Terrorismi rahastamine

Sellel lehel anname ülevaate terrorismi rahastamise riskipildist ning selgitame terrorismi rahastamise olemust ja selle tõkestamise raamistikku. Eestis reguleerib terrorismi rahastamise tõkestamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS).

Riskipilt

Terrorismi rahastamise riskipilt

Teatamine

Terrorismi rahastamise kahtluse teateliigid
Mis saab teadetest edasi?
Esita teade

Terrorismi rahastamine ja selle tõkestamine

Mis on terrorismi rahastamine?
Terrorismi rahastamise faasid
Terrorismi rahastamise tõkestamine
Kuidas toimib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem?
Mõisted

Terrorismi rahastamise riskipilt

Terrorismi rahastamise suurimaid trende on seotud indiviidi keskse rolliga. Nii tuleneb peamine oht Euroopas üksiktegutsejatest, kes radikaliseeruvad veebikeskkonna kõlakodades, kus sarnase meelsusega inimestel on lihtne üksteist leida ja innustada. Kui organisatsioon plaanib tegevusi pikaajalises perspektiivis, siis üksiktegutsejal piisab tihtipeale omavahenditest – sissetulek, laenud, lihtsad relvad – mistõttu on terrorismi rahastamise tuvastamine üksikindiviidi puhul keerulisem.

Eelseisvate aastate riskipilti mõjutab asjaolu, et terrorism on olemuselt globaalne fenomen – ideoloogia levib ja innustust saadakse muu hulgas veebikeskkonna vahendusel riigipiire tundmata. Nii Euroopas kui ka väljaspool on üha enam näha, et eri tüüpi reaktsioonilised ideoloogiad võimendavad üksteist. Ehkki väliselt võivad need näida vastandlikud, on eri äärmuslustel üha enam ühisnimetajaid ideoloogiliselt nii vaenlaste kui ka strateegiate näol. See väljendub järjest enam ka terrorismi rahastamist puudutavates väljakutsetes, millega saame silmitsi seista.

Nagu terrorismi rahastamise riskipilt Rahapesu Andmebüroo aastaraamatus 2024 viitab, on Eesti jurisdiktsioonis täheldada kokkupuudet terrorismi rahastamisega selgelt just vahendite edastamise faasis. Tavapäraselt vaadeldakse terrorismi rahastamise riski läbi geograafilise riski. Suurem osa maailma terrorismi rahastamise tõkestamise tähelepanust on seni seondunud eelkõige usuliselt motiveeritud terrorismiga, kuid järjest enam näeme muid vägivaldse äärmusluse tüüpe. Selliselt on terrorismi rahastamise risk midagi enamat kui pelgalt teatud geograafiliste piirkondadega seotud rahavoogude analüüs. Rahapesu riski mõõtmiseks saab kasutada suurandmete analüüse, kuid terrorismi rahastatakse väikestes summades ning hälbed tavapärasest jäävad inimsilmale ja tihti ka suurandmetele nähtamatuks. Seetõttu kajastame enda riskipildis eelkõige terrorismi rahastamisele omaseid käitumismustreid ja harjumusi ehk markereid. Riskipilt ei põhine teoreetilisel analüüsil, vaid neid markereid oleme näinud Eestiga seotud enda kaasuste analüüsides või on need esinenud meie lähiriikides, mistõttu on pigem tõenäolisem, et need võivad olla esinenud ka Eestis.

Eesti terrorismi rahastamise riskipilti mõjutavad kõige olulisemal määral korrespondentsuhted. Peamiselt just nende kaudu saab alguse enamik terrorismi rahastamise kahtluse kaasusi. Seda on näha nii pangandussektori kui ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate juures. Mõlemal juhul kasutatakse ära Eesti jurisdiktsiooni ja Eesti avatud majanduskeskkonda. Tehingud tehakse Eesti teenusepakkuja juriidilisest isikust kliendi ehk respondentasutuse kaudu, kes tegutseb mujal jurisdiktsioonis. Respondentasutuse klient, kes vahendeid saadab, on tavapäraselt mujal resideeruv füüsiline isik.

Endiselt mõjutavad Eesti riskipilti Hamasi-Iisraeli sõjaga seotud annetused. Kirjutasime 2023. aasta aastaraamatus Eesti kaudu tuvastatud 18-liikmelisest välismaisest võrgustikust, mis oli seotud terroristlikku organisatsiooniga Palestiina Islamidžihaad. Nüüdseks on realiseerunud oht muu hulgas krediidiasutuste korrespondentsuhetes, kus makseteenuse pakkuja kaudu saab teha välisriigist annetusi välisriigi mittetulundusühingutele. Näiteks toetatakse sellisel moel mõnest Euroopa riigist Türgi mittetulundusühinguid, mis pakuvad abi konfliktipiirkondades. Heategevusorganisatsioonid on rahvusvaheliselt üks sektoreid, mis on terrorismi rahastamise vaatest eriti haavatav. Konkreetsed mittetulundusühingud jagavad aga terroristlike organisatsioonide võtmesõnumeid, mis kõneleb ka sellest, mil moel võidakse annetatud vahendeid tegelikult kasutada.

