Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

.

Käsutuspiirangud ja halduskonfiskeerimine

Käsutuspiiranguid seati oluliselt vähem kui 2024. aastal, mil vara piirati mitmes kaasuses, seati erinevaid piiranguid ning piiratud varade maht oli suurem. 2025. aasta käsutuspiirangute mahtu mõjutasid lisaks eriilmelistele rahapesu juhtumitele ka kohtupraktika ning asjaolu, et Rahapesu Andmebüroole ei laekunud operatiivselt piisavalt kvaliteetset teavet. See tähendab, et vara piiramise hetkeks ei olnud vara enam kontol, sest võimalik rahapesu tuvastati liiga hilja. Kohtu loal riigi tuludesse kantud 18 200 eurot oli seotud 2023. aasta aastaraamatus pikemalt kirjeldatud juhtumiga, kus Eestis püüti vahetada Liibüast pärit rahatähti.

Uurimisasutused arestisid 2024. aastal kriminaalmenetluses Rahapesu Andmebüroo esialgse töö järel seitsme käsutuspiiranguga vara väärtusega 5,4 miljonit eurot. 2025. aastal arestiti kuue piiranguga seotud vara kogusummas 1,24 miljonit eurot.

Pane tähele

Kohustatud isikud peavad tuvastama kahtlased tehingud õigeaegselt ning Rahapesu Andmebürood sellest operatiivselt teavitama. Mitmes juhtumis teostati rahapesu kahtlusega tehinguid, raha liikus kontolt ära ning alles seejärel hakati kontrollima tehinguid/klienti, tuvastati kahtlus ja seejärel ka teavitati. Sellisel juhul saab Rahapesu Andmebüroo paraku piirangu seada vaid kontojäägile, kui seal on veel vahendeid.

  • Haldusasi 3-21-2882 puudutas Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuste vaidlustamist õiguspärasuse küsimuses, millega seati isiku kontol olevale 750 000 eurole esmalt 30 ja seejärel 60-päevane käsutuspiirang.
  • Rahapesu Andmebürool tekkis kahtlus, et isik kasutab oma abikaasat ja tema nimel olevat ettevõtet enda võimalikust kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahendite suunamiseks Prantsusmaale kaebaja Eestis asuva pangakonto kaudu. Võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilitamiseks ja rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks seadis Rahapesu Andmebüroo käsutuspiirangu. Kahtluse tekitanud raha oli laekunud kaebaja kontole erinevate kanalite kaudu, sh liikus lühikese aja jooksul läbi erinevate jurisdiktsioonide (Venemaa–Eesti–Liechtenstein–Eesti) ning see plaaniti edasi kanda Prantsusmaale, et osta kinnisvara. Mitmete jurisdiktsioonide kasutamine raha liigutamiseks on rahapesu tüpoloogia, mida kasutatakse eesmärgiga varjata vahendite tegelikku päritolu ja vähendada võimalust, et kohalikud krediidiasutused tuvastaksid ebatavalisi tehinguid. Just tehinguid kinnisvaraga kasutatakse sageli rahvusvaheliselt rahapesu toimepanemiseks ning ka Euroopa Liidu ülese riskihinnangu kohaselt on investeerimise eesmärgil soetatud kinnisvara kõrgeima rahapesu riskiga.
  • Ringkonnakohus leidis oma 4.07.2025 lahendis, et
    • Rahapesu Andmebüroo ettekirjutused olid õiguspärased.
    • See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. Rahapesu Andmebüroo ei otsusta, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud.
    • Haldusaktide õiguspärasust ei mõjuta tagantjärele see, et Rahapesu Andmebüroo taotluse alusel küll alustati kaebaja suhtes kõnealuse juhtumiga seoses kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 394 lg 2 p 3 järgi (rahapesu suures ulatuses), kuid see lõpetati hiljem aluse puudumise tõttu. Ringkonnakohus märkis, et pigem näitab kriminaalmenetluse alustamine ja konfiskeerimise tagamiseks vara arestimine, et Rahapesu Andmebüroo kahtlus oli 2022. aasta veebruaris endiselt piisav ja põhjendatud. Pole alust väita, et rahapesu kahtlus oli piisav kaebaja vara arestimiseks kriminaalmenetluses, kuid ei olnud piisav, et seada sellele Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuste alusel käsutuspiirang.

