""
Ärisuhte seire
4.223. Ärisuhet seiratakse pidevalt, mis hõlmab ärisuhtes tehtud tehingute jälgimist ja kontrolli, tagamaks, et tehingud on kooskõlas teadmistega kliendist, tema (äri)tegevusest ja riskiprofiilist. Ärisuhte seire hõlmab kogu ärisuhte elutsüklit, sealhulgas sissetulevaid ja väljaminevaid tehinguid, millele kehtib nõue tuvastada tehingus kasutatud vahendite allikas ja päritolu.
4.224. Ärisuhte seire käigus tuleb hinnata, kas kliendi tehingud vastavad kliendi kohta eelnevalt teadaolevale informatsioonile, sealhulgas ärisuhte loomisel deklareeritud eesmärgile, tegevusalale ja tehingumahule. Samuti tuleb tuvastada tehingud ja tegevused, mis võivad viidata kuritegelikule tegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele, sealhulgas ebatavalised, keerukad või suure väärtusega tehingud ja tehingumustrid, millel puudub mõistlik majanduslik või õiguspärane eesmärk.
4.225. Ärisuhte seire käigus hinnatakse regulaarselt ka kliendi riskiprofiili, mis tuleb üle vaadata tervikuna, arvestades nii kliendiga kui ka tehingutega seonduvaid riske. Samuti tuleb pidevalt hinnata kliendi tegevuse muutumist, mis võib tõsta kliendi ja ärisuhtega kaasnevat riskiastet ning tuua kaasa vajaduse kohaldada täiendavaid või tugevdatud hoolsusmeetmeid.
4.226. Seire käigus tuleb hinnata ka üksikute tehingute eesmärki ja olemust ning nende vastavust kliendi profiilile. Selleks kogutakse vajadusel täiendavaid andmeid ja dokumente, et mõista tehingu majanduslikku sisu, selle tegemise põhjust ning tehingu seost kliendi tegevuse ja riskiprofiiliga, võimaldades hinnata selle vastavust kliendi kohta eelnevalt teadaolevale informatsioonile.
4.227. Ärisuhte seire teostamisel lähtutakse riskipõhisest lähenemisest. Mida suurem on kliendiga kaasnev risk, seda ulatuslikum ja põhjalikum peab olema seire ning kogutav informatsioon ei tohi piirduda üldsõnalise teabega.
4.228. Kui ärisuhte seire käigus kogutud andmed on ebapiisavad, vastuolulised või nende usaldusväärsuses on põhjust kahelda, tuleb rakendada täiendavaid hoolsusmeetmeid, sealhulgas vajadusel koguda täiendavat teavet või kohaldada hoolsusmeetmeid uuesti.
4.229. Tehingute jälgimise meetmed jagunevad kaheks: reaalajas teostatav kontroll ja jälgimine (skriinimine) ja järelkontroll (monitoorimine).
4.229.1. Reaalajas teostatav kontroll tähendab tehingute kontrollimist nende tegemise hetkel eelnevalt määratud tunnuste, parameetrite või riskikriteeriumite alusel. Selleks võib kasutada infotehnoloogilisi lahendusi, teostada manuaalset kontrolli või kasutada nende kombineeritud versiooni. Reaalajas tehingute kontrollimise eesmärk on tuvastada viivitamata tehingud, mis võivad olla seotud sanktsioonide rikkumise, rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga, ning vajadusel takistada selliste tehingute teostamist. Mittefinantseerimisasutuste vaatest kontrollitakse reaalajas eelkõige klienti, tehingut või dokumentatsiooni teenuse osutamise käigus enne toimingu või tehingu tegemist, näiteks hinnatakse kliendi tausta, kontrollitakse tegeliku kasusaaja andmeid jne.
4.229.2. Järelkontroll tähendab tehingute hilisemat analüüsi, mille käigus hinnatakse tehingute mustreid, mahtusid ja sagedust ning nende vastavust kliendi profiilile, tegevusalale ja varasemalt hinnatud riskile, sealhulgas hinnatakse, kas need on kooskõlas kliendi kohta eelnevalt teadaoleva informatsiooniga. Järelkontrolli eesmärk on tuvastada ebatavalisi või kahtlaseid tehinguid ja tehingumustreid, mis ei pruugi olla üksiktehingu tasandil tuvastatavad.
4.230. Ärisuhte seire eesmärk on muu hulgas tuvastada riskidele viitavaid asjaolusid, mis on kirjeldatud riiklikus riskihinnangus ja muudes juhendites. Mitme riskitunnuse koosmõju või ka üksikud tunnused võivad viidata kahtlasele või ebaharilikule majandustegevusele (näiteks riiulifirma kasutamine), mille puhul peab kohustatud isik suutma põhjendada ärisuhte loomist ja jätkamist.
4.231. Ärisuhte seire teostamine tuleb dokumenteerida viisil, mis võimaldab hiljem tuvastada seire tegemise aja, ulatuse ja tulemused.
Näited ja ohumärgid ärisuhte seire puhul:
- kliendi tehingud ei vasta deklareeritud tegevusalale või tehingumahule, näiteks esineb mitmeid suure väärtusega makseid, mis ei ole kohane tavapärasele äritegevusele;
- klient teostab ülekandeid kõrge riskiga või tema äritegevusega mitteseotud jurisdiktsioonidesse, millega kliendil puudub majanduslik seos;
- klient soovib ärisuhte käigus kasutada teenuseid, mis ei olnud ärisuhte loomisel ärisuhte eesmärgi osa. Näiteks CSP klient soovib ärisuhte loomisel kontaktaadressi teenust ning lühikese aja jooksul peale ärisuhte loomist, soovitakse ka äriühingu asutamise teenust. Sellisel juhul tuleks kaaluda, kas esineb suuremat riski iseloomustavaid asjaolusid (nt loodava äriühingu asukoht on seotud suure riskiga riigiga, struktuur on ebaselge, arvet soovitakse kolmanda isiku nimele vms);
- esinevad ebatavalised või keerukad tehingumustrid. Näiteks saab klient raha ja kannab selle kohe tagasi samale saatjale või kolmandale isikule, ilma nähtava majandusliku põhjenduseta, või klient kannab raha oma ettevõtte kontolt teise riigi kontole, sealt kolmandasse ettevõttesse ja lõpuks kasutatakse summa väikestes osades eri teenuste eest maksmiseks, ilma et sellel oleks majanduslik põhjendus;
- klient teostab tehinguid läbi ettevõtete, millel tegelikult puudub majandustegevus, töötajad või reaalne kontor ning mis ei osale kliendi põhitegevuses. Näiteks klient kannab suuri summasid offshore-ettevõtte kontole, kuid see ettevõte ei müü ega osta tegelikke kaupu ega teenuseid ning puuduvad arved või tehingud, mis põhjendaksid raha liikumist ning sel viisil on võimalik varjata raha tegelikku päritolu või lõplikku kasusaajat.
Viimati uuendatud 17.07.2026
Viimati uuendatud 21.09.2026