Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

Eestis jõustus 2025. aastal kolm maakohtu otsust ja kaks ringkonnakohtu otsust, kus mõisteti süüdi kuus ja õigeks kaks inimest. Kolm süüasja lahendas kohus kokkuleppemenetlusega ja kaks üldmenetlusega.

Kõigile kuuele süüdimõistetule määrati karistuseks vangistus, nelja osas tingimuslikult täitmisele pööramata ning ühe süüdistatava osas asendas kohus vangistuse üldkasuliku tööga. Kohtuotsuste alusel konfiskeeriti vara koguväärtuses üle 65 000 euro ning ühes kaasuses nõudeõigus osakute suhtes.

2025. aasta alguses jõustus ringkonnakohtu otsus kohtuasjas 1-20-3487, millega kohus tunnistas GFC Good Finance Company AS (GFC) juhatuse liikme Andrii Danchaki süüdi rahapesule kaasa aitamises ning rahapesu süüdistuses mõistis kaks isikut õigeks. See kaasus algatati Rahapesu Andmebüroo kuriteoteate alusel ning seda käsitlesime lähemalt 2024. aasta aastaraamatus.

Tartu Ringkonnakohtu 11. aprilli 2025 lahendiga 1-24-4430 mõisteti Ukrainast varastatud sularaha pesemises süüdi esimesed inimesed, Igor Bogovski ja Irina Bogovskaia. Nii 2023. kui 2024. aastal oli võimalik lugeda Rahapesu Andmebüroo aastaraamatutest kuriteokahtlusest, kus Ukrainast varastatud või muu seal toime pandud kuriteo tulemusel saadud sularaha üritati transportida läbi Eesti. Avastatud ja kinnipeetud sularaha oli võimalik mitmetel juhtumitel konfiskeerida ja kanda Rahapesu Andmebüroo taotletud kohtu loaga riigi tuludesse. Kohtu hinnangul panid isikud grupis ja suures ulatuses toime rahapesu, s.o KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nad toimetasid grivnasid kulleritena Soomest Eesti, Läti ja Leedu kaudu Poola. Lisaks pesid nad grivnasid valuutavahetustehingute, sularahamaksete ja asjade ostmisega.

Andmebüroo poolt kohtult taotletud lubadega on aastate jooksul mitmetel juhtudel õnnestunud riigi tuludesse mõista Ukrainast ebaseaduslikult pärineva vara kahtlusega sularaha.

2025. aastal jõudis Harju Maakohtus kokkuleppemenetluses lõpule järjekordne ärikirja- ehk BEC-kelmuse juhtum. Kohtuasjas 1-25-2071 süüdistati Tigran Šachparoniani KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi isikute grupis koos A. V. (surnud) KarS § 12¹ mõttes suures ulatuses rahapesu toimepanemises. Jätkuvalt toime pandud rahapesu kogumaht oli 248 531,32 eurot.

15. mail 2025 langetas Harju Maakohus kokkuleppemenetluses süüdimõistva otsuse kohtuasjas 1-25-1632, mis käsitles rahapesu kui teenuse osutamist. Anton Prektold osutas 2022 oktoobrist kuni 19.08.2024 täpselt tuvastamata isikutele rahapesuteenust, mis seisnes selles, et ta nõustus pestava summa pealt kokkulepitud protsendi ehk tasu eest tegema pangaülekandeid, mille eesmärk oli varjata raha tegelikku päritolu ning lõplikku kasusaajat. Aleksander Vainik aitas kaasa. Rahapesuteenuse osutamiseks värbas Prektold seni tuvastamata füüsilisi isikuid, otsis erinevaid juriidilisi isikuid ning erinevaid pangakontosid, mida kasutades saaks ta teostada pangaülekandeid varjamaks talle pesemiseks usaldatud raha tegelikku päritolu ja lõplikku kasusaajat. Rahapesu Andmebüroo toetas politseid menetluse läbiviimisel ja analüüsis krüptotehingutega seotud rahapesukahtlust.

Harju Maakohtus jõudis 28.10.2025 kokkuleppemenetluseni süüdistatava osas kohtuasi 1-25-5508 seoses Ukraina dokumenditehasega. Kaasus on märgiline näide sellest, kui detailirohke ja ajamahukas on rahapesu skeemide avastamine, kui palju nõuab see erinevate osapoolte huvi ja tähelepanu ning kuidas sellest johtuvalt võib avastamine jääda hiliseks. Kaasust mainisime Rahapesu Andmebüroo 2021. aasta aastaraamatus seoses piirülese koostööga skeemi avastamisel, nüüd toome selle välja tervikuna.

Ukraina riiklikult dokumenditehaselt jõudis aastatel 2013–2019 teiste äriühingute kõrval ligi 30 miljonit eurot Eesti äriühingu kontole. Osa raha eest osteti Prantsusmaalt hologramme, ülejäänud suunati rahapesumasinasse. Skeemi olid kaasatud off-shore ettevõtted ning liikusid fiktiivsed arved, laenud ja lepingud vähemalt 10 riigi ettevõtetega. 2018. aastal alanud rahvusvahelise suhtluse pinnalt Rahapesu Andmebürooga tuvastati välisriigis 2019. aastal alustatud kriminaalmenetlusega seotud osapooled ja asjaolud. Mais 2020 avas andmebüroo toimiku, et jätkata kaasuse analüüsi, selgitamaks välja seotud juriidilised ja füüsilised isikud, tehingupartnerid, kahtlased tehingud, teised asjasse puutuvad juhatuse liikmed, omanikud ja tegelikud kasusaajad. Oktoobris 2020 algatas politsei Rahapesu Andmebüroo teabe alusel kriminaalmenetluse rahapesu tunnustel. Aivar Riisi ning isikuid X ja Y süüdistati suures ulatuses rahapesus isiku C kaasabil, mille käigus aitasid isikud teadlikult varjata Ukrainas toime pandud kuriteost pärineva raha päritolu. Süüdistuse kohaselt pärines pestav raha ametiisikute poolt toime pandud omastamisest ehk ametiseisundi kuritarvitamisest Ukraina riigiettevõttes. Ajavahemikul 2013–2021 osutasid isikud Tallinnas tasu eest rahapesuteenust, suunates kuritegelikul teel saadud raha Eesti legaalsesse majandus- ja finantssüsteemi. Selle käigus tehti erinevaid tehinguid ja ülekandeid eesmärgiga varjata nii raha ebaseaduslikku päritolu kui ka tegelikke omanikke, seejuures oli kõik osalised teadlikud, et nende käsutuses olnud rahalised vahendid pärinesid kuritegevusest. Kohus tunnistas Aivar Riisi KarS § 394 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi määrates karistuseks 4 aastat vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Teiste süüalustega kohtuprotsess jätkub.