""
Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ja olemuse tuvastamine
4.171. Ärisuhte loomisel või juhuti tehtava tehingu puhul peab kohustatud isik mõistma ärisuhte või tehingu eesmärki ja olemust. See on tunne-oma-klienti põhimõtte oluline osa ning võimaldab hinnata, kas kliendi tegevus ja soovitud teenus on omavahel kooskõlas.
4.172. Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ja olemuse tuvastamisel tuleb luua süsteem, mis võimaldab eristada, kas kogutav teave puudutab juriidilist isikut, juriidilise isiku esindajat või füüsilist isikut.
4.173. Ärisuhte eesmärgi ja tehingu olemuse mõistmiseks peab vajadusel koguma täiendavat teavet ja rakendama lisameetmeid. Eelkõige juhul, kui tehing on suure väärtusega, ebatavaline või kui kliendi riskiprofiil viitab kõrgemale rahapesu või terrorismi rahastamise riskile.
4.174. Täiendav teave on kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku püsiv tegevusala, maksetavade, olulisemate tehingupartnerite ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse väljaselgitamine. Kohustatud isik peab vajadusel rakendama lisaks täiendavaid meetmeid ärisuhtest arusaamiseks, sealhulgas vajadusel tuvastama rikkuse päritolu või tehingus kasutatud vara päritolu.
4.175. Lisameetmeteks on muu hulgas avalikest allikatest teabe kogumine ja kontrollimine (näiteks Äriregister, ettevõtte koduleht, majandusaasta aruanded, meedikajastused jms).
Täiendavate hoolsusmeetmete rakendamine võib olla vajalik muu hulgas järgmistes olukordades:
- Tehingud ei ole kooskõlas kliendi teadaoleva tegevusega. Näiteks kliendi tavapärane majandustegevus ei ole loogiline planeeritavate või tehingute olemuse või mahu suhtes.
- Tehingud erinevad oluliselt kliendi tavapärasest tehingukäitumisest. Näiteks tehingute maht, sagedus või geograafiline ulatus erineb oluliselt kliendi varasemast tegevusest või kohustatud isikule teadaolevast tehingumustrist.
- Tehingud on seotud jurisdiktsioonidega, millega kliendil puudub ilmne majanduslik seos. Näiteks klient teeb tehinguid riikidega, kus kliendil ei ole teadaolevaid äripartnereid, tegevust või muid majanduslikke seoseid.
- Tehingu maht ei ole kooskõlas kliendi majandusliku profiiliga. Näiteks tehingute suurus või investeeritav summa ei ole vastavuses kliendi teadaoleva tegevusmahu või majandusaasta aruandes esitatud majandusnäitajatega.
- Tehingu majanduslik eesmärk ei ole kohustatud isikule arusaadav. Näiteks ei ole kliendi esitatud teabe põhjal tehingu eesmärk, sisu või piisavalt selge ning kliendi selgitused ei võimalda mõista tehingu tegelikku eesmärki. Eesmärk on ebamäärane, ühe- või üldsõnaline: ärikulud, investeering, äritegevuse laiendamine jmt.
- Kliendi taust või juhtimisstruktuur ei ole vastavuses kohustatud isikule esitatud informatsiooniga. Näiteks juriidilise isiku juhatusel või tegelikel kasusaajatel puudub seos või varasem kogemus ettevõtte deklareeritud tegevusalaga (taotletakse laenu spetsiifilise tegevusala jaoks, kuid puudub varasem kogemus ja seos selle valdkonnaga.
- Tehing või ärisuhe vastab teadaolevatele ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt avaldatud rahapesu või terrorismi rahastamise tüpoloogiatele või riskiskeemidele. Näiteks tasub teenuse eest kolmas isik, kellel puudub ilmne seos kliendi või tehinguga. Sel juhul peab kohustatud isik täiendavalt hindama, kas tegemist võib olla tegeliku kasusaaja varjamise või muu skeemiga, vajadusel täpsustama ärisuhte eesmärki ja osapoolte rolli.
