Riskipilt
Rahapesu riskipilt
Teatamine
Rahapesu kahtluse teateliigid
Mis saab teadetest edasi?
Esita teade
Rahapesu ja selle tõkestamine
Mis on rahapesu?
Rahapesu etapid
Rahapesu tõkestamise olulisus
Kuidas toimib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem?
Rahapesu riskipilt
Rahapesu hõlmab maailmamajanduse kogutoodangust hinnanguliselt 2–5%, mis teeb ca 715 miljardit eurot aastas (Europol). Seesuguste mahtude juures on oluline läheneda riskipõhiselt, et teaksime suunata ressursid sinna, kus vajame neid kõige rohkem. Riskipõhisest lähenemisest lähtub ka üleilmse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardiseadja Financial Action Task Force (FATF).
Rahapesu riskipilt Rahapesu Andmebüroo aastaraamatus 2024 viitab, et kuigi rahapesu riskitase on endiselt keskmine, on Eesti rahapesu riskipilt 2023. aastaga võrreldes teisenenud tulenevalt olulistest muudatustest kohustatud isikute seas. Tooni annab endiselt suuremas osas piiriülene rahapesu, kus kuritegelik tegevus, mille vahendeid üritatakse Eesti majandusruumi ja rahandussüsteemi kaudu puhastada, asub teises riigis. Kõrge riskiga turuosaliste arv on järelevalveasutuste töö tulemusena vähenenud nii virtuaalvääringu teenuse pakkujate, finantseerimisasutuste kui ka äriühingute teenuse pakkujate seas. Riskid nendes sektorites on kontsentreerunud üksikute turuosaliste kätte, kellel on keskmisest kõrgem riskiisu ja rahvusvahelisem klientuur. Mitmel neist on seejuures kasvanud piiriüleste tehingute mahud.
Rahapesu risk ehk Eesti majandus- ja rahandussüsteemi rahapesuks ärakasutamise tõenäosus sõltub haavatavusest – rahapesu võimaldavatest või soodustavatest teguritest ehk ohtudest ja süsteemi suutlikkusest ohtudele vastu seista. Haavatavus rahapesule kasvas hasartmängu korraldajate sektoris, kus tegevuslubade arv on viie aastaga kahekordistunud. Peamiselt juurde tulnud kaughasartmängu pakkujad, aga ka välismaalastega seotud ettevõtted domineerivad nii mahtude kui ka rahapesu riskide poolest.
Rahapesu eelkuriteod Eestis seonduvad üha pingestatuma geopoliitilise olukorraga nii kogu maailmas kui ka Eestis. Venemaa jätkas agressiooni Ukrainas ja hübriidrünnakuid Euroopa riikide vastu. Selleks on vaja raha, mille tõttu peame eriti põhjalikult jälgima raha või selle ekvivalentide liikumist läbi Eesti süsteemide. Venemaale kehtestatud sanktsioonid on sundinud kurjategijaid otsima keerukamaid meetodeid, et vältida sanktsioone ja kaubanduspiiranguid.
Siseriikliku teabe põhjal on levinuim rahapesu eelkuritegu endiselt välismaal toime pandud kelmus ning riigisisesed kelmused on muutunud süsteemsemaks.
- Loe rahapesu riskipilti täismahus Rahapesu Andmebüroo aastaraamatust 2024 ning vaata ka siseriiklikku riskihinnangut ning Rahapesu Andmebüroo strateegilisi analüüse.
Teatamine
Rahapesu tõkestamises mängivad tähtsat rolli turuosalised ehk kohustatud isikud, kes on nimetatud RahaPTS-i § 2.
Kohustatud isikutele kehtivad erinõuded majandus-, kutse- ja ametitegevuses, et tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. Nad peavad rakendama hoolsusmeetmeid ning teavitama viivitamata Rahapesu Andmebürood rahapesule või terrorismi rahastamisele viitavate asjaolude tuvastamisel.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 kohaselt:
(1) RahaPTS-i kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses:
1) krediidiasutused;
2) finantseerimisasutused;
3) hasartmängu, välja arvatud kaubanduslik loterii, korraldajad;
4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki;
41) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus;
5) kauplejad, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas vähemalt 10 000 eurot või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
6) isikud, kes tegelevad väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga;
7) vandeaudiitorid audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkujad;
8) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad;
9) usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad;
10) virtuaalvääringu teenuse pakkujad;
12) väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta;
13) piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad;
14) pandimajapidajad;
15) kunstiteostega kauplejad ja isikud, kes vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.
(2) RahaPTS-i kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel. Samuti kohaldatakse RahaPTS-i nimetatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta juhendab tehingu kavandamist või selle tegemist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:
1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;
2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;
3) makse-, hoiu- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;
4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;
5) usaldushalduse, äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.
