Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

Financial intelligence unit (otsetõlkes finantsluureteabe üksus) ehk rahapesu andmebüroode institutsioon loodi üleilmse FATF-i standardi alusel 1996. aastal. FATF ise loodi narkokuritegevuse kui peitkuritegevuse vastu võitlemiseks. Rahapesu tõkestamise kaudu seati eesmärgiks pidurdada narkokuritegevusest saadud vara legaliseerimist ehk selle puhtaks pesemist ja seeläbi demotiveerida kuritegusid toime panna. Andmebüroode loomine oli uue süsteemi keskne osa, sest nii sai senisest tõhusamalt narkokuritegevuse vastasesse võitlusesse kaasata ka erasektorit. Seejuures peab viimane tundma enda klienti ja sellega seoses tuleb tuvastada kahtlased või ebaharilikud tehingud, mis viitavad kuritegevusest saadud vara varjamisele. Selline kahtlus edastatakse omakorda andmebüroodele.

Tänaseni kehtiva FATF-i standardi kohaselt on tõkestamise süsteemi aluseks autonoomne ja sõltumatu rahapesu andmebüroo. Andmebürood võtavad vastu erasektorist laekunud kahtlusega teated, analüüsivad neid ning kuriteo kahtluse korral edastavad informatsiooni uurimisasutustele. Sellist analüüsi nimetatakse operatiivtasandi analüüsiks. See on tegevus, milles kasutatakse olemasolevat ja kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide tuvastamiseks, teatud tegevuste või tehingutega seotud jälgede ajamiseks ning seoste leidmiseks sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude ning terrorismi rahastamise vahel. FATF-i standard ja EL-i õigusaktid näevad ette, et rahapesu andmebüroodel peab olema maksimaalselt lai ligipääs finants-, haldusõiguslikele ja kriminaalteabele. See sisaldab ka õigust küsida pangakonto väljavõtteid. Nii toimib see ka EL-i rahapesu andmebüroode puhul. 

Sellisena tuntakse rahapesu tõkestamise süsteemi kõikjal maailmas juba 30 aastat. Üleilmsesse katusorganisatsiooni Egmont gruppi kuuluvad ligemale 180 riigi rahapesu andmebürood. Neist üle saja on halduslikud ehk administratiivset tüüpi^[9]. Ka teised, uurimisasutuse juures asuvad andmebürood, täidavad oma ülesandeid kriminaalmenetluse väliselt. Rahvusvahelise hindamise raames 2016. aastal tuvastati, et ühe riigi andmebüroo alustab iga teabe analüüsimist kriminaalmenetlusega, mistõttu selgitas FATF sellele riigile, et selline praktika läheb standardiga vastuollu. See riik sai rahapesu andmebürood puudutavas valdkonnas seetõttu kõige madalama hinde. 

Eestis loodi Rahapesu Andmebüroo 1999. aastal samuti peamise ülesandega tuvastada rahapesu ning anda vastav teave edasi uurijatele. Aastatega on Rahapesu Andmebüroole antud rolle juurde. Viis aastat pärast asutuse loomist lisandus järelevalve ülesanne, peale seda tegevuslubade väljastamine teatud sektoritele ning seejärel pädevus finantssanktsiooni asutusena. Pärast 2021. aastat, mil asutus loodi eraldiseisvana rahandusministeeriumi haldusalas, on lisandunud ülesanne kontrollida informatsiooni seoses riigihangetega seotud piirangute kohaldamise ja rikkumise kahtlusega, anda sisendit välisinvesteeringute kontrollimisse jne. Euroopa Liidu direktiivist tulenev kohustus määrata tegeliku kasusaaja registripidaja roll on Eestis samuti kavas anda Rahapesu Andmebüroole.

Seega suur hulk ülesandeid, mida Eesti andmebüroo täidab, ei ole seotud tema tuumfunktsiooniga – rahapesu tuvastamisega ehk operatiivtasandi analüüsi teostamisega. Rahapesu Andmebüroos on kehtestatud selged andmetöötlusreeglid, et kaitsta andmeid, mida standardiga reguleeritud meetodite ja tööriistadega tuumikülesande täitmiseks kogutakse. Reeglite kohaselt ei kasutata rahapesu tõkestamise ülesandel kogutud andmeid järelevalves ega vastupidi.

Arvestades ühiskonna soovi rääkida kaasa andmebüroo õigustes, tuleb selgitada nii andmebüroo ülesandeid kui ka rahvusvahelisi standardeid ja regulatsioone, millest need ülesanded tulenevad. 

Pangakontode väljavõtete küsimus

Rahapesu tõkestamise töökonna FATF-i rahvusvahelise standardi järgi on rahapesu andmebürood keskne osa riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise operatiivses võrgustikus.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tuvastamiseks uuritakse isikute finantsjalajälge – sealhulgas küsitakse krediidiasutustelt vajadusel ka pangakontode väljavõtteid. See on andmebüroode levinud praktika üle maailma. Enamasti on tegu peitkuriteoga. See tähendab, nendes tegevustes puudub kannatanu või kannatanu ei teavita kuriteost. Kui esialgu oli peamiseks kuriteoobjektiks narkokuritegevus, siis hiljem lisandus eesmärk tõkestada terrorismi rahastamist, korruptsiooni, maksukuritegusid, inimkaubandust, kelmuseid jne. Rahapesu Andmebüroo aastaraamatute kaasused näitavad, et sageli võimaldab just pangakontode analüüs tuvastada kuriteo tunnuseid, paljastada rahapesuskeeme, piirata kuritegeliku kahtlusega hõlmatud vara edasikandmist ning tuvastada finantssanktsiooni rikkumises osalevaid isikuid.

