Riskide juhtimise ja hoolsusmeetmete kohaldamise juhend

.

Järelkontroll

4.243. Tehingute järelkontrolli käigus analüüsitakse tehinguid, mis on eelnevalt määratud parameetrite alusel tehingute kogumist eraldatud. Tehingute järelkontrollimise viisid ja ulatus tuleb kehtestada vastavalt ettevõtte teenustega kaasnevatele riskidele.

4.244. Kui reaalajas jälgimine aitab muu hulgas tuvastada ilmsemaid riske ja kõrvalekaldeid, siis tagantjärgi tehingute jälgimine võimaldab analüüsida kliendi tehinguid terviklikult ajas. See võimaldab kohustatud isikul kujundada ja pidevalt ajakohastada kliendiprofiili, lähtudes tema ajaloolisest tegevusest. Näiteks, kui kliendi hoiuste maht järsult suureneb, peaks kohustatud isik kindlaks tegema tehingute eesmärgi ja sissetulevate vahendite allika ning tagama, et sellisele kasvule on olemas majanduslikult mõistlik selgitus.

4.245. Tehingute järelkontrolli käigus jälgivad töötajad klientide käitumist ja tehinguid, et tuvastada asjaolud, mida ei olnud võimalik reaalajas hinnata. See hõlmab muu hulgas juhtumeid, mis tehingu iseloomu tõttu ei kajastunud reaalajas jälgimise parameetrites või manuaalse jälgimise käigus (nt suuremahulised tehingud summade, valuutade või klienditüüpide lõikes). 

4.246. Alljärgnevalt on lisatud näiteid mõnedest tüüpilisematest parameetritest, mille alusel võib tehinguid järelkontrollida:

4.246.1. vaadeldava perioodi suurema käibega (nii füüsilised kui juriidilised) kliendid, teenuse kasutajad, fondiosakute ostjad jne (nii füüsilised kui juriidilised isikud);

4.246.2. vaadeldava perioodi (nii füüsilised kui juriidilised isikud) suuremad tehingud (nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) valuutade ja teenuste kaupa;

4.246.3. vaadeldava perioodi jooksul teatud piirmäära ületavad tehingud;

4.246.4. teatud piirmäära ületavad sularahatehingud (nii füüsiliste kui juriidiliste isikute lõikes) jne.

Näited järelkontrolli stsenaariumitest:

  • tehingud riikidega, mis on rahapesu või terrorismi rahastamise seisukohalt kõrgema riskiga;
  • sularaha tehingud;
  • struktureeritud tehingud;
  • kliendi tehingute maht;
  • tehingud, mis ei ole kooskõlas kliendi tavapärase majandustegevuse või varasema tehingukäitumisega;
  • mitme kliendi vahelised korduvad tehingud, mis võivad viidata omavahel seotud isikutele või ettevõtetele;
  • tehingud, mille puhul toimub raha kiire edasikandmine mitmele kontole või mitme vahendaja kaudu;
  • tehingud, mille puhul kasutatakse ebatavalisi makseselgitusi või puudub tehingu majanduslik sisu.

4.247. Tehingute järelkontroll erinevate kriteeriumite järgi, võimaldab kohustatud isikutel saada terviklikku ülevaadet oma klientide tehingumustritest ning hõlbustab ebatavaliste ja kahtlaste tehingute avastamist, sest kohustatud isikul on teadmine, milline on tavapärane tegevus tema kliendibaasis ning milline on sellest hälbiv käitumine. Tehingute järgne järelkontroll võimaldab muuta ka reaalajas toimuvat kontrolli sihipärasemaks ehk kohustatud isik saab keskenduda tehingute reaalajas kontrollimisel kõrgema riskiga asjaoludele.

4.248. Kohustatud isik peab lisaks kliendipõhisele järelkontrollile vajadusel analüüsima ka oma kliendibaasi tervikuna, et tuvastada riskimustreid, trende ja süsteemseid kõrvalekaldeid. Selline analüüs võimaldab hinnata, kas kohustatud isiku riskihinnang on ajakohane ning kas rakendatavad hoolsusmeetmed on piisavad.

4.249. Järelkontrolli reegleid ja parameetreid tuleb regulaarselt uuendada ja kohandada vastavalt kohustatud isiku tegevusele.

Kogu kliendibaasi analüüsimisel on võimalik tuvastada näiteks:

  • kõrge riskiga klientide osakaal (kas tõusnud või langenud, kas vastab riskiisule);
  • teatud riikidega seotud klientide või tehingute kasv (kas riskiriikide osakaal on suurenenud, kas on vastavuses riskiisuga);
  • sagedased sarnased kahtlased mustrid erinevate klientide lõikes;
  • korduvad probleemid (nt sama tüüpi kahtlased tehingud).

Viimati uuendatud 17.07.2026

Viimati uuendatud 21.09.2026

Kas sellest lehest oli abi?