(3) RahaPTS-i kohaldatakse mittetulundusühingutele mittetulundusühingute seaduse tähenduses ja teistele juriidilistele isikutele, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, ning sihtasutustele sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, või kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud RahaPTS-i § 37 lõike 4 punktis 3.
(4) RahaPTS-i kohaldatakse Eesti Pangale, kui ta kõrvaldab käibelt või vahetab ümber pangatähti või münte üle 10 000 euro väärtuses või sellega võrdväärse summa muus vääringus või kui talle tasutakse meenemüntide või teiste numismaatilis-bonistiliste toodete eest sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse RahaPTS-is finantseerimisasutuste kohta sätestatut. RahaPTS-i kohaldamisel virtuaalvääringu teenuse pakkujatele lähtutakse teenusepakkuja tegelikust tahtest ning tema tegevuse olemusest ja eesmärgist.
(6) RahaPTS-i 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele.
Rahapesukahtluse korral peavad kohustatud isikud esitama järgmisi teateid:
 |
Kui on tekkinud rahapesu kahtlus ja seda ei ole kõrvaldatud. Enamikul neist juhtudest ei tohi tehingut teha (tehing edasi lükata) või kliendisuhet luua. |
 |
Kui otsest rahapesukahtlust ei teki, kuid tehing on ebaharilik ega allu tavaloogikale ning hoolsusmeetmete kohaldamise käigus ei suudeta tehingut selgitada. Vajadust tehing peatada ei teki. |
 |
Kui on tegemist korduvate või jätkuvate ebatavaliste tehingute või tegevustega. |
Lisaks peab eeltoodud teadete esitamisel kohustatud isik otsustama, kas jätkata või piirata kliendisuhet ning kas on vaja kohaldada täiendavaid hoolsusmeetmeid kliendisuhte seireks.
 |
Piirsummat ületavate sularahatehingute puhul tuleb esitada summa üle piirsumma sularahateade ehk CTR. Selle teate peab esitama alati (ka siis, kui rahapesukahtlust ei ole), kui tehing sularahas ühe või mitme omavahel seotud tehinguna ületab 32 000 eurot. |
Kõiki teateliike vaata juhendist
Rahapesu Andmebüroo teostab kohustatud isikute teadetele esmase analüüsi, teeb kuriteokahtluse korral süvaanalüüsi ning vahetab vajadusel teavet ka välisriikide rahapesu andmebüroodega. Analüüsi käigus paigutab Rahapesu Andmebüroo teates sisalduva info laiemasse konteksti ning seostab ja rikastab seda. Rahapesukahtluse ja sellega seotud kuritegude tuvastamisel edastatakse info uurimisasutustele. Samuti on Rahapesu Andmebürool õigus rahapesukahtluse korral seada ettekirjutuse alusel varale või kontole käsutuspiiranguid ja peatada tehinguid.
Ühtlasi teostab Rahapesu Andmebüroo sh teadete pinnalt strateegilist ja taktikalist analüüsi trendide ja tüpoloogiate tuvastamiseks, et tõsta huvirühmade ja laiema avalikkuse riskiteadlikkust.
Arendamisel on uus teabesüsteem, mis lihtsustab teate esitamist ja pakub teatajale tagasisidet.
Järgi juhiseid teate esitamiseks:
Rahapesu ja selle tõkestamine
Rahapesu on enamasti piiriülene kuritegu, millega püütakse varjata ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu päritolu. Üldjuhul kasutatakse näiliselt seaduspäraseid tehinguid, et jätta muljet legaalsetest vahenditest. Tavaliselt eelnevad rahapesule erinevad materiaalset tulu toovad kuriteod ehk eelkuriteod, millest saadavad vahendid soovitakse puhtaks pesta.
Rahapesu eelkuritegusid klassifitseeritakse riigiti erinevalt. Eestis on võimalik eelkuriteona käsitleda põhimõtteliselt igat kuritegu, millest teenitakse tulu (all-crimes-approach).
Täpsema rahapesu definitsiooni annab RahaPTS-i § 4.
Klassikaliselt jagatakse rahapesu kolme põhietappi:
1. Asetamine või paigutamine ehk placement – kuritegelik tulu viiakse finantssüsteemi, kus saab kasutada ülekanderaha või muid mittesularahalisi vahendeid.
2. Kihistamine või laotamine ehk layering – tehingute kasutamine vara päritolu peitmiseks. Näiteks jagatakse varad osadeks ning liigutatakse neid mitme konto kaudu erinevate firmade vahel.
3. Integreerimine ehk integration – vara lõimitakse seaduslikku majandusse, näiteks ostetakse selle eest kinnisvara, aktsiaid või ettevõtteid jms.
Rahapesu kolm levinumat liiki on jaotatud toimepanija järgi:
Enesepesu ehk isepesu – rahapesu paneb toime isik, kes pani toime ka eelkuriteo.
