Riskide juhtimise ja hoolsusmeetmete kohaldamise juhend

4.1. Kohustatud isiku üks peamisi kohustusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on hoolsusmeetmete kohaldamine. Hoolsusmeetmete kohaldamise eesmärk on eelkõige takistada kuritegelikul teel saadud vara varjamist, muundamist ja kasutamist rahapesu erinevates faasides ning tõkestada terrorismi rahastamist illegaalsetest kui ka legaalsetest allikatest pärit rahaliste vahendite abil. Hoolsusmeetmete peamiseks eesmärgiks on tagada Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus ning tõkestada Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

4.2. Hoolsusmeetmeid tuleb kohaldada vähemalt RahaPTS-is sätestatud minimaalses ulatuses, lähtudes riskipõhisest lähenemisest ning rakendades kõrgema riski korral tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kohustatud isik on hoolsusmeetmeid kohaldanud piisavalt, kui nende rakendamise tulemusel tekib veendumus, et hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus on täidetud. Veendumuse kujundamisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest. See tähendab, et hoolsusmeetmete kohaldamisel peab kohustatud isikul tekkima teadmine, arusaam ja veendumus, et andmeid on kogutud piisavalt kliendi, kliendi (äri)tegevuse, ärisuhte eesmärgi ning ärisuhte raames tehtavate tehingute eesmärgi ja rahaliste vahendite päritolu kohta. Kogutud andmete põhjal peab kohustatud isik mõistma klienti ja tema (äri)tegevust, arvestades seejuures kliendi riskiastet ning ärisuhtega kaasnevat riski ja olemust (ehk ärisuhte profiili). Selline veendumus peab võimaldama tuvastada keerukaid, suure väärtusega ja ebatavalisi tehinguid ning tehingumustreid, millel puudub mõistlik või nähtav majanduslik või õiguspärane eesmärk või mis ei ole konkreetsele ärispetsiifikale iseloomulik. Veendumuse kujunemine peab olema dokumenteeritud viisil, mis võimaldab seda vajadusel esitada järelevalveasutustele. Samuti peab kohustatud isik suutma selgitada kohaldatud hoolsusmeetmete ulatust ning veendumuse kujunemist. 

4.3. Hoolsusmeetmete kohaldamine jaguneb hoolsusmeetmeteks ärisuhte loomisel ja ärisuhte pideval jälgimisel (ehk seirel). Seadus sätestab hoolsusmeetmete miinimumnõuded, mida kohustatud isik võib vajadusel täiendada vastavalt kliendi, tehingu ja riskide eripärale. Hoolsusmeetmete kohaldamine peab olema riskipõhine.

4.4. Hoolsusmeetmeid tuleb kohaldada (erandid alates juhendi punktist 4.13. kuni 4.14.):

4.4.1. ärisuhte loomisel (ärisuhte selgitus punktis 4.11.);

4.4.2. ärisuhte pideva seire käigus;

4.4.3. ärisuhte väliselt tehingu juhuti tegemisel (juhuti tehingu selgitus punktis 4.12.) või vahendamisel, kui tehingu väärtus on vähemalt 15 000 eurot^[17] või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti. Hoolsusmeetmeid tuleb kohaldada kohe, kui nimetatud summa saabumine on teada, või kui summa kujuneb mitmest seotud maksest, siis hetkest, mil see piirmäär ületatakse;

4.4.4. varem kogutud dokumentide või andmete piisavuse või õigsuse kahtluse korral nende kontrollimisel või ajakohastamisel;

4.4.5. rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, sõltumata seaduses sätestatud eranditest või piirmääradest.

4.5. Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist, kui isik ei esita piisavat informatsiooni enda isikusamasuse tuvastamiseks või tehingu eesmärgi ja olemuse kohta või kui tema (äri)tegevusega kaasneb rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Ärisuhte kestel on kohustatud isikul kohustus keelduda tehingute tegemisest, kui hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalik teave puudub, on ebapiisav või on tekkinud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. 

4.6. Kohustatud isik on kohustatud ütlema kestvuslepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, kui isik ei esita hoolsusmeetmete kohaldamiseks piisavat teavet.

4.7. Hoolsusmeetme kohaldamisel tuleb arvestada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning meetodeid.

4.8. Hoolsusmeetmete kohaldamine on kohustatud isiku kohustus. Hoolsusmeetmed on keelatud kohaldamata jätta ka juhul, kui sama isiku või tema tehingute suhtes on või oleks pidanud hoolsusmeetmeid kohaldama teine kohustatud isik.

4.9. Hoolsusmeetmete ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamisel kogutud informatsioon ja andmed tuleb säilitada (juhendi punkt 6).

4.10. Juhatus vastutab hoolsuskohustuse täitmise eest, tagades, et rakendatavad meetmed on asjakohased, proportsionaalsed ning kooskõlas teenusepakkuja tegevusprofiili, klientide, tehingute iseloomu ja ulatuse ning nendega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega.

4.11. Ärisuhe on kliendi ja kohustatud isiku vaheline kutsealane või äriline suhe, mille loomise hetkel on põhjendatult eeldatav selle kestvus või korduvus. Ärisuhe ei pea alati põhinema kirjalikult lepingul. Ärisuhe võib tuleneda ka teenuse tegelikust kasutamisest, kliendi registreerimisest, kasutajakonto avamisest või püsiva teenuse osutamisest. Ärisuhtele võivad viidata järgmised tunnused (loetelu on näitlik):

4.11.1. kliendile luuakse konto või püsiv ligipääs teenusele;

4.11.2. teenuseid kasutatakse korduvalt või regulaarselt;

4.11.3. kliendiga toimub püsiv suhtlus või andmete ajakohastamine;

4.11.4. tehingud toimuvad pikema ajaperioodi jooksul;

4.11.5. teenuse olemus eeldab jätkuvat kliendisuhet või järelevalvet.

4.12. Juhuti tehtav tehing on tehing või teenus, mida tehakse väljaspool ärisuhet ning millel puudub põhjendatud eeldus pikemaks kestvuseks või korduvuseks. Juhuti tehing on üldjuhul ühekordne ja piiratud konkreetse toiminguga. Kui kliendi tegevuses ilmneb ajas korduvus, regulaarne teenuse kasutamine või muu püsivuse element, siis tuleb hinnata, kas juhuti tehtav tehing on sisuliselt kujunenud ärisuhteks. Juhuti tehingu võiva viidata järgmised tunnused (loetelu on näitlik):

4.12.1. tegemist on üksiku või erandliku tehinguga;

4.12.2. kliendile ei looda püsivat kontot ega ligipääsu;

4.12.3. puudub jätkuv teenuse osutamine või suhtlus;

4.12.4. pooled ei eelda koostöö jätkamist pärast tehingu lõpuleviimist.