Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

.

Teatamine

Teadete arv jäi 2024. aastaga samale tasemele ning viimase viie aasta võrdluses on teadete arv mõõdukas langustrendis.

Keskmisest kõrgema teatamisaktiivsuse ja teadete kvaliteediga paistavad silma krediidiasutused. 14-st krediidiasutusest 13 esitas teateid mahus, mis on enam kui 40% kõigist teadetest. 60% virtuaalvääringu teenuse pakkujatest teavitasid Rahapesu Andmebürood, mis on suur edasiminek, kuid teadete sisuks oli pigem kliendilepingu sõlmimisel tekkinud rahapesu kahtlus, kui rahapesu tüpoloogiatele viitavad tegevused.

Hasartmängu korraldajate sektorist tuli teateid 40%-lt turuosalistest. Mitmes sektoris on teatamisaktiivsus äärmiselt madal – äriühingute teenuse pakkujatest saatis teateid vaid 6%, finantseerimisasutustest vähem kui kümnendik.

Kõikides sektorites on teatamise suurimaks puudujäägiks hilinemine rahapesu kahtluse tuvastamisega. See tähendab, et teavitamise ajaks on rahapesu juba toimunud ja vahendid kuritegelikust tegevusest edasi kantud ning nende peatamine ei ole seega enam võimalik.

Turuosalised saavad teate kvaliteeti parandada kahel viisil: selgitades põhjalikumalt kahtluse põhjuseid ja sisu ning täites korrektselt tehingu- ja muud andmeväljad.

Rahapesu Andmebüroo kasutab kõiki teateid kogumis nii strateegilistes kui taktilistes analüüsides. Lisaks leiavad osad teated täiendavalt kasutust süvaanalüüsis. Seetõttu on oluline, et kõik esitatud teated oleksid vormiliselt korrektsed ning tehinguandmete, osapoolte jm väljad oleks täidetud.

Mõned turuosaliste tugevad teated rahapesu kahtlusest jäid parima teate kandidaatide hulgast välja, kuna vara oli teate esitamise ajaks juba edasi liikunud.

Pane tähele

Teates tehingu kirjeldamisel soovitab andmebüroo lähtuda struktureeritud narratiivist, vastates küsimustele: mis? kes? millal? kus? miks? kuidas?

Oluline on, et Rahapesu Andmebüroole jõuaksid teated õigeaegselt. Kahtluse avastamine hilinemisega ja alles seejärel teatamine suurendab riski, et ametiasutuste võimalused operatiivseks sekkumiseks võivad olla ammendunud.

Parimaks teateks osutus virtuaalvääringu teenuse pakkuja teade terrorismi rahastamise kahtlusest. Seega saab 2025. aasta parimast teatest lähemalt lugeda terrorismi rahastamise peatükist.

Rahapesu Andmebüroo aitab kaasa teadete kvaliteedi tõstmisse mitmel moel: annab tagasisidet sektoritele avalike raportitena ja krediidiasutustele vahetult, kahepoolsete kohtumistega ning koolituste, info- ja videomaterjalidega. 2025. aastal korraldas andmebüroo paralleelselt konverentsiga EFIUC 2025 simulatsiooniharjutuse, kus erasektori ja riigiasutuste partnerid täitsid mängusituatsioonis oma tavapäraseid ülesandeid. Harjutuses osales kolme päeva jooksul 82 inimest, sh virtuaalvääringute ja äriühingute teenuste pakkujate esindajad, notarid, pankade spetsialistid, Rahapesu Andmebüroo analüütikud ning uurijad ja prokurörid.

Rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert ja konsultant Yehuda Shaffer ning Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, asejuht Markko Kard ning mitmed andmebüroo teenistujad nõustasid ja suunasid erasektori esindajaid. Rahapesu Andmebüroo analüütikuid juhendasid omakorda ka Hollandi ja Läti rahapesu andmebüroo juhid. Uurimisasutuste esindajaid juhendas täiendavalt riigiprokurör Alar Lehesmets.

Andmebüroo sai koolitusel hea ülevaate, kuidas turuosalised lähenesid rahapesujuhtumite analüüsimisele, milline oli nende mõttekäik, teadmised, võimalused ja kasutatavad meetodid. Mõtteid andis ka uurijate ja prokuröride arutelu, mida saab kasutada edaspidistes analüüsides ja edastustes.

Rahapesu Andmebüroos loodi reaalsete juhtumite alusel näidiskaasus koos näitlike tõenditega. Need olid seotud rahvusvahelise rahapesuskeemiga, kus erinevates jurisdiktsioonides tegutsevad isikud lõid ja kasutasid varifirmasid, et näiliselt puhastada kuritegelikul teel saadud vara. Jälgede peitmiseks tehti muu hulgas tehinguid krüptovaraga ja integreeriti kinnisvarasse kuritegelikust tegevusest pärit vahendeid.