Halduskonfiskeerimine

2024. aasta aastaraamatus kajastasime kahe Eesti kodaniku kaasust Ameerika Ühendriikides, kus isikud tunnistasid end süüdi osalemises kuritegelikus kokkuleppes panna toime kelmus. Sõlmitud kokkuleppe osana loovutasid süüdistavad Ameerika Ühendriikidele suure osa oma isiklikust varast, mille väärtus ületas USA justiitsministeeriumi pressiteate kohaselt[2] 400 miljonit dollarit. Seattle’i kohus mõistis süüdistatavale kriminaalhooldaja järelevalve all ühiskondlikult kasuliku töö ning lisaks mõlemalt rahatrahvi 25 000 dollarit.

31. märtsi 2025 Riigikohtu lahendiga jäeti rahuldamata Rahapesu Andmebüroo loa taotlus piiratud varade riigi tuludesse kandmiseks, kuna kõik halduskonfiskeerimise eeldused ei olnud täidetud. Riigikohus rõhutas lahendis, et isepesu ehk enesepesu puhul, mis oli kahtluse põhjus, ei ole halduskonfiskeerimine ilmselt võimalik, sest vara tsiviilõiguslik ja majanduslik omanik (tegelik kasusaaja) langevad kokku. Seetõttu leidis Riigikohus, et selles asjas oli teada vara omanik ja tegelik kasusaaja, mistõttu polnud lubatav vara halduskonfiskeerimine sõltumata sellest, et teised eeldused olid täidetud. Need varad ei hõlmanud Ameerika Ühendriikides toimuva kriminaalmenetluse raames arestitud vara.

Riigikohus määratles halduskonfiskeerimise alused, millele on edaspidi võimalik tugineda.

12. juunil 2025 rahuldas Riigikohus haldusasja 3-24-1840 lahendis Rahapesu Andmebüroo loataotluse ning selgitas veel kord halduskonfiskeerimise lubatavuse eeldusi, mis olid toodud Riigikohtu 31. märtsi 2025 lahendis:

1) Halduskohtul tuleb halduskonfiskeerimiseks loa andmisel kehtiva seaduse järgi esmalt selgitada, kas esineb mõjuv põhjus, miks vara ei saa konfiskeerida kriminaalmenetluses (nn subsidiaarsuse põhimõte). Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib olla kuriteo aegumine, kahtlustatava või süüdistatava parandamatu haigus, surm, kõrvalehoidmine kriminaalmenetlusest või immuniteet, tõendamisraskuste (eelkõige rahvusvahelise koostöö võimatus) tõttu kriminaalmenetluse lõpetamine, teises riigis toimetatav kriminaalmenetlus ning sellest tulenev vajadus vältida ne bis in idem-põhimõtte rikkumist vms.

2) Muude halduskonfiskeerimiseks vajalike eelduste osas saab halduskohus piirduda küsimusega, kas vara riigi omandisse kandmine ei ole ilmselgelt välistatud. Kõnealused muud eeldused on kumulatiivselt järgmised:

- taotluse on esitanud Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur;

- vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud üks aasta;

- vaidlusalune vara on jätkuvalt seotud rahapesu kahtlusega (RahaPTS § 57 lg 1) ja vara legaalne päritolu ei ole tõendatud (RahaPTS § 57 lg 3 p 1, lg 10). Kõnealune tingimus eeldab järgmiste asjaolude analüüsi: a) rahapesu kahtluse olemasolu, b) rahapesu kahtlus on jätkuv, c) kahtlus on vaidlusaluse vara suhtes, d) vara legaalne päritolu ei ole tõendatud ehk ümber ei ole lükatud vara seotust rahapesu kahtlusega. Rahapesu Andmebüroo peab tõendama, et rahapesu toimus ülekaaluka tõenäosusega. Isikul on võimalus esitada põhjendused selle kohta, et vara (või osa sellest) on legaalne ehk Rahapesu Andmebüroo kahtlus vara kuritegelikust päritolust kummutada vähemalt määral, et kahtlus vara legaalsuses pole enam ülekaalukas;

- ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku või kontol oleva vara (omanikku või) tegelikku kasusaajat või vara valdaja teatab varast loobumise soovist.