Autonoomne rahapesu – süüdistus esitatakse eraldi ilma eelkuriteos süüdistamata. Nt kui pole piisavalt tõendeid konkreetse eelkuriteo osas või kus eelkuritegu on toime pandud teises riigis.
Kolmanda isiku poolt toime pandud rahapesu – rahapesu pannakse toime isiku poolt, kes polnud eelkuriteoga seotud. Nt kasutatakse õigusnõustajaid, ettevõtteid või professionaalseid vahendajaid.
Efektiivne rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on oluline, sest kuritegevusest saadud raha jõudmine finantssüsteemi ohustab meie rahvuslikku julgeolekut, toimetulekut ning rahvusvahelist mainet. Tõhus rahapesu tõkestamine aitab vähendada kuritegusid, mida pannakse toime tulu teenimiseks. Kui kuritegevusest teenitud vahendeid pole võimalik kasutada, väheneb ka motivatsioon kuritegude toimepanekuks.
Rahapesu tõkestamiseks on kujunenud välja erinevad globaalsed ootused ja standardid, mille täitmata jätmisel võib Eesti sattuda samasse nimekirja riikidega, mis vajavad täiendavat järelevalvet, ning millel on strateegilisi puudujääke rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises. Selle tagajärjel võib langeda Eesti riigireiting või tekkida märkimisväärne mainekahju, mis avaldaks negatiivset mõju meie majandusele. Näiteks võib kallineda raha hind kapitaliturgudel, väheneda välisinvesteeringud, tekkida lisakoormus pangandussüsteemile, aeglustuda maksed, pangad võivad kaotada korrespondentsuhteid jne.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele kehtivad rahvusvahelised standardid, millest peavad lähtuma erinevate riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid. Peamine standardilooja on rahapesuvastane töökond FATF (Financial Action Task Force), kes töötab välja soovitused, kuidas kaitsta finantssüsteeme rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Euroopa Liit integreerib direktiivide ja määrustega standardid oma õigusruumi ning seejärel korraldab siseriiklik seadusandja standardite ülevõtmise riigi tasandil. FATFi standardite järgimist kontrollib ja riikide efektiivsust rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestada hindab FATF või tema regionaalne üksus – Eesti puhul eksperdikomitee Moneyval.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on oluline roll ka riskianalüüsil. Euroopa Komisjoni koostatud riskihinnang (SNRA) aitab kaardistada suuremaid Euroopaüleseid ohte. Eestis koostavad siseriikliku riskihinnangu (NRA) Rahandusministeeriumi koordineerimisel avaliku ja erasektori asutused. Rahapesu Andmebüroo analüüsib rahapesu ja terrorismi rahastamise alast riskikeskkonda jooksvalt ning koostab strateegilisi analüüse. Järelevalveasutused hindavad enda järelevalvesubjektide aga ka konkreetsete sektoritega seotud riske. Ka turuosalised peavad oma tegevusvaldkonnale vastavaid riske hindama ning ehitama üles organisatsioonilise lahendi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, sh kohaldama hoolsusmeetmeid ning täitma teatamiskohustust.
Turuosaliste registreerimist ja litsentseerimist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohalt korraldavad Eestis peamiselt Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon krediidi- ja finantsasutuste puhul ning Maksu- ja Tolliamet hasartmängukorraldajate sektoris. Registreeritud ja litsentseeritud ettevõtted on kohustatud isikud, kelle ülesanne on järgida „tunne-oma-klienti“ põhimõtet ja rakendada muid hoolsusmeetmeid ehk kontrollida oma klientide tausta ja tegevust. Kui kohustatud isikutel tekib kahtlus rahapesu, terrorismi rahastamise või näiteks finantssanktsioonist kõrvalehoidmise kohta, peavad nad sellest teavitama Rahapesu Andmebürood.
Järelevalvet kohustatud isikute üle Eestis teostavad Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon krediidi- ja finantsasutuste lõikes, Eesti Advokatuuri juhatus oma liikmete üle ning Justiitsministeerium või Notarite Koda notarite üle.
Rahapesu Andmebüroo võtab vastu teated, analüüsib ja rikastab neid muu asjasse puutuva teabega, vajadusel tagab kahtlusega vara säilimise ning teeb edastusi uurimisasutustele menetlemiseks. Kui uurimine tuvastab seaduserikkumise, saadab prokuratuur juhtumi kohtusse, kus tehakse lõplik otsus isikute süü osas.
Riikide rahapesu andmebürood kuuluvad võrgustikku nimega Egmont Group, mis võimaldab kiiret ja turvalist teabevahetust. Allolev ingliskeelne video selgitab rahapesu andmebüroode rolli maailmas.
Viimati uuendatud 02.02.2026