Kui puudub õigus küsida kahtlusaluste pangakontode väljavõtteid, ei saa rahapesu andmebüroo täita oma tuumikfunktsiooni – analüüsida rahapesukahtlust.

Sellest tulenevalt on Rahapesu Andmebüroo oma peamise ülesande täitmiseks küsinud pangakontode väljavõtteid seaduse alusel juba 2000. aastast, sh osapoolte tõlgendusel ja koostöös. Sedasama tehakse ka teistes riikides.

2025. aasta juulis avaldas õiguskantsler oma seisukoha pangasaladuse küsimuses. Rahandusministeerium kinnitas 29.09.2025 antud seisukohas Rahapesu Andmebüroo õigust küsida krediidiasutustelt pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud piirata Rahapesu Andmebüroo õigusi seoses pangakontode väljavõtetega, oleks seadusandja sellise piirangu ka selgelt sätestanud. Rahandusministeerium on algatanud pangasaladuse ligipääsu osas seaduse muutmise. Rahandusministeerium on märkinud eelnõu ettevalmistajana, et sellega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses täpsustatakse sätteid selliselt, et ülesanded oleksid selgelt piiritletud, millisel juhul on Rahapesu Andmebürool õigus nõuda krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavat teavet nii täitmisregistri kaudu kui ka selle väliselt. Kahes erinevas eelnõus tõhustatakse ka järelevalvet Rahapesu Andmebüroo üle.

Eelnõu laiem eesmärk on taastada usaldus juba aastast 2000 kehtivate reeglite osas. Samal ajal on täiesti mõistetav, et pangakonto väljavõtete sisu ja detailsus ei ole võrreldav 2000. aastaga, mil suur osa tehingutest toimus sularahas, inimeste elatustase oli madalam ja seega ka võimalus ringi liikuda ning kasutada maksekaarte ei olnud veel väga levinud.

Kaalul on ei rohkem ega vähem kui ühiskonna turvalisus – riik ei suuda tõkestada piiriülest kuritegevust, kui ta jääb kõrvale rahvusvahelisest koostööst.

Samal ajal tasub silmas pidada eespool kirjeldatud tuuma – rahapesu on enamasti piiriülene kuritegu, mis annab ka selle tõkestamisele rahvusvahelise mõõtme. Kuid rahvusvaheline koostöö põhineb vastastikkuse põhimõttel ja mõlemapoolsel usaldusel. Rahapesu andmebüroode koostöö on võimaldanud aastakümneid vahetada finantsinformatsiooni kiiresti ja tõhusalt. Arvestades, kui kiirelt kurjategijad raha liigutavad, ei ole võimalik ülehinnata kiire infokanali tähtsust.

Kui siit edastatav info jääb aga mittetäielikuks või välisriikide päringutele vastamine lakkab halvimal juhul sootuks, ei liigu vajalik info ka teistest riikidest meile. 

Selliselt ei jäta me kuritegevust mitte ainult tõkestamata, vaid soodustame seda – kurjategijad saavad rikastuda ühiskonna vara ja turvatunde arvelt ning investeerida selle oma süsteemidesse. Olgu selleks siis inimeselt telefonipettusega varastatud säästud, Venemaa agressiooni rahastamine sanktsioonide rikkumise kaudu või mõjutustegevus valimiste kallutamiseks, nagu see oli Moldovas.

Loe veebilehelt Rahapesu Andmebüroo täispikka seisukohta seoses pangakontode väljavõtete küsimisega 

Mõistame muret, kui süsteemi võidakse väärkasutada ja töödeldakse nende isikute andmeid, kes ei ole teinud ühtegi kuritegevusele viitavat ülekannet ega tehingut. Mõistame sedagi, et kindluse andmiseks peab süsteemil olema tõhus kontroll. Väärkasutuse vältimiseks on seadusandja juba sätestanud nii sisemised kui ka välised turvameetmed, kuid Rahandusministeeriumi ja Rahapesu Andmebüroo ühiste ettepanekutega kasvab see kontroll veelgi. Oleme omaalgatuslikult esitanud mõlemasse rahapesu tõkestamise seadust muutvasse eelnõusse kontrollimeetmeted, et:

• andmebüroo hakkaks tegema julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile iga-aastaseid ülevaateid;
• andmebüroo eraldab enda eelarvest püsivad vahendid Andmekaitse Inspektsioonile, kes hakkab tegema regulaarseid kontrolle pangakonto päringute õiguspärasuse kontrollimiseks;
• täitmisregistri kaudu tehtud pangakonto päringud tehakse osapoolele teatud aja möödudes kättesaadavaks;
• igaühel on õigus pöörduda igal ajal Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida oma andmete töötlemise õiguspärasust.