Riigikohus lisas, et eelduste täidetuse kontrolli järjekord ei ole oluline. Võib alustada nii vara riigi omandisse kandmise subsidiaarsuse küsimusest, kui ka sellest, kas halduskonfiskeerimine ei ole RahaPTS § 57 lg-s 7 sätestatud eeldusi silmas pidades ilmselgelt välistatud.

Kõnealuses loataotlust rahuldavas kaasuses leidis Riigikohus, et Rahapesu Andmebüroo oli mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud, miks esineb kogu vaidlusaluse vara suhtes jätkuv ülekaalukal tõenäosusel põhinev rahapesukahtlus. Samuti ei olnud puudutatud isik suutnud andmebüroo kahtlust vara legaalsuses kummutada. Kohus lisas, et kontovara omaniku kindlakstegemine ei välista kontovara halduskonfiskeerimist, kui kohus on veendunud, et tegelik kasusaaja on kindlaks tegemata. Kõnealusel juhul oli tegu just sellise olukorraga. Kriminaalmenetluse võimatuse osas leidis kohus, et tuginedes Rahapesu Andmebüroo selgitustele oli antud asjas ka halduskonfiskeerimise kohaldamise subsidiaarsuse eeldus täidetud.

Eeltoodult arvestavalt rahuldas Riigikohus Rahapesu Andmebüroo määruskaebuse ning jõusse jäi Tallinna Halduskohtu määrus, millega anti luba kanda riigi omandisse andmebüroo poolt piiratud rahapesu kahtlusega seotud vara summas 74 376,44 eurot.

2025. aastal alanud 18 uut kohtuvaidlust, kus mõned hiljem liideti, olid seotud:

  • Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuste vaidlustamisega, mille alusel paluti kohustatud isikutel väljastada täiendavat teavet;
  • Rahapesu Andmebüroo otsustega, kus küsitavale teabele kehtestati juurdepääsupiirang ning keelduti teabe väljastamisest;
  • sunniraha tasumise ühe korralduse tühistamise nõudega;
  • ühel juhul sooviga kohustada Rahapesu Andmebürood esitama artiklis ebaõigeid väiteid ümberlükkav teade;
  • kolmel juhul tegevuslubadega.

Ligi 85% jõustunud kohtulahendit tõid Rahapesu Andmebüroole viimasel viiel aastal positiivse tulemuse. Kui jätta välja Riigikohtu 31. märtsil 2025 tehtud halduskonfiskeerimise otsuse järelmid, kus samade isikutega oli samas asjas käimas üle 30 kohtuasja paralleelselt (iga vara halduskonfiskeerimiseks on võimalik vaidlustada neli haldusakti ehk 30- ja 60-päevane ja aastane piirang ning riigituludesse kandmise otsus), on positiivsete kohtulahendite osakaal veelgi suurem.

Vaata järele Rahapesu Andmebüroo konverentsi EFIUC 2025 arutelu süüdimõistmiseta konfiskeerimisest

Viimati uuendatud 27.04.2026

Saada vihje!

Anonüümset teavet, mis aitab takistada rahapesu, terrorismi rahastamist või finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist, saab Rahapesu Andmebüroole edastada e-postiga aadressile [email protected] või veebivormil fiu.ee/vihjeliin.

Vihje saatmine ei asenda kohustatud isikute teatamiskohustuse täitmist. 

Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

Keeletoimetaja: Mare Timian
Kujundus: Age Reklaam OÜ
Illustratsioonid: Age Reklaam OÜ ja Shutterstock

Rahapesu Andmebüroo
Pronksi 12, 10117 Tallinn
fiu.ee

ISSN 2806-299X (tükis)
ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)

Viimati uuendatud 05.05.2026

Kas sellest lehest oli abi?