Riskide juhtimise ja hoolsusmeetmete kohaldamise juhend

4.14. Erisustes viidatud asjaomastel juhtudel lähtuda piirmäärade arvestamisel tehingu kogusummast. Kui teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane, arvestatakse tehingu summa koos käibemaksuga. Kui teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane, arvestatakse tehingu summat ilma käibemaksuta.

4.15. Erisuste puhul arvestatakse ühekuulist perioodi kliendi viimase tehingu kuupäevast tagasiulatuvalt ühe kuu ulatuses ning üheaastast perioodi kliendi viimase tehingu kuupäevast tagasiulatuvalt ühe aasta ulatuses.

4.16. Finantseerimisasutuste hoolsusmeetmete erisused

4.16.1. Finantseerimisasutus kohaldab hoolsusmeetmeid ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tegemist on rahaülekandega ning tehingu väärtus on vähemalt 1 000 eurot või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme seotud maksena kuni ühe kuu jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada kohe, kui finantseerimisasutusele saab teatavaks, et tehingu väärtus ulatub nimetatud summani. Kui summa kujuneb mitme seotud makse teostamisest, kohaldatakse hoolsusmeetmeid hetkest, kui piirmäär 1 000 eurot ületatakse.

4.16.2. Valuutavahetusteenust võib osutada tehingus osaleva isiku isikusamasust tuvastamata juhul, kui sularahas vahetatava summa väärtus ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei ületa 1 000 eurot.

4.16.3. Finantseerimisasutus ei tohi osutada teenuseid, mida on võimalik kasutada ilma tehingus osaleva isiku isikusamasust tuvastamata ja esitatud teavet kontrollimata.

4.16