Teatamine

Terrorismi rahastamise tõkestamine on peamine viis piirata terroriorganisatsioonide tegevust: nii rünnakuid, värbamist kui ka propagandat. Seetõttu on iga turuosalise esitatud kvaliteetne terrorismi rahastamise teade oluline infokild. Kui kohustatud isik tuvastab terrorismi rahastamisele viitavad asjaolud, on ta kohustatud sellest viivitamata Rahapesu Andmebürood teavitama.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 kohaselt:

(1) RahaPTS-i kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses:
  1) krediidiasutused;
  2) finantseerimisasutused;
  3) hasartmängu, välja arvatud kaubanduslik loterii, korraldajad;
  4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki;
  41) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus;
  5) kauplejad, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas vähemalt 10 000 eurot või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
  6) isikud, kes tegelevad väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga;
  7) vandeaudiitorid audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkujad;
  8) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad;
  9) usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad;
  10) virtuaalvääringu teenuse pakkujad;
  12) väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta;
  13) piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad;
  14) pandimajapidajad;
  15) kunstiteostega kauplejad ja isikud, kes vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.

(2) RahaPTS-i kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel. Samuti kohaldatakse RahaPTS-i nimetatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta juhendab tehingu kavandamist või selle tegemist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:
  1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;
  2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;
  3) makse-, hoiu- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;
  4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;
  5) usaldushalduse, äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.

(3) RahaPTS-i kohaldatakse mittetulundusühingutele mittetulundusühingute seaduse tähenduses ja teistele juriidilistele isikutele, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, ning sihtasutustele sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, või kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud RahaPTS-i § 37 lõike 4 punktis 3.

(4) RahaPTS-i kohaldatakse Eesti Pangale, kui ta kõrvaldab käibelt või vahetab ümber pangatähti või münte üle 10 000 euro väärtuses või sellega võrdväärse summa muus vääringus või kui talle tasutakse meenemüntide või teiste numismaatilis-bonistiliste toodete eest sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse RahaPTS-is finantseerimisasutuste kohta sätestatut. RahaPTS-i kohaldamisel virtuaalvääringu teenuse pakkujatele lähtutakse teenusepakkuja tegelikust tahtest ning tema tegevuse olemusest ja eesmärgist.

(6) RahaPTS-i 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele.

Terrorismi rahastamisele viitavad teated jagunevad kaheks: riskile viitav teade (TFR-1) ja kahtlusele viitav teade (TFR-2).

TFR-1

riskiindikaator  +   ebaharilikkus   ➔   esita teade (TFR-1)
(eeldab seost riskiriigiga)

TFR-2

kahtlusindikaator      ➔       esita teade (TFR-2)

Tehing või toimib tuleb peatada pädeva asutuse edasise juhiseni. Kohustatud isikul on keelatud kliendile vahendeid kättesaadavaks teha.

Kõiki teateliike vaata juhendist

Rahapesu Andmebüroo analüüsib kohustatud isikute teateid kõigepealt eelanalüüsi vaatest ning vajadusel süvaanalüüsi vaatest. Rahapesu Andmebüroole laekub infot nii Eesti turuosalistelt kui ka välisriikide rahapesu andmebüroodelt – see võimaldab vaadelda kohustatud isiku esitatud teadet infokilluna suuremas kontekstis ning rikastada seda muu infoga või küsida teavet juurde, sh teistelt kohustatud isikutelt.

Koostöö välisriikide rahapesu andmebüroodega ja Kaitsepolitseiametiga on terrorismi rahastamise tõkestamise tavapärane osa. Samuti saab Rahapesu Andmebüroo terrorismi rahastamise kahtluse korral seada ettekirjutuse alusel vahenditele või kontole käsutuspiirangu ning tehingu peatada.

Lisaks kaasuste analüüsile teeb Rahapesu Andmebüroo strateegilist ja taktikalist analüüsi – muu hulgas terrorismi rahastamisele viitavate teadete pinnalt – trendide ja tüpoloogiate tuvastamiseks. Samuti koostatakse analüüse, riskihinnanguid ja tüpoloogiateateid, et tõsta huvirühmade ja avalikkuse riskiteadlikkust. Teadetes kajastuvat infot kasutatakse üldistatult ka kohustatud isikute koolitamisel.

