Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 70 lõike 1 punkti 2 alusel peab usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks ettevõtjal olema tegevusluba.
Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja on tähenduses füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest:
1. äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingud;
2. tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise korraldamine;
3. asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressi kui kontaktandmete osa kasutamise või postisaadetiste vastuvõtmiseks aadressi kasutamise võimaldamine ja muude eelnimetatuga seonduvate teenuste pakkumine äriühingule või muule juriidilisele isikule, seltsingule või muule juriidilise isiku staatust mitteomavale isikute ühendusele;
4. usaldushaldurina või seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse esindajana tegutsemine või teise isiku määramine sellele positsioonile;
5. aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise korraldamine, välja arvatud nende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi standardeid.
Usaldushaldus on RahaPTS tähenduses seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt valitseb usaldushaldur usaldushalduse looja eraldatud varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt, samuti õiguslik üksus, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 31 lõike 10 alusel Euroopa Komisjoni avaldatud koondloetelus.
Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujana tegutsemiseks vajava tegevusloa taotluse või tegevusloa muutmise taotluse menetlemise eelduseks on seadustes (RahaPTS-is ja MSÜS-is) nimetatud andmete ja dokumentide esitamine.
Esitatavad dokumendid ja andmed peavad kinnitama RAB-ile, et ettevõtja vastab usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja nõuetele. Tegevusloa taotluste lahendamise puhul on tegemist haldusmenetlusega ning haldusmenetluse keel on eesti keel
(HMS § 20 lg 1). Tulenevalt eelnevast tuleb kõikide võõrkeelsete originaaldokumentide juurde esitada eestikeelse tõlkega dokumendid.
Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujana tegevusluba taotledes või tegevusluba muutes tuleb esitada järgnevad dokumendid ja andmed:
1. teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas veebilehe aadress;
2. teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi punktis 1 nimetatud teenuse pakkumise kohtade kohta;
3. kui juriidilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis juriidilisest isikust ettevõtja omaniku nimi, registri- või isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, asu- või sünnikoht ja elukoha aadress, tema tegeliku kasusaaja nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress;
4. juriidilisest isikust teenusepakkuja juhtorgani liikme ja prokuristi nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht ning elukoha aadress, kui teenusepakkuja ei ole Eesti äriregistris registreeritud ettevõtja;
5. RahaPTS §-de 14 ja 15 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad;
6. RahaPTS § 17 kohaselt määratud kontaktisiku nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
7. kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik, välisriigis asutatud teenusepakkuja või kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja, siis tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis tõendab karistuse puudumist riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti;
8. kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või füüsilisest isikust omanik on välisriigi kodanik, siis kõikide kodakondsusjärgsete riikide kohta isikut tõendavate dokumentide koopiad ja punktis 8 nimetatud karistuse puudumist tõendavad dokumendid;
9. ettevõtja juhtorgani liikme ja prokuristi kohta dokumendid, mis sisaldavad haridustaset, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhtorgani liikme puhul ka vastutusvaldkonda, samuti dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada, et tõendada juhtorgani liikme või prokuristi usaldusväärsust ning asjaolu, et taotlejal on korrektne ärialane maine. NB! Haridust tõendavad dokumendid (diplom) tuleb esitada koos tegevusloa taotlusega;
10. ettevõtja nimel peetavate maksekontode loetelu koos iga maksekonto kordumatu tunnuse ja kontopidaja nimega; NB! Kõik peetavad maksekontod tuleb esitada tegevusloa taotlusega majandustegevuse registri keskkonnas, millele peab juurde lisama krediidiasutuse, e-raha asutuse või makseasutuse õiendi tõestamaks maksekonto olemasolu.
Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja peab tegevusloa saamiseks vastama RahaPTS § 72 lg 1 p-des 1-3 ja lõikes 2 nimetatud kontrollieseme asjaoludele.
Rahapesu Andmebüroo hakkab hindama kontrollieseme asjaolusid (nõuded taotlejale) alles siis kui kõik RahaPTS §-is 70 nimetatud andmed ja dokumendid (esitatavad andmed ja dokumendid) on nõuetekohaselt ja korrektselt esitatud vastavalt seaduses sätestatule.
