Üldine info

Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on riik kehtestanud riskide maandamiseks eraldi nõuded, mis tuleb täita enne, kui teenuse osutamisega on lubatud alustada. Nende nõuete täitmiseks viiakse läbi sobivusmenetlus. Rahapesu Andmebüroo lähtub selliste menetluse läbiviimisel oma pädevuses olevate tegevuslubade väljastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest ja haldusmenetluse seadusest.

Rahapesu Andmebüroo väljastab Eestis teenuste osutamiseks tegevuslubasid järgmistel tegevusaladel:

  • finantseerimisasutusena tegutsemine (taotluse esitamisel tuleb majandustegevuse registris märkida rippmenüüst finantseerimisasutusena tegutsemiseks tegevusala(d), mida ettevõte plaanib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt osutama hakata);
  • usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamine;
  • pandimajateenuse osutamine;
  • väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuost või hulgimüük.

info kehtivatest tegevuslubadest: majandustegevuse register (MTR)

Tegevusloa kohustust RahaPTS-i alusel ei ole isikul, kellel on:

  • Finantsinspektsiooni tegevusluba;
  • teisest seadusest tulenev kohustus taotleda Finantsinspektsiooni tegevusluba;
  • Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba, mille alusel on õigus tegutseda Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt, ning:
    • sellisest tegevusest on teavitatud Finantsinspektsiooni või;
    • see isik pakub RahaPTS §70 lõikes 1 nimetatud teenuseid kontsernisiseselt.

Õiguslik raamistik

Tegevusloa taotlemine, nõuded ja tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on reguleeritud RahaPTS § 70-75 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §§ 15-22, 24-25, 30, 32-33, 34, 36-40. 

Soovitusi hoolsusmeetmete kohaldamiseks

Rahapesu Andmebüroo lühiloeng annab soovitusi riskihinnangu ja riskiisu koostamiseks ning käsitleb sissejuhatavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tuvastamist, hindamist ja maandamist.

Nii ärisuhte loomisel kui ka seire käigus tuleks kontrollida, kas klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või RahaPTS § 37 lõikes 4 nimetatud riigist või territooriumilt või tal on nimetatud riigi kodakondsus või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on nimetatud riigis või territooriumil.

Teavet suure riskiga kolmandate riikide kohta annab näiteks:

Kui kohustatud isik puutub oma majandus- või kutsetegevuses tehtava tehingu või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi kaudu kokku suure riskiga kolmanda riigiga, kohaldab ta järgmisi hoolsusmeetmeid (RahaPTS § 39):

  • hangib lisateavet kliendi ja tema tegeliku kasusaaja kohta;
  • hangib lisateavet ärisuhte planeeritava sisu kohta;
  • hangib teavet kliendi ja tema tegeliku kasusaaja rahaliste vahendite ning rikkuse päritolu kohta;
  • hangib teavet planeeritud või teostatud tehingute põhjuste kohta;
  • saab loa kõrgemalt juhtkonnalt ärisuhte loomiseks või selle jätkamiseks;
  • tõhustab ärisuhte seiret suurendades kohaldatavate kontrollimeetmete arvu ja tihedust ning valib tehingute näitajad, mida täiendavalt kontrollitakse.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2015/849 seab mitmeid nõudeid riikliku taustaga isikutega kliendisuhte loomisel ja tehingute tegemisel. RahaPTS kohustab tuvastama ka kohalikke riikliku taustaga isikuid. Valik veebilehti, millelt saab otsida teavet Eesti riikliku taustaga isikute kohta:

* „Pereliige” hõlmab järgmisi isikuid:

  1. riikliku taustaga isiku abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik;
  2. riikliku taustaga isiku registreeritud elukaaslane;
  3. riikliku taustaga isiku vanemad;
  4. riikliku taustaga isiku lapsed;
  5. riikliku taustaga isiku laste abikaasad või abikaasaga samaväärseks peetavad isikud;
  6. riikliku taustaga isiku lapse registreeritud elukaaslane.

** „Lähedaseks kaastöötajaks peetav isik” on:

  1. füüsiline isik, kellest on teada, et ta on juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegelikult kasu saav ühine omanik koos riikliku taustaga isikuga või kellel on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga;
  2. füüsiline isik, kes on sellise juriidilise isiku või õigusliku üksuse ainus kasusaav omanik, mis on teadaolevalt tegelikult asutatud riikliku taustaga isiku kasuks.
     

Viimati uuendatud 29.01.2026

search block image

Kas sellest lehest oli abi?