Äriühingute teenuse pakkujatele, virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, notaritele ja pankade esindajatele anti esimesel koolituspäeval vihje kahtlasest tehingust: Eesti äriühingule laekus 1,2 miljonit eurot, mis ei vastanud kliendiprofiilile.

  • Osalejad küsisid andmebüroo mängujuhtidelt lisainformatsiooni, mida nad tavaolukorras saaksid küsida kliendilt ning koguda oma andmebaasidest, erinevatest registritest ja avalikest allikatest.
  • Analüüsiti kõrgete riskimarkeritega tehingut, mis tuli panna laiemasse konteksti ja selgitada välja juhtumiga seotud kahtlased asjaolud.
  • Notar esitas teate Rahapesu Andmebüroole, kus märkis, et kahtlust tekitas ajaline surve tehingu kiireks teostamiseks ja põhjendus, et ostja esindaja ei viibi alaliselt Eestis.
  • Äriühingu teenuste pakkuja rõhutas oma teates Rahapesu Andmebüroole, et kahe Eesti ettevõtte asutamise eest tasus kolmas isik - välismaal registreeritud ettevõte.
  • Pankade teated viitasid kliendiandmete puudulikule ankeedile ja faktile, et vahendite päritolu on hägustatud erinevate jurisdiktsioonide, juriidiliste isikute ja keerukate tehingute ahelatega.
  • Virtuaalvääringu teenuse pakkujad tuvastasid, et kasutati krüptovarade erinevaid rahakotte.

Teisel koolituspäeval laekusid Rahapesu Andmebüroo analüütikutele eelmisel päeval koostatud teated.

  • Teateid analüüsiti.
  • Lisaks erasektori tõenditele koguti lisamaterjali, et kontrollida kahtlust ja tuvastada täiendavaid asjaolusid ja seoseid.
  • Analüütikud küsisid mängujuhtidelt andmeid, mida tavaolukorras oleks saanud pärida erinevatest riiklikest registritest, piiratud juurdepääsuga andmekogudest, välispartneritelt ja plokiahelast.
  • Uurimisasutusele koostati edastus, mis kirjeldas rahapesukahtlust, sellele viitavaid asjaolusid ja tüpoloogiaid ning füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalikku rolli.

Kolmandal koolituspäeval jõudis Rahapesu Andmebüroo edastus uurijate ja prokurörideni.

  • Edastust analüüsiti.
  • Alustati kriminaalmenetlust. Menetluse käigus koguti mängujuhtide ette valmistatud täiendavaid tõendeid registripäringute, õigusabitaotluste, läbiotsimiste, tunnistajate ja kahtlustatavate ülekuulamiste ning paljude muude toimingutega.
  • Rahapesu Andmebüroo edastuse ja menetlustoimingutega kogutud täiendavate tõendite põhjal uurijad ja prokurörid otsustasid, millistele isikutele süüdistus esitada ning millised faktid ja tõendid toetavad süüdistust.
  • Süüdistused esitati erinevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Kuriteokoosseisud hõlmasid tuvastatud episoode: rahapesu kui teenuse osutamine, kuritegelikul teel saadud vara omandamine, kuritegeliku tulu muundamine ja varjamine, dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi teadlik kasutamine ning tegevusloata tegevus. Süüdistus esitati ka professionaalidele, kes täitsid oma hoolsuskohustust puudulikult ning aitasid sellega kaasa rahapesule.

Uue teabesüsteemi arendus

2024. aastal hakkas Rahapesu Andmebüroo arendama uut teabesüsteemi. Eesmärk oli tõsta teadete üldist kvaliteeti, sealhulgas muuta teadete esitamine kasutajasõbralikumaks, teave struktureeritumaks ja anda teatajatele paremat tagasisidet. Kahe aastaga on läbi viidud analüüs, arenduskeskkonda on loodud uus süsteem ja välja on töötatud teate uuendatud vorm.

2026. aastal arendus jätkub, sealhulgas on plaanis testimised turuosalistega, antakse välja X-tee arendusteks vajalik dokumentatsioon, luuakse juhendid ja uuendatakse regulatsiooni. Uus teabesüsteem on plaanis kasutusele võtta 2027. aasta alguses.

Viimati uuendatud 26.04.2026

Saada vihje!

Anonüümset teavet, mis aitab takistada rahapesu, terrorismi rahastamist või finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist, saab Rahapesu Andmebüroole edastada e-postiga aadressile [email protected] või veebivormil fiu.ee/vihjeliin.

Vihje saatmine ei asenda kohustatud isikute teatamiskohustuse täitmist. 

Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

Keeletoimetaja: Mare Timian
Kujundus: Age Reklaam OÜ
Illustratsioonid: Age Reklaam OÜ ja Shutterstock

Rahapesu Andmebüroo
Pronksi 12, 10117 Tallinn
fiu.ee

ISSN 2806-299X (tükis)
ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)

Viimati uuendatud 05.05.2026

Kas sellest lehest oli abi?