Rahapesu Andmebüroo osaleb terrorismi rahastamise tõkestamisel erinevates koostöövõrgustikes, kus vahetatakse infot. See võimaldab Rahapesu Andmebürool juhtida ka teiste riikide tähelepanu meie jurisdiktsioonis kajastuvatele trendidele, mis nähtuvad kohustatud isiku esitatud teadetest. Nii võimaldavad esitatud teated mõista paremini, milline on meie jurisdiktsiooni kohustatud isikute ärakasutatavus terrorismi rahastamise kontekstis ning astuda vastavaid samme. Seetõttu on iga kvaliteetne terrorismi rahastamisele viitav teade oluline infokild.

Saada teade

Arendamisel on uus teabesüsteem, mis lihtsustab teate esitamist ja pakub teatajale tagasisidet.

Järgi juhiseid terrorismi rahastamise riski ja kahtluse teadete esitamiseks:

Terrorismi rahastamine ja selle tõkestamine

Terrorismi rahastamist puudutav osa videos alates 3:45.

Terrorismi rahastamise kolm peamist faasi on kogumine, edastamine ja kasutamine. Tihtipeale koguvad terroristlikud organisatsioonid vahendeid ühes jurisdiktsioonis (näiteks ühisrahastuse abil annetuste näol), edastavad teise jurisdiktsiooni kaudu (näiteks vahendite liikumist ähmastades virtuaalvääringute abil) ning kasutavad terroristlikul eesmärgil kolmandas jurisdiktsioonis.

1. Kogumine – terroristlikul eesmärgil vahendite kogumine nii seaduslikku ka ebaseaduslikku päritolu allikatest. Kui üksiktegutseja puhul piisab omavahenditest, siis organisatsiooni või rühmituse puhul on vajadused laiemad. Levinud on koguda toetusi ühisrahastuse abil, kusjuures sageli ei pruugi annetajad teada, et nende raha kasutatakse terroristlikel eesmärkidel.

  • Laiemalt kuuluvad legaalsete tuluallikate alla äritegevus, renditulu, ürituste korraldamine (kontserdid, festivalid), annetused-toetused ja liikmetasud.
  • Ebaseaduslikud tuluallikad on näiteks narkokaubandus, inimkaubandus, rahapesu, väljapressimine.  

2. Edastamine – vahendite edastamine ühest jurisdiktsioonist teise või ühelt isikult teisele. Vahendite liigutamiseks kasutatakse eri kanaleid, mis võivad olla ametlikud (sh pangandussektor, sularahasiire, virtuaalvääringud), aga selleks võidakse kasutada ka näiteks sularahakullereid, kaubanduspõhist rahapesu ning hawāla’t.

3. Kasutamine – terroristlikul eesmärgil vahendite kasutamine. See on faas, kus üksikisik ostab terrorikuriteo eesmärgil näiteks lihtsa relva. Terroristlik organisatsioon vajab aga lisaks rünnakutele vahendeid näiteks nii propagandaks, värbamiseks, väljaõppe korraldamiseks, reisimisega seotud kuludeks, materjalide ja varustuse ostmiseks kui ka üldisemaks logistikaks ja palkade maksmiseks.
Aina enam eristatakse terrorismi rahastamise protsessi osana aga ka talletamist, haldamist ja hägustamist.1

4. Talletamine – vahendite hoidmine, et neid säilitada ja võimalusel väärtust kasvatada.

  • Talletamisel kasutavad suuremad terroristlikud organisatsioonid näiteks virtuaalvääringuid, samuti investeerimist aktsiaturul, kinnisvara, ettemaksukaarte, sularaha.

5. Haldamine – vahendite plaanimine ja korraldamine, vajadusel ka sellega tegelevate struktuuriüksuste või muude osapoolte kaasamine (raamatupidajad, investorid jne).

  • Kui üksikisik lähtub siin pigem lühiajalisest plaanist, siis terroristlikud organisatsioonid plaanid ja koordineerivad tegevusi pikaajalises plaanis.

6. Hägustamine – vahendite päritolu, omaniku, sihtpunkti, liikumise jne ähmastamine, et varjata tegelikku kasutuseesmärki.

  • Hägustamiseks kasutatakse nii valeidentiteeti, kolmandaid osapooli, rahapesu võtteid, virtuaalvääringuid kui ka MTÜsid.
1 Davis, Jessica (2021). Prevention of Terrorist Financing. – Alex P. Schmid (Ed.), Handbook of Terrorism Prevention and Preparedness. The Hague: ICCT (International Centre for Counter-Terrorism), 444–473. https://www.icct.nl/handbook-terrorism-prevention-and-preparedness

Eestis määratleb mõiste „terrorikuritegu“ karistusseadustiku § 237, mille kohaselt:

rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda.

