Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

Teatavaks saanud asjaolud:

• Rahapesu Andmebüroo sai turuosalistelt teateid, kus N OÜ arvelduskontodel tuvastati laevade vahendamise tehingud, mille majanduslik põhjus on ebaselge. Tekkis kahtlus, et tehingud on näilikud ning eesmärk on pankades puhtaks pestud kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vahendid integreerida kinnisvarasse N OÜ omaniku partneri A nimele.

Rahapesu kahtluse kontrollimine:

• Rahapesu Andmebürool tekkis kahtlus, et toime on pandud rahapesu. N OÜ arvelduskontodele laekus mitu miljonit eurot ebaselge päritoluga vahendeid kolmanda riigi äriühingult B ning EL-is registreeritud äriühingult NA, mis kuulus Venemaa Holding gruppi. Algne hüpotees oli, et N OÜ ja selle omanik S on omastanud äriühingu NA vahendid ning pannud toime kuritegelikust tegevusest pärit vahendite rahapesu. Andmebüroole teatega laekunud informatsioon sisaldas N OÜ, osade S-iga seotud äriühingute ning isiku S osasid arvelduskontosid. Sellise piiratud informatsiooni valguses ei ole uurimisasutustel koostöös prokuratuuriga võimalik alustada kriminaalmenetlust, sest puudub piisav informatsioon võimaliku kuriteo ja selle kahtluse kohta. Samuti ei ole teates märgitud asjaolud piisavad rahapesu kriminaalmenetluse alustamise lävendiks.

• Seetõttu rakendaski Rahapesu Andmebüroo talle rahapesu tõkestamise seadusest, EL-i õigusaktidega ja rahvusvaheliste standarditega ettenähtud kohustust rahapesu kahtluse kontrollimiseks ja võimalusel vahendite säilitamiseks. Rahapesu kahtluse kontrollimiseks oli vaja tuvastada võimalikust kuritegelikust tegevusest pärit rahade liikumine kahtlusega haaratud isikute vahel. Seega tehti põhjendatud päring krediidiasutustele Y ja C järgmiste isikute arvelduskontode väljavõtete saamiseks:

1. variisiku kahtlusega isik A (kellele N OÜ võõrandas kinnistu);
2. isik S ning teised S-iga seotud äriühingud, kelle kontodele tegi ülekandeid N OÜ.

• Täiendavate kontoandmetega tuvastati, et isik S kandis ümmargustes summades ehk rahapesu tüpoloogiale viitaval viisil vahendeid isiku A kontole. Ülekantud vahendid pärinesid osaliselt mitmetelt S-iga seotud äriühingutelt, millest üks oli H OÜ. Äriühingutelt S-ile tehtud kanded olid üldsõnalised, näiteks majanduskulude katteks või avansiraha, viidates taas rahapesu tüpoloogiale. Lisaks eelnevale nähtus A arvelduskontolt, et talle laekus neljas osas kokku ligi 50 000 eurot H OÜ-lt kirjeldusega avansiraha. H OÜ-lt laekunud vahendeid oli kasutatud notarile kinnistu eest tasumiseks.

• Täiendavate päringutega tuvastati, et isik A ei olnud H OÜ töötaja ega ka juhatuse liige või osanik, mistõttu oli taoline vahendite liikumine ebatavaline. Kinnistu ostu-müügi asjaolud olid ebatavalised, sest isiku A sissetulek ei olnud tavaolukorras piisav taolise kinnisvara soetamiseks.

Täiendava kahtluse kontroll:

• Eelnevast tulenevalt oli tekkinud kahtlus, et N OÜ vara sooviti anda/kirjutada A nimele, kus A oli tegelikkuses variisik, kes hoidis vahendeid N OÜ ja tema omaniku nimel ilma tegelik kasusaaja olemata. Selliselt varjati vara tegelikku omanikku.

• Seetõttu küsis Rahapesu Andmebüroo põhjendatud päringuga välja H OÜ arvelduskontod, et tuvastada vahendite päritolu, mida isikule A kinnisvara soetamiseks kanti.

• Päringu tulemusel saadi teavet, et vahendid H OÜ kontol, millest osa isikule A edasi kanti, pärinesid kolmanda riigi äriühingult M, mis omas kontot EL-is registreeritud pangas. M kandis H OÜle vahendeid neljal korral kogusummas üle 650 000 euro selgitusega XXXX müük. XXX näol oli tegemist sanktsioneeritud kaubaga.

• Täiendavate päringute tulemusel selgus, et H OÜ poolt kolmanda riigi äriühingule müüdud sanktsioneeritud kaup liikus peale viimast makset edasi Venemaale ning see registreeriti Venemaa registris.

Kokkuvõte:

Pankadelt laekunud esialgne rahapesu kahtlus ei leidnud kinnitamist, kuid Rahapesu Andmebüroo tuvastas selle kontrollimise käigus, et äriühing H OÜ müüs varjatult sanktsioneeritud kauba läbi kolmandate isikute Venemaa äriühingule ja sai selle kauba müügist kuritegelikku tulu ehk esinesid karistusseadustikus (KarS) § 93¹ toodud koosseisu tunnused. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisest saadud vahendid kanti edasi variisiku tunnustega eraisiku A arvelduskontole ning kasutati kinnisvaratehingu rahastamiseks. Sellest tulenevalt oli alust arvata, et H OÜ, esindaja S ja isik A on toime pannud või osalenud rahapesus (KarS § 394). Rahapesu objektiks olid A-le H OÜ arvelduskontolt kantud rahalised vahendid, mis olid saadud sanktsiooni rikkumisest. H OÜ kahtlusega haaratud tehingud toimusid Eesti pangas Y avatud kontol, mille kohta pank teadet ei esitanud. Samuti ei esitanud teadet pank C isiku A kontol toimunud kahtlastest tehingutest.

Edasine rahapesu kahtlusega haaratud tegevuse tuvastamine oli antud juhul võimalik ainult täiendavate kontode väljaküsimise ja analüüsi tulemusel. Rahapesu Andmebüroo analüütik asus kahtlust analüüsima tänu infole, mis sisaldus notari teates. Analüüsi tulemusel edastas andmebüroo rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise ning sellest saadud tulu varjamise kahtluse uurimisasutusele, kes alustas kriminaalmenetlust.