Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

Siseriikliku riskihinnangu (2025) kohaselt on äriühingute teenuse pakkujate rahapesu ohu ja haavatavuse tase keskmisest kõrgem.

Ühelt poolt on sektori üldine teadlikkus tõusuteel ning järelevalve suhtlus turuosalistest enamusega on tihe. Teiselt poolt kinnitavad 2025. aasta järelevalvemenetlused ja aprillis tehtud kaugkontrolli tulemused jätkuvat trendi: arvuliselt väike, kuid turu mahust oluline osa usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujaid ei teadvusta piisavalt oma rolli rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamisel. Järelevalvemenetluste käigus ilmnes, et teatavas osas sektoris napib endiselt arusaama teenusepakkuja kui esmatasandi kontrollija ehk väravahoidja rollist, kes puutub esimesena kokku kahtlase tegevusega ning suudaks skeemid tuvastada enne nende jõudmist laiemasse finantssüsteemi. Mõned turuosalised käsitlevad rahapesu tõkestamise meetmeid pelgalt ebamugava administratiivse koormusena, süvenemata nende tegelikku eesmärki ja väärtusesse.

Rahapesu tõkestamise kultuuri kinnistamiseks ning mõistmise ja usalduse kasvatamiseks suhtleb andmebüroo järelevalvemenetluste väliselt pidevalt kohustatud isikute esindajatega. Näiteks kohtusime ühe usaldushalduse ja äriühingute teenusepakkuja esindajaga, selgitasime Rahapesu Andmebüroo tegevusi ja põhjuseid, miks kasutame selliseid meetmeid ning kuidas need aitavad riske maandada. Kohtumise tulemusel paranes kohustatud isiku arusaam andmebüroo tegevustest ning ka andmebüroo arusaamine ettevõttest. Selline kohtumine andis hea aluse edaspidiseks suhtluseks järelevalvemenetlustes.

Järelevalvemenetlustes tuvastasime, et paljudel ettevõtetel on asjakohased dokumendid ja protseduurid olemas vaid näiliselt ehk need on koostatud järelevalveasutusele ettenäitamiseks, mitte oma tegevuse jaoks. Lisaks ilmnesid järgmised süsteemsed puudused:

• Dokumentatsiooni puudulikkus: 15,5% küsitletutest puudusid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel nõutavad protseduurireeglid ning 21% puudus vastav riskijuhtimissüsteem.
• Hoolsusmeetmete nõrk rakendamine: enam kui pool teenusepakkujatest ei olnud ühegi kliendi suhtes 2024. aasta lõpu seisuga kohaldanud tugevdatud hoolsusmeetmeid, isegi juhul, kui teenindati kõrge riskiga riikidest pärit kliente, nagu Venemaa, Valgevene või Iraan.
• Madal teatamisaktiivsus: vaid 4% sektorist esitab kahtlaste tehingute teateid. 2024. aastal ei tekkinud 86,7% vastanutest ühelgi kahtlusi, vaatamata teadaolevatele juhtumitele või teenuse osutamisega seotud riskidele ning klientide ja teenuste olemusele, mis viitab sellele, et ohte ei suudeta või ei soovita märgata.

Kontrollide käigus loobus viis teenuseosutajat oma tegevusloast, et pealtnäha vältida ettekirjutuste saamist või täitmist või edasist menetlust. Ilmnes ka võimalik skeem kontrolli vältimiseks – niipea, kui riik hakkab huvi tundma, loobub ettevõte tegevusloast ja jätkab tegevust teise tegevusluba omava ettevõtte alt, mis ei ole veel sattunud järelevalve fookusesse.

Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatele väljastati aasta jooksul kaks märgukirja. Ühe märgukirjaga^[18]. juhiti kogu sektori tähelepanu tuvastatud puudustele riskijuhtimises. Teine märgukiri väljastati nendele teenusepakkujatele, kes pidid oma kontaktisikut ajakohastama.

Hoolimata saavutatud ühisest mõistmisest on sektoris jätkuvalt vaja teha järjepidevat tööd teadmiste süvendamiseks ja hoolsusmeetmete kvaliteedi ühtlustamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemid on pidevas muutmises, mistõttu tuleb teenusepakkujatel olla kursis üha keerukamate tüpoloogiatega. Andmebüroo jätkab sektoriüleste kohtumiste korraldamist, et selgitada seadustest tulenevaid nõudeid ning jagada praktilisi suuniseid riskide hindamiseks ja maandamiseks.