Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2025

Siseriikliku riskihinnangu (2025) kohaselt on keskmisest kõrgem finatseerimisasutuste rahapesu ohu ja haavatavuse tase makseasutuste ja e-raha asutuste rahapesu ohu tase fondivalitsejate haavatavuse ja jääkriski tase

Finantseerimisasutused vajavad järelevalve kõrgendatud tähelepanu lähiaastatel. Peamised tuvastatud puudused järelevalvetes olid nii rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kui ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduse dokumentatsiooninõuete täitmisel järgmised:

• Riskihinnang – ajakohastamata, puudub ettevõtteüleselt täielikult või seda ei eristata kliendi riskiprofiili määramise põhimõtetest; jäetakse tuvastamata konkreetse teenuse osutamisega kaasnevad riskid (näiteks milliseid riske peab arvestama, hindama ja maandama laenuandja); tuvastatud riskid on hindamata ja analüüsimata ehk ei mõisteta riskide olemust, riskitaset ning maandamismeetmeid; riskihinnang ei sisalda finantssanktsiooniga, sh massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud riske.
• Riskiisu – üldsõnaline ja ajakohastamata; riskiisus puuduvad kvantitatiivsed näitajad täielikult või need ei vasta ettevõtte reaalsele tegevusele (näiteks, kui mitut kõrge riskiga klienti ollakse valmis teenindama); puudub riskiisu määratlus finantssanktsioonide, sh massihävitusrelvade leviku rahastamise vaatest.
• Protseduurireeglid – ajakohastamata ega vasta ettevõtte reaalsele tegevusele või seaduse nõuetele; üldsõnalised ega sisalda detailseid käitumisjuhiseid hoolsusmeetmete rakendamisel; ei sisalda finantssanktsiooniga, sh massihävitusrelvade leviku rahastamisega, seotud käitumisjuhiseid.
• Sisekontrollieeskiri – puudub täielikult või on väga üldsõnaline; puudub sisekontrolli süsteemi toimimise kord, detailsed käitumisjuhised.

Ka Rahapesu Andmebüroo kaugkontrollid laenuandjate ja väikefondi valitsejate osas näitasid, et mitmed ettevõtted ei ole ajakohastanud oma protseduurireegleid, riskihinnangut ja/või riskiisu dokumente alates tegevusloa saamisest või vähemalt viimase viie aasta jooksul.

Laenuandjana tegutsemiseks tuleb tegevusluba taotleda Finantsinspektsioonilt, kui tegemist ei ole krediidiasutusega ja soovitakse anda laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele, kui laenu andmine ei seondu nende isikute iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega Rahapesu Andmebüroolt, kui laenu väljastatakse mittetarbijale, st eelkõige juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Kui ettevõte plaanib väljastada laene nii tarbijatele kui ka juriidilistele isikutele, on vajalik vaid Finantsinspektsiooni tegevusluba ning Rahapesu Andmebüroo tegevusluba eraldi ei ole vaja. Laenuandja tegevusloastamist reguleerivad võlaõigusseadus, krediidiandjate ja -vahendajate seadus, krediidiasutuste seadus ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.

Rahapesu Andmebüroo teostab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet ning on tuvastanud, et väikefondi valitsejate ärimudelid ja investeerimisstrateegiad on väga erinevad, mis suurendab riskide hindamise tähtsust. Näiteks investeeritakse veinidesse ning idu- ja alustavatesse ettevõtetesse. Riskide varakult tuvastamise, hindamise ja maandamise eelduseks on sobiv organisatsiooniline ülesehitus, teadlikkus kõigil tasanditel, juhatuse toetus ja asjakohased koolitused.

Avalikest andmetest tehtud analüüsist selgus, et kaks Rahapesu Andmebüroo tegevusloaga laenuandjat väljastavad laene füüsilistele isikutele. Sellest tekkis kahtlus, et äriühingud tegutsevad ilma Finantsinspektsiooni krediidiandja kehtiva tegevusloata. Rahapesu Andmebüroo tegevusloa alusel on lubatud laene väljastada üksnes juriidilistele isikutele. Ettevõtjatega võeti ühendust, küsiti selgitusi ning juhiti tähelepanu, millistel juhtudel peavad laenuandjad taotlema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Tekkinud kahtlus võimalikust tegevusloata tegevusest edastati kuriteoteatena menetlemiseks uurimisasutusele.

Järelevalves tuvastatud kahtlus laenuandja tegevuses

Rahapesu Andmebüroo tegevusloaga laenuandjat ja tema kliendibaasi iseloomustasid:

• laenuandja osalus ja/või konto Montenegro ja/või Ukraina krediidiasutuses, kus asusid ka 90% juriidilistest isikutest laenuandja klientide kontod;
• Eesti laenuandja väljastas 90% juriidilistest isikutest klientidele laene endaga seotud Montenegro ja Ukraina krediidiasutuste kontodelt;
• 63% klientidest olid pärit kõrge korruptsiooniriskiga riikidest (Montenegro ja Ukraina);
• kliendid leitakse tutvuste kaudu, klientide leidmiseks reklaami ei tehta;
• mitme kliendi kohta leidub negatiivseid meediakajastusi seoses korruptsiooni, relvaäri ja organiseeritud kuritegevusega.

Järelevalves tuvastati, et laenuandja jättis:

• tuvastamata kliendi esindajate isikusamasuse;
• tuvastamata klientide tegelikud kasusaajad;
• kontrollimata isikut tõendavate dokumentide ehtsuse (võimalikud võltsimistunnused dokumentidel);
• kogumata andmeid tehingutes kasutatud vara päritolu ning kliendi rikkuse allika ja päritolu kohta.

Järelevalvemenetluses ilmnesid asjaolud, mis viitasid klientide tegevuses võimalikule rahapesule. Laenuandja ei kontrollinud tagasimaksete allikat ja päritolu, kuigi laene väljastati klientidele lühiajaliselt, ühest nädalast kuni kuuni, summades 800 000 eurot kuni 2 miljonit eurot peamiselt käibekapitali finantseerimiseks. Märkimisväärne on, et samadele klientidele väljastati nimetatud tähtaja ja summaga laene korduvalt. Samuti selgus järelevalves, et üks eraisik kannab laenuandja arveldusarvele miljonitesse ulatuvaid summasid ning samad summad kannab laenuandja laenuna samal päeval või paar päeva hiljem sama eraisikuga seotud ettevõttele.

Kontrollimata raha võis olla ebaseadusliku päritoluga ning raha edasine kasutamine uute laenude väljastamiseks võib viidata raha näilisele legaliseerimisele.

Järelevalve tulemusel rakendas laenuandja oma klientide suhtes täiendavaid hoolsusmeetmeid ning oskab edaspidi täita paremini oma rolli rahapesu tõkestamisel – pöörata suuremat tähelepanu kliendisuhetele, vara päritolu tuvastamisele laenude tagastamisel ning kahtluse püsimajäämisel sellest ka teatamisele.