Kehtivate karistuste puudumise nõue
Tulenevalt RahaPTS § 72 lg 1 p-ist 1 peab ettevõttel, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul puuduma kehtiv karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
Kui ettevõtjal on tütarettevõtja, kelle tegevuseks soovitakse kasutada ettevõtja nimele taotletavat tegevusluba, peab ka tütarettevõtja vastama nimetatud nõudele.
Korrektne ärialane maine
Tulenevalt RahaPTS § 72 lg 1 p-ist 11 peab ettevõttel, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul olema korrektne ärialane maine. Korrektse ärialase maine olemasolu hindab tegevusloa andja, võttes arvesse isiku varasemat tegevust ja sellega seotud asjaolusid. Korrektse ärialase maine olemasolu eeldatakse, kui puuduvad seda kahtluse alla seadvad asjaolud.
RahaPTS § 72 lg 2 kohaselt isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas, kui:
1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud ettevõtja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;
3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;
4) ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
5) ta on esitanud Rahapesu Andmebüroole valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata;
6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.
RahaPTS § 72 lõikes 2 olev loetelu ei ole suletud loetelu, mis tähendab seda, et korrektset ärialast mainet võivad mõjutada ka sellised asjaolud, mis ei ole RahaPTS § 72 lõikes 2 nimetatud.
Nõuded kontaktisikule
RahaPTS § 17 kohaselt määratud kontaktisik vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga.
Kui ettevõtjal on tütarettevõtja, kelle tegevuseks soovitakse kasutada ettevõtja nimele taotletavat tegevusluba, peab ka tütarettevõtja vastama nimetatud nõudele.
Menetlustähtaegade kohta leiate info SIIT
Kui ettevõtja ei vasta RahaPTS-is sätestatud kohustuslikele kontrollieseme asjaoludele (nõuded taotlejale), on RAB-il kohustus, tuginedes MSÜS § 25 lg 1 ps 2 sätestatutele, keelduda tegevusloa andmisest või tegevusloa muutmisest.
Keeldumise alused:
1. ettevõtja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tulenev majandustegevuse keeld;
2. ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrollieseme asjaolule (vt nõuded taotlejale);
3. ilmneb, et teenusepakkuja on tegevusloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud tegevusloa andmisest keelduma.
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks (MSÜS § 37 lg 1 ja 2 ja RahaPTS § 75 lg 1) kui:
1. ilmneb, et teenusepakkuja on tegevusloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud tegevusloa andmisest keelduma;
2. teenusepakkuja loobub majandustegevusest (majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates). Majandustegevusest loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei edasta iga-aastast nõutavat kinnitust selle kohta, et on teavitanud Rahapesu Andmebürood kõigist tegevusloa tingimuste muudatustest;
3. ettevõtja suhtes asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tuleneva asjaomase majandustegevuse keelu, välja arvatud MSÜS alusel kohaldatud majandustegevuse keelu kehtimine;
4. ettevõtjale on andnud tegevusloa Finantsinspektsioon;
5. ettevõtja korduvalt ei täida järelevalveasutuse ettekirjutusi, seejuures korduvalt mittetäitmine on ka juba kahe ettekirjutuse täitmata jätmine ning seda hinnatakse proportsionaalselt ettevõtte tegevusala, tehtud ettekirjutuste aluste ning olulisusega;
6. ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul.
7. ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates (MSÜS § 34 lõike 5 alusel ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks, seega isegi kui ettevõte loobub ajutiselt majandustegevusest, siis see ei peata kohustust asuda kuue kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal);
8. ettevõtja ei ole majandustegevust teostanud kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest;
9. rikutakse oluliselt tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat majandustegevuse nõudeid või tegevusloa kõrvaltingimusi (ehk ettevõte ei vasta enam tegevusloa kontrollieseme asjaoludele RahaPTS § 72 alusel);
10. tegevusloaga lubatud tegevusega tekib avalikule korrale oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaalub üles ettevõtja huvi tegevust jätkata ning mida ei ole võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega.
Rahapesu Andmebüroo ülevaade ja soovitused usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkujatele järelevalvemenetlustes tuvastatud peamiste puuduste osas detsember 2023 seisuga
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt on usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkujad (edaspidi CSP) kohustatud isikud, kelle osas Rahapesu Andmebüroo (RAB) teostab järelevalvet.
