Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

Eesti rahapesu riskipildis ei ole suures plaanis viimase viie aastaga kardinaalseid muutusi toimunud. Suurimaks ohuks on välisriigis toime pandud eelkuriteost pärinevate vahendite kihistamine ehk pesemine läbi Eesti. Selleks kaasatakse Eesti isikuid, kes lubavad kasutada oma äriühingute või füüsiliste isikute arvelduskontosid, mille kaudu liigutatakse kuritegelik tulu läbi Eesti edasi, sh krüptovarasse, või võetakse välja sularahas. Näeme, et kasu saavateks kurjategijateks on isikud nii välisriigist kui ka Eestist. Endiselt integreeritakse kuritegelikku tulu teatud osas kinnisvarasse Eestis ja ka välisriikides.

Rahapesu toimepanemise meetodid arenevad pidevalt.

Viie aasta kontekstis on olulise arengu teinud rahapesu toimepanemise meetodid. Rahapesu on tihti pankade ülene, kus kasutusel on näiteks kuni 10 avatud pangakontot Eestis ja välismaal. Samuti pesevad raha professionaalid ning pealtnäha ilma seoseta isikud, kes on samuti jälgede peitmiseks avanud kontosid krediidiasutustes ja virtuaalvääringu teenuse pakkujate juures. Kasutatakse ka struktureerimist, kus suur tehingusumma (mis jääks silma kontrollimisel) jaotatakse mitmeks omavahel seotud väiksemaks summaks.

Eesti riiklik riskihinnang

30. septembril 2025 kinnitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon kolmeosalise riikliku riskihinnangu aruande, millega tuvastatakse Eestis rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku finantseerimisega seotud ohud ja haavatavused.

Rahapesu riskihinnangust ilmnes muu hulgas, et sektoripõhiselt on äriühingute teenuse pakkujatel ja hasartmängukorraldajatel ohud ja haavatavused kasvanud.^[1]

Oht on sündmus, tegevus või tegevuse muster, mis viitab võimalusele, et finantskurjategijad kasutavad Eesti majandusruumi ja finantssüsteemi oma tulude pesemiseks. Haavatavus hindab, kui tõhusad on rahapesu tõkestamise süsteemi meetmed kogumis.

Allikas: Rahandusministeerium^[1] 

Riskihinnangu koostamist koordineeris rahandusministeerium ning selles osales ligi 120 valdkonna eksperti avalikust ja erasektorist. Rahapesu Andmebüroole usaldati kolme töörühma juhtimine ning protsessis osales ligi paarkümmend teenistujat.

Riskihinnangu järgselt koostasid puudutatud ametiasutused tegevuskava, mille kinnitas sarnaselt riskihinnangule valitsuskomisjon.

Rahapesule eelnevad olulisemad eelkuriteod

Sarnaselt 2020. aastaga olime 2025. aastal silmitsi pandeemiaga. Kui COVID-19 halvas ühiskonna viis aastat tagasi, siis 2025. aastal kasutati nii ajakirjanduses kui ka asutuste esindajate kohtumistel kelmustest rääkides nii mõnigi kord terminit „epideemia“.

2024. aasta aastaraamatus hoiatasime, et kelmused on aina keerukamad, massilisemad kui organiseeritud kuritegevus, nendega seotud kahjud võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas ning seetõttu on vaja laiahaardelisemat lähenemist, kui tegelemine üksikjuhtumitega. 2025. aastal kahekordistus kelmuste kogukahju võrreldes 2024. aastaga, ulatudes 29 miljoni euroni. Siin räägime neist juhtumitest, mis on politseile teada, kuid tegelik pilt on palju tõsisem.

Analüüsitud juhtumites nägi Rahapesu Andmebüroo, kuidas välismaal toimepandud kelmustest saadud tulu pesemiseks kasutatakse palju Eesti isikuid – see on vaheetapp, sest kuritegelik raha ja muud niidiotsad liiguvad kiiresti välismaale. Seal asuvad nii kõnekeskused kui ka kuritegelike skeemide juhid. Riikide ring, kus eelkuriteod toimuvad, on lai. Nii nagu kelmused, on ka sellele järgnev rahapesuahel rahvusvaheline ja organiseeritud, haarates eri riikide isikuid ja kontosid. Kiired makseviisid tähendavad, et raha võib teha mitte enam piltlikult, vaid ka tegelikkuses ülekannetena viis tiiru ümber maailma enne, kui kannatanu politseisse jõuab. Neid võrgustikke on rahapesu andmebürood võimelised tuvastama, aga ainult juhul, kui on võimalik analüüsida meetodeid seoses rahapesuga pangakontodel. Oluline on selgust saada, kes ja kus on loonud kelmuse teel saadud vahendite rahapesu süsteemi ning millistesse riikidesse ja mil viisil kantakse need vahendid edasi.

Et jõuda kelmuste korraldajateni, on lisaks üksikjuhtumitega tegelemisele vaja ka laiahaardelisemat lähenemist ja finantsandmete analüüsi.

Kelmuste ohjamine on võimalik üksnes avaliku ja erasektori – sh mitte ainult kohustatud isikute – koostöös ning tihedas rahvusvahelises suhtluses. Kuigi kelmustest laekub palju teavet nii Eesti turuosalistelt (peamiselt suurematelt Eesti krediidiasutustelt) kui ka välisriikidest, on rahapesu tuvastamiseks sellest infost vaid väike osa piisavalt sisukas ja menetluseks vastav. Seetõttu tuleb leida uusi viise, et pangad saaksid teavitada senisest veelgi tõhusamalt. 2025. aastal otsiti lahendusi Riigikantseleisse loodud tippjuhtide Spinnakeri töövormis, millest sündis kelmuste tõkestamise juhtrühm Politsei- ja Piirivalveametis, kus osaleb ka Rahapesu Andmebüroo.