4.176. Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ja olemuse tuvastamine on hoolsusmeetmete kõige olulisem põhimõte. Selle eesmärk on kujundada piisav arusaam kliendist, sealhulgas kliendi tegevusest, isikust, tegelikest kasusaajatest ja kliendiprofiilist, ning selgitada välja põhjus, miks klient soovib vastavat teenust tarbida. Kohustatud isik peab veenduma, et pakutav teenus vastab kliendi tegelikule tahteavalduse sisule, ehk miks ta teenust soovib, ning on kooskõlas konkreetse teenuse, lepingu olemuse ja eesmärkidega. Samuti peab teenuse kasutamine olema kooskõlas kliendile omistatud riskiastmega. Kogutud teave võimaldab kohustatud isikul hinnata kliendi tegevust kogu ärisuhte vältel ning teostada tehingute pidevat seiret, sealhulgas tuvastada tehingutes kasutatud vahendite päritolu ja majanduslikku põhjendatust. Samuti aitab kogutud teavet hinnata, kas klient, tema esindaja ja tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, kas esitatud tegelik kasusaaja on reaalselt tegelik kasusaaja ning kas klient on võimeline sellise mahuga ja olulisemate äripartneritega selliseid tehinguid teostama.
4.177. Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ja olemuse tuvastamisel tuleb lisaks kliendi esitatud selgitustele hinnata, kas kliendi soovitud teenus ja kavandatav tegevus on kooskõlas kliendi tegeliku tegevuse, majandusliku profiili, võimekuse ja vajadustega. Seetõttu ei saa ärisuhte eesmärgi ja olemuse tuvastamine piirduda üksnes sõnalise teabe kogumisega. Kliendi tegevusala, maksetavade, olulisemate tehingupartnerite (äripartnerite) ja kogemuse kohta kogutud teavet tuleb hinnata koostoimes. See tähendab, et tegevusala peab olema kooskõlas kliendi maksetavadega ning sellega, millises ulatuses ning mahus klient ärisuhte käigus tehinguid teeb. Samuti peavad kliendi olulisemad tehingupartnerid olema loogiliselt seotud vastava tegevusalaga ja kavandatavate tehingute mahuga. Lisaks tuleb silmas pidada, et kliendil peab olema vastav kogemus konkreetsel tegevusalal, võimekus teostada tehinguid selliste ärimahtudega ning omada vastavaid (äri)suhteid.
4.178. Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ja olemuse tuvastamise eesmärk on muu hulgas tuvastada riiklikus riskihinnangus ning muudes asjakohastes riskihinnangutes ja juhendites kirjeldatud riskidele viitavaid asjaolusid ning rakendada nende ilmnemisel asjakohaseid meetmeid. Sealjuures tuleb arvestada, et teatud tunnused võivad eraldiseisvalt või koos viidata muu hulgas nn riiulifirma kasutamisele või muule ebaharilikule tegevusele, mis ei ole kooskõlas tavapärase ja mõistliku majandustegevusega. Sellisel juhul peab kohustatud isik suutma põhjendada ärisuhte loomist ja jätkamist ning vajadusel tuleb selgitada pädevale järelevalveasutusele, millistele asjaoludele ja hinnangutele tuginedes on vastav ärisuhe loodud või seda jätkatud.
4.179. Sarnaselt teiste hoolsusmeetmetega tuleb ka ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ja olemuse tuvastamisel lähtuda riskipõhisest lähenemisest. Mida kõrgem on kliendiga seotud risk, seda põhjalikumalt tuleb koguda ja hinnata teavet kliendi, tema tegevuse ja riskiprofiili kohta. Kohustatud isik peab veenduma, et tunne-oma-klienti põhimõte on täidetud ning on selgelt arusaadav, millist teenust klient soovib kasutada ja mis eesmärgil. Samuti tuleb hinnata, kas kliendi soovitud teenus on kooskõlas kliendi tegeliku tegevuse, majandusliku profiili, võimekuse ja vajadustega. Kõrgema riskiga olukordades ei ole piisav üksnes üldsõnaline teave.
Viimati uuendatud 17.07.2026
Viimati uuendatud 21.09.2026