RAB lõpetas 2023. aastal neli kohapealset CSP-de kontrolli. Kõigis kontrollides tuvastati puuduseid ettevõtete tegevuses või dokumentatsioonis. Levinumad puudused seisnesid riskihinnangus ja riskiisus. Lisaks oli puudusi ka hoolsusmeetmete kohaldamisel – seda nii tegeliku kasusaaja tuvastamisel kui ka ärisuhte eesmärgist aru saamisel.
Võttes arvesse maailmas toimuvat (sh Venemaa-Ukraina sõda, Iisraeli ja Hamasi sõda/konflikt), muutub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine järjest aktuaalsemaks ja olulisemaks valdkonnaks. Efektiivne rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem saab alguse suhtumisest, ettevõtte omanike ja juhatuse ning töötajate teadlikkusest, soovist ja motivatsioonist panustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisesse. Mida kõrgem on ettevõtete teadlikkus ja motivatsioon tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist, seda rohkem panustatakse rahalist ja ajalist ressurssi süsteemide loomisesse, töötajate koolitamisesse ja palkamisse. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine algab kohustatud isiku juhatusepoolse kultuuri ja mõtteviisi loomisest ettevõttes, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on tähtis.
CSP-de järelevalves tuvastatud olulisemad puudused
Riskihinnang ja riskiisu
Puudused riskihinnangus ja riskiisus olid kõikidel kontrollitavatel.
Riskihinnangu keerukus, maht ja ülesehitus peavad vastama kohustatud isiku suurusele ning tema tegevuse ja teenuste laadile, ulatusele ning riskiisule ja kohustatud isiku tegevusega kaasnevatele riskidele. Riskihinnangu dokumendid ning nende juurde kuuluvad lisad peavad olema ajakohased ja muutuma koos ettevõttega ning sellega kaasnevate riskide muutumisega. Vastav nõue tuleneb ka RahaPTS § 13 lg-st 4.
RAB on järelevalves muuhulgas mitmel juhul tuvastanud, et CSP-de riskihinnang ja riskiisu ei ole vastavuses ettevõtte tegeliku tegevuse ja sellega kaasnevate riskidega. Näiteks tuvastas RAB olukorra, kus ettevõte pakkus lisaks CSP teenusele ka raamatupidamisteenust, kuid riskihinnangus/riskiisus ei olnud analüüsinud mõlema teenusega seotud riske. Seeläbi ei olnud maandatud kõikide teenusepakkumisega seotud riskid. Samuti tuvastasime muuhulgas olukorra, kus ettevõtte riskihinnangus olevates riskikategooriates puudusid suhtluskanaliga seotud riskid, kuigi ettevõte pakkus teenust läbi mitme erineva suhtluskanali. Riskihinnang peab olema personaalne, mistõttu peavad seal kajastuma kõik ettevõtte riskiindikaatorid, mis reaalsuses esinevad. Samuti ka meetmed, kuidas tuvastatud riske maandatakse.
Kui riskihinnang on puudustega, siis mõjutab see muuhulgas ka riskiisu kvaliteeti. RAB on ühe puudusena riskihinnangutes tuvastanud, et ettevõtted ei ole määranud kvantitatiivsel tasemel riske, mida kohustatud isik on oma äritegevuses valmis võtma. Eelnev tähendab seda, et ettevõtted ei too numbriliselt välja, mitut klienti ollakse mingi konkreetse riskiga valmis teenindama – näiteks kohustatud isiku riskiisus on välja toodud, et ettevõte teenindab kliente kõrge riskiga piirkondadest, samas aga ei ole numbriliselt välja toodud, mitut sellist klienti suudetakse ära teenindada ja nende osas tugevdatud hoolsusmeetmeid rakendada, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid oleks maandatud.
Riskihinnangut ja riskiisu tuleb ajas pidevalt uuendada. Kui suureneb ettevõtte klientide, tehingute ja töötajate arv või pakutavate teenuste maht, hakatakse teenust pakkuma uues geograafilises piirkonnas või uut teenuse valdkonda (näiteks hakatakse pakkuma lisaks äriühingu asutamise teenusele ka tegevuskoha aadressiteenust), siis vastavalt sellele peaks hindama riske uuesti ja vajadusel täiendama ka oma riskihinnangut ja riskiisu.