Kasvanud on ka Rahapesu Andmebüroosse jõudev teave juhtumitest, kus kahtlustatakse maksukuritegevust ja sellega seotud rahapesu. See viitab kohustatud isikute, eeskätt krediidiasutuste üha paremale oskusele tuvastada maksualaste rikkumiste juhtumeid kasutades kontode analüüsimist. Siseriiklike maksupettuste kõrval on kasvanud e-kaubandusega seotud pettuste arv. Neis kasutatakse Eesti äriühinguid, et müüa kaupa Euroopa platvormidel, samas jäetakse müügiga seotud maksukohustus sihtriigis täitmata. Näeme ka ühendusesiseste käibemaksupettuste juhtumeid, kus Eesti äriühinguid kasutatakse puhverettevõtetena. Kuritegelikud grupid, ka välisriikides tegutsejad, on juba ammu avastanud ettevõtete asutamise lihtsad tingimused Eestis ja tegelike kasusaajate nõrga kontrolli – seda kasutatakse ära nii maksu- kui ka muudes kuritegudes.

Vaata järele Rahapesu Andmebüroo konverentsi EFIUC 2025 arutelu pettuste teemal

Haavatavamad sektorid

Kui 2021. aasta keskpaigas oli virtuaalvääringu teenuste tegevuslube 641 ettevõttel ja sektori kontrollimine oli andmebüroo suurim väljakutse, siis praegu tegutseb turul väikeriigi riskidele kohasemalt vaid 36 teenusepakkujat. Neile kehtib regulaarne aruandluskohustus, mis aitab paremini mõista sektori riske ja välja töötada maandamismeetmeid. Samas suured mahud ja mitteresidendist osapooled muudavad sektori endiselt üheks haavatavamaks seoses rahapesuga.

Krediidiasutuste maksestatistika, mida esitatakse Eesti Pangale, näitas 2025. aastal piiriüleste maksete mahu kiiret kasvu (44%) – selle põhjuseks on eeskätt ühe panga äritegevus. Kuigi veidi on tõusnud ka residentide välismaksete maht, on ligi 99% kasvust tingitud mitteresidentide tehingute mahu kasvust, kus omakorda tõusevad esile eeskätt muude finantseerimisasutuste algatatud maksed. See viitab suurenenud rahapesu riskile, kuna selliste piiriüleste maksete puhul on keerulisem tuvastada tehingute majanduslikku sisu, rahaliste vahendite päritolu ja lõplikke kasusaajaid.

2025. aastal kasvas märgatavalt rahapesukahtluse teadetega seotud kahtlaste tehingute maht. Rahapesukahtlusega seotud teadetes domineerivad mitteresidendid, kuid Eesti residentide osakaal on samuti kasvamas nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul.

Eraldi väljakutse on tehingute pesastumine. Viis aastat tagasi rääkisime teemast eelkõige krediidiasutuste korrespondentsuhete kontekstis – see risk on jätkuvalt oluline. Nüüd on näha uut tüüpi pesastumisi, mis on eeskätt seotud virtuaalvääringutega: nii virtuaalvääringu teenusepakkujate poolt sama sektori ettevõtetele, maksevahendajatele kui ka kaughasartmänguteenuse pakkujatele pakutavate virtuaalvääringu teenuste puhul. Riskide maandamine selliste „klient kliendi taga“ teenuste puhul on väljakutse nii teenuse pakkujatele kui ka järelevalvele. Selle kohta avaldasime ka eraldi uuringu^[11].

Siseriiklikus riskihinnangus hinnati hasartmängusektorit keskmisest kõrgema riskitasemega. Taas on Rahapesu Andmebüroo silmitsi virtuaalvääringu teenuse pakkujatele sarnase väljakutsega nagu oli 2021. aastal. Küsimus on, kuidas kontrollida kaughasartmängu teenuse pakkujaid, kelle juhatus ja tegevus asub välismaal ning ainus seos Eestiga on siinne juriidiline keha. Lisaks on miljardites eurodes tehingute vastaspooled sageli mitteresidendid, kes on kohati väga kõrge rahapesu riskiga riikidest.

Varjatud ohud peituvad pesastatud teenuste pakkumisel, mis nõuavad ettevõtjatelt kõrgendatud tähelepanu.

Keskmisest kõrgema riskiga äriühingute teenuse pakkujate riskitase on seotud kitsama ringi teenusepakkujatega. Kui varem „toodi maale“ virtuaalvääringu teenuse pakkujaid, siis nüüd näeme märke, et sama risk esineb muu hulgas kaughasartmängupakkujate puhul. Paljud teenusepakkujad ei mõista endiselt enda väravahoidja rolli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises, ega riske, mis nende pakutavate teenustega kaasnevad. Kõrgema riski aluseks on ka pakutavad teenused – ettevõtte juhtide ja omanike varjamine, variaadresside pakkumine jne. 2025. aastal tehtud kaugkontrolli tulemused näitavad, et üldiselt on äriühingute teenuse pakkujate sektori hoolsusmeetmete kohaldamise tase ning riskiteadlikkus endiselt madal, ehkki mõningad tegevusloa omajad pingutavad ja paistavad silma püüdlikkusega. Mitmed teenusepakkujad, kes seni oma rolli ei mõistnud, on koostöös järelevalvega asunud parandama oma süsteeme. Hindame sellist avatud dialoogi ja usume, et see aitab üldist riski vähendada.