""
Finantssanktsiooni rakendamine ja õiguspärase kohaldamise tagamine
2025. aasta lõpu seisuga oli Eestis külmutatud ligi 46 miljoni euro ulatuses (42 miljonit 2024 seisuga) rahalisi vahendeid. See maht on võrreldav aastataguse külmutatud finantsvahendite saldoga. Eestis paikneb lisaks ka sanktsiooninimekirja kantud isikutele otse või kaudselt kuuluvaid ja sanktsiooni subjektide valduses olevaid külmutatud majandusressursse.
Erandi alusel on vabastatud rohkem vahendeid kui külmutatud. Erandi loa ja varasema lepingu alusel võib teha makseid sanktsiooni subjekti Eesti krediidiasutustes asuvatele kontodele tingimusel, et vahendid külmutatakse. Samal ajal on Rahapesu Andmebüroo võimaldanud erandi lubade alusel teha ka väljamakseid, mis on vajalikud sanktsiooni subjektiga seotud ettevõtete ohutuse tagamiseks ja minimaalseks toimimiseks – näiteks kommunaalarvete tasumiseks. Need väljamaksed omakorda vähendavad külmutatud vahendite mahtu.
Enamus erandeid olid seotud Muuga ja Sillamäe kemikaaliterminalidega ning suur osa nendest omakorda Vabariigi Valitsuse uue sanktsiooniga Kantori suhtes.
Finantssanktsiooni rikkumise kahtluse kohta tegi Rahapesu Andmebüroo 2025. aastal uurimisasutustele 13 edastust võrreldes 34 edastusega aasta varem. Osalt on languse taga muudatus, kus kaubandussanktsiooni rikkumisega seotud kuritegude menetluspädevus läks Maksu- ja Tolliametile, kellele kohustatud isikud hakkasid neid teateid otse edastama.
Püsiv selgitustaotluste maht viitab tõlgendamise abi vajadusele, seoses uute regulatsioonide ja kehtivate regulatsioonide muudatustega.
Finantssanktsiooni ei rikuta ainult sanktsiooninimekirja kantud isikule „raha maksmisega“ või kui jäetakse külmutamata tema pangakontol olevad vahendid. Samamoodi on keelatud majandusressursside kättesaadavaks tegemine sanktsiooninimekirja kantud isikule. Rahapesu Andmebürood teavitanud erikohustustega isikute poolt tagasi lükatud maksete maht on varasemast küll kordades suurem, kuid selle taga ei ole trendi muutus, vaid üks erandlikult suur makse. Mõistet „majandusressurss“ tõlgendab Euroopa Liit laialt ja see ei hõlma üksnes materiaalset vara.
|
2025. aasta jooksul jäi Rahapesu Andmebüroole silma mitu juhtumit, kus Eesti kodanik või Eestis resideeruv isik töötas sanktsiooninimekirja kantud isiku või tema omandis või kontrolli all oleva ettevõtte heaks või osutas nimetatud isikule või ettevõttele teenuseid. Tehtud töö või osutatud teenuste eest saadud rahalised vahendid laekusid isiku kontole välisriigi ettevõtte kaudu. Eesmärk oli varjata seoseid sanktsiooni subjektiga ja vältida Eesti krediidiasutuste kehtestatud piiranguid Venemaa suunalistele maksetele. Finantssanktsiooni rikkumine Eesti kodaniku või residendi poolt seisnes nendel juhtudel selles, et töötamise või teenuse osutamisega tehakse sanktsiooni subjektile kättesaadavaks majandusressursse. Euroopa Komisjoni 19.6.2020 arvamuse kohaselt[4] on majandusressursside sanktsiooninimekirja kantud isikule kättesaadavaks tegemise keelu eesmärk takistada kõnealust isikut kasutamast majandusressursse rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks. Euroopa Komisjon on seisukohal, et töö tegemist ja teenuste osutamist ka sanktsioonimekirja kantud isiku omandis või kontrolli all olevale ettevõttele võib käsitleda majandusressursside kaudselt kättesaadavaks tegemisena sanktsiooninimekirja kantud isikule, kui see tegevus võimaldab viimasel hankida rahalisi vahendeid, kaupu või teenuseid. Igale kaasusele lähenetakse juhtumipõhiselt, kuid juhul, kui sanktsiooninimekirja kantud isik saab konkreetse töö või teenuse tulemust kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, rikutakse sellise tegevusega finantssanktsiooni. 
|
|
2025. aastal esines juhtumeid, kus Eesti ettevõte vahendas sanktsiooni subjektile kuulvate telekanalite edastamise õiguseid. Eesti ettevõte ise oli ostnud need õigused välisriigi ettevõttelt, mitte sanktsiooni subjektilt endalt. Esiteks tuleb küsida, kas sellise tegevuse tulemusel teenib sanktsiooninimekirja kantud isik raha ehk milliste isikute kaudu ja kellele jõudis lõpuks telekanalite vahendamise või edastamise tasu. Teiseks on oluline asjaolu, et finantssanktsiooni rikutakse juba ka ainult sellega, kui sanktsiooninimekirja kantud telekanaleid edastatakse ja näidatakse. Euroopa Komisjon on seisukohal, et telekanalite sisu edastamine on käsitletav majandusressursina, kuna see suurendab nende kanalite nähtavust (ja tekitab seeläbi potentsiaalselt uusi kliente) ning nende sisu saab kasutada toodete ja teenuste reklaamimiseks (ja seeläbi tulu saamiseks nende omanikule)[5, lk 316]. Rahapesu Andmebüroo võttis ühendust vastavaid telekanaleid vahendavate ettevõtetega, juhtimaks tähelepanu, et ka telekanaleid vahendades, isegi juhul, kui nende eest ei maksta sanktsiooni subjektile, võidakse sattuda vastuollu sanktsiooni kehtestava määrusega. 
|
Vaata järele Rahapesu Andmebüroo konverentsi ettekannet Europoli PPP koostööst sanktsiooni tagamisel
__________
iii Nende hulgas oli lisaks finantssanktsioonile ka edastusi kaupade sisse- ja väljaveo piirangute rikkumistest, mille kohta on teave Rahapesu Andmebüroosse jõudnud.
Viimati uuendatud 28.04.2026
Anonüümset teavet, mis aitab takistada rahapesu, terrorismi rahastamist või finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist, saab Rahapesu Andmebüroole edastada e-postiga aadressile [email protected] või veebivormil fiu.ee/vihjeliin.
Vihje saatmine ei asenda kohustatud isikute teatamiskohustuse täitmist.
Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025 Keeletoimetaja: Mare Timian Kujundus: Age Reklaam OÜ Illustratsioonid: Age Reklaam OÜ ja Shutterstock Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12, 10117 Tallinn fiu.ee ISSN 2806-299X (tükis)
ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)
Viimati uuendatud 05.05.2026