Tegeliku kasusaaja tuvastamine
Hoolsusmeetmete kohaldamisel ärisuhte loomisel esines kontrollitavatel märkimisväärseid puudusi sh tegeliku kasusaaja tuvastamisel. Tegeliku kasusaaja tuvastamise eesmärgiks on välja selgitada, kas tehingus osaleva isiku reaalne huvi on teha konkreetne tehing või on tehingu tegelikuks kasusaajaks ja huvitatud isikuks keegi kolmas, kes proovib mingil põhjusel enda isikut ja kasu tehingust varjata. Tegeliku kasusaaja varjamise põhjuseks võib olla näiteks püüdlus sanktsioonidest kõrvale hoiduda või eesmärk legaliseerida kuritegelikul teel saadud vara.
On oluline, et kohustatud isik mõistaks tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuuri ning suudaks vajadusel selgitada ja tõendada, kuidas on tuvastatud tegelik kasusaaja. Kohustatud isik peab juba enne tehingu tegemist tuvastama kõik kliendi tegelikud kasusaajad. Näiteks on RAB menetlustes muuhulgas tuvastanud, et kontrollitav on teinud kindlaks, kellele kuulub üks osa kliendi ettevõttest, aga pole kogutud infot, kellele kuulub ülejäänud 50% ja seeläbi ei ole tuvastatud kõiki ettevõtte tegelikke kasusaajaid. Kui kõiki tegelikke kasusaajaid ei tuvastata, tõstab see ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.
RAB on järelevalve käigus tuvastanud olukordi, kus kohustatud isikule tasub teenuse eest vahendaja, mitte klient ise. Kontrollitav CSP ei tuvastanud, milline on kahe ettevõtte omavaheline seos (kliendi ja vahendaja), mis on tehingu eesmärk ning jättis tuvastamata tehingu tegelikud kasusaajad. FATF-i hinnangu1 kohaselt võidakse CSP-sid ära kasutada, ostes neilt riiulifirmasid usaldusvääruse tõstmiseks ja tegeliku kasusaaja varjamiseks läbi keerukate äristruktuuride. Eelnevalt nimetatud olukorra vältimiseks on oluline iga ärisuhte puhul tuvastada kliendi tegelikud lõppkasusaajad.
Ärisuhte eesmärgi mõistmine
Eelnevas lõigus välja toodud näite puhul ei küsinud CSP täiendavaid andmeid, et tuvastada ärisuhte eesmärki. Ärisuhte eesmärgist arusaamine tähendab, et kohustatud isik selgitab välja, mis on kliendi huvi ärisuhte loomisel, kas tegemist on kliendi tavapärase tehinguga jne. Selleks ei piisa vaid sõnalise teabe kogumisest, vajalik on küsida ka väiteid kinnitavaid dokumente ning analüüsida kogutud infot. Ärisuhte eesmärgi mõistmiseks on vajalik teada, millega klient tegeleb, kes on tema olulisemad tehingupartnerid, millised on ettevõtte maksetavad ja kas need on iseloomulikud kliendi tegevusele; juriidilise isiku puhul on oluline ka kogemus.
RAB on menetlustes tuvastanud, et CSP-del puuduvad protseduurireeglites täielikult põhimõtted ja käitumisjuhised, kuidas rikkuse päritolu tuvastada. RahaPTS kohaselt tuleb rikkuse päritolu tuvastada riikliku taustaga isikute, kõrge riskiga klientide (sh suure riskiga kolmandates riikides tegutseva kliendi) puhul või kui on tekkinud kahtlus rikkuse päritolu osas. Viimase puhul näiteks kui klient on isikuankeedis märkinud, et töötab klienditeenindajana, aga teenuste mahud, mida ta soetab, on kordades suuremad, mida saaks keskmise klienditeenindaja palga eest endale lubada, siis sellisel juhul on asjakohane tuvastada kliendi vara päritolu.
Mida suurem on kliendiga kaasnev risk, seda rohkem tuleb rakendada erinevaid meetmeid, et aru saada kliendist ja tema riskiprofiilist ning kas kliendi soov tehingu tegemiseks või ärisuhte loomiseks läheb kokku kliendi tegeliku tegevuse, võime ja vajadustega.
Kokkuvõtvalt soovitab RAB CSP-del üle vaadata enda sisemised süsteemid ja dokumendid (sh riskihinnang ja riskiisu), muuhulgas vastavalt antud märgukirjas välja toodud näidete põhjalt, ning vajadusel teha neis täiendusi ja muudatusi. Seeläbi on võimalik rahapesu ja terrorismi rahastamise riske efektiivsemalt maandada.
Viimati uuendatud 26.03.2025