Terrorismi rahastamise tõkestamist reguleerib RahaPTS:

RahaPTSi § 5 tähenduses on terrorismi rahastamine terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse ning terroristlikul eesmärgil reisimise rahastamine ning toetamine karistusseadustiku §-de 2373 ja 2376 tähenduses. See tähendab, et terrorismi rahastamiseks loetakse näiteks nii terroristliku ühenduse või isiku, kelle tegevus on suunatud terrorikuriteo toimetamisele, rahastamine või muul viisil teadvalt toetamine, vahendite kättesaadavaks tegemine või kogumine, teades, et neid võidakse kasutada terroristliku kuriteo toimepanemiseks.

Terrorismi rahastamise tõkestamisel teeb Rahapesu Andmebüroo siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd. Siseriiklikult edastatakse infot nii Kaitsepolitseiametile kui ka uurivatele asutustele. Rahvusvaheliselt teeb Andmebüroo koostööd kaalukate Euroopa ja ülemaailmsete organisatsioonidega.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise kaks peamist erinevust

1.  Terrorismi rahastamise vahendid võivad pärineda lisaks kuritegelikele allikatele ka seaduslikust tulust, näiteks sissetulek, toetused ja annetused, liikmetasud, müügikaup, ürituste korraldamine ning renditulu.

2.  Raha on vahend, mitte eesmärk. Eesmärk on vahendite kasutamine terroristliku tegevuse elluviimiseks või hõlbustamiseks (sh värbamine, ideoloogia levitamine, väljaõpe, olmevajaduste katmine, reisimine, ka kõige lihtsamate relvade ostmine). Seega võib tegu olla väga väikeste summadega, oluline on ideoloogiline aspekt.

Kuigi rahapesu ja terrorismi rahastamine erinevad mitmeti, kasutatakse rahapesu võtteid ka terroristlikel eesmärkidel. Radikaliseerunud isikud kasutavad sageli rahapesijatega samu finantssüsteemi haavatavusi, mis võimaldavad tehingutes teatavat anonüümsust ja läbipaistmatust.

Lugema

Terrorismi rahastamise kahtlus – asjaolud või teadmine, mis viitavad sellele, et tehing või tegevus võib olla suunatud terrorismi rahastamisele ning hoolsusmeetmete rakendamisega ei ole võimalik kahtlust kõrvaldada.

TFR – terrorismi rahastamisele viitav teade (terrorist financing report). Jaguneb kaheks: TFR-1 ehk terrorismi rahastamise riskile viitav teade ning TFR-2 ehk terrorism rahastamise kahtlusele viitav teade.

Kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riik (nn riskiriik) – riik, mis on toodud välja Rahapesu Andmebüroo kahtlaste tehingute tunnuste juhendi lisas (Kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid).

Hawāla – peamiselt Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias levinud usaldusel põhinev traditsiooniline raha edastamise viis, kus raha ülekandmiseks ei pea seda füüsiliselt sihtkohta saatma. Raha asemel võidakse sihtriigis, kus toimib kogukonnasuhetele tuginev arveldussüsteem, aktsepteerida näiteks vallas- või kinnisvara (ehted, autod jm).

Kaubanduspõhine rahapesu (TBML, trade-based money laundering) – kuritegeliku tulu varjamine ülepiiriliste kaubandustehingutega (arvel näidatakse valesti hinda, kogust, kvaliteeti, kauba nimetust või esitatakse topeltarveid). Erinevalt kaubanduspõhise rahapesuga seotud eelkuritegudest pole selle eesmärk mitte kauba, vaid võltsitud kaubandustehingute abil raha ja vahendite liigutamine, kasutades selleks nn professionaalseid rahapesijaid. Kaubanduspõhine terrorismi rahastamine (TBTF, trade-based terrorist financing) kasutab TBMLi võtteid, kuid olulise erinevusega – raha ja vahendid, mida edastatakse, võivad pärineda nii mittelegaalsest kui ka legaalsest allikast.

Tagurpidi rahapesu (reverse money laundering) – protsess, mis varjab legaalset rahastamisallikat, mida kavatsetakse kasutada ebaseaduslikel eesmärkidel. Seda kasutatakse tavaliselt terrorismi rahastamiseks, kuid seda võivad rakendada ka kuritegelikud organisatsioonid, kes on investeerinud legaalsetesse ettevõtetesse ja soovivad ametlikust ringlusest legaalseid vahendeid välja võtta.

Uuri lisa

Rahapesu Andmebüroo avaldatud analüüsid:

Muud materjalid:

Viimati uuendatud 02.02.2026

search block image

Kas sellest lehest oli abi?