või muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus, mis tegeleb personaalse varahaldusega;

4.37.6. kliendiks on suuri sularahakoguseid käitlev ettevõtja;

4.37.7. kliendiks oleval või temaga seotud äriühingul on variaktsionärid või esitajaaktsiad;

4.37.8. kliendiks oleva äriühingu omandistruktuur näib äriühingu tegevust silmas pidades ebatavaline või liiga keeruline;

4.37.9. kliendiks on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb Eestis elamisõigust või kodakondsust kapitalisiirete, vara või riigivõlakirjade ostmise või Eestis tegutsevatesse äriühingutesse investeerimise eest;

4.37.10. pakutakse tooteid või teenuseid või vahendatakse selliseid tooteid või teenuseid, mis võivad soodustada anonüümsust;

4.37.11. maksed laekuvad tundmatutelt või mitteseotud kolmandatelt isikutelt, sealhulgas virtuaalvääringutes;

4.37.12. uute toodete ja uute äritavadega, sealhulgas uue edastamismehhanismi või uue või areneva tehnoloogia kasutamine nii uute kui ka olemasolevate toodete puhul;

4.37.13. tehingud on seotud nafta, relvade, väärismetalli, väärismetalltoodete või tubakatoodetega;

4.37.14. tegemist on tehingutega, mille esemeks on kultuuriväärtused või muud arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemed, elevandiluu või kaitstud liigid.

4.38. Kohustatud isik võib kliendi riskiprofiili mudeli koostamisel kasutada ettevõtte ülese riskihinnangu kategooriaid, et tagada ühtne riskide juhtimise süsteem nii kohustatud isiku üleselt kui kliendi põhiselt. Riskiprofiili koostamisel tuleb siiski lähtuda kohustatud isiku konkreetsest äritegevusest ning sellega seotud riskidest ning vajadusel hinnata ja arvesse võtta täiendavaid riskitegureid, mida ettevõtteülene riskihinnang ei pruugi täielikult katta.

4.39. Näide kliendi riskiprofiili lihtsustatud mudelist on lisas 2.