Riskide juhtimise ja hoolsusmeetmete kohaldamise juhend

4.156. Kliendi rikkuse päritolu^[29] kohta kogutakse teavet ärisuhte loomisel, kui see on asjakohane. 

4.157. Rikkuse päritolu tuleb tuvastada vähemalt järgmistel juhtudel: 

4.157.1. kui kohustatud isik puutub majandus- või kutsetegevuse käigus kokku suure riskiga kolmanda riigi isiku või kliendiga;

4.157.2. kui klient on riikliku taustaga isik, riikliku taustaga isiku pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik;

4.157.3. kui esineb kahtlus, et tehingud viitavad kuritegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele;

4.157.4. kui kliendi või tegeliku kasusaaja varaline seisund tundub ebaproportsionaalne;

4.157.5. muudel juhtudel, kui kliendile on määratud kõrge riskiaste. 

4.158. Eelnevalt nimetatud juhtudel tuleb tuvastada nii kliendi kui ka tema tegeliku kasusaaja rikkuse päritolu.

4.159. Rikkuse päritolu ja tehingus kasutatud vahendite või vara päritolu^[30] on erinevad mõisted. Rikkuse päritolu tuvastamine annab üldise ülevaate kliendi varalise seisundi kujunemisest, sealhulgas sellest, millises mahus võib kliendil olla rahalisi vahendeid ja millistest allikatest need pärinevad. Lisaks teabe kogumisele kliendilt, võib sellist teavet koguda ka usaldusväärsetest avalikest andmebaasidest ning muudest avalikest ja mitteavalikest allikatest, näiteks kinnistusraamatust, maa- vms registritest, majanduslike huvide deklaratsioonidest, äriühingu registritest, sotsiaalmeediast jne.

4.160. Kõrge riskiga juhtudel tuleb rikkuse päritolu kontrollida usaldusväärsete ja sõltumatute andmete või dokumentide alusel. Kohustatud isik ei peaks piirduma kliendi üldiste selgitustega või tegema põhjendamatuid eeldusi (näiteks, et olulisi funktsioone omavatel töötajatel ongi suuremad töötasud ja rohkem vara), vaid peab tekkima põhjendatud veendumus kliendi varalise seisundi kujunemise kohta. Kui klient keeldub teabe andmisest, annab ebamääraseid selgitusi või kui esitatud teave ei vasta avalikest või muudest allikatest kättesaadavale teabele, võib see viidata kõrgemale riskile ning nõuda täiendavate hoolsusmeetmete rakendamist. Täiendava hoolsusmeetmena võib küsida kliendilt rikkuse päritolu tõendavaid dokumente. Näiteks kui rikkuse allikana on märgitud pärandus või lotovõit, võib kohustatud isik küsida vastavalt pärimistunnistust või lotovõitu tõendavat dokumenti. Esitatud dokumente ei saa käsitleda pelgalt formaalse nõude täitmisena, vaid neid tuleb ka sisuliselt analüüsida ning vajadusel võrrelda muude kättesaadavate andmetega. Kohustatud isik peab hindama, kas esitatud dokumendid tegelikult kinnitavad väidetud rikkuse päritolu ning kas esitatud teave on kooskõlas muude teadaolevate asjaoludega.

4.161. Kohustatud isik peab oma protseduurireeglites või muudes sisemistes dokumentides selgelt sätestama, millistel juhtudel on vajalik kliendi rikkuse päritolu tuvastamine, milliseid hoolsusmeetmeid rakendatakse ning milliseid tõendeid peetakse piisavaks rikkuse päritolu kinnitamiseks.

4.162. Kogutud teave kliendi rikkuse päritolu kohta ning selle analüüs tuleb kohustatud isikul dokumenteerida kliendifailides või muul viisil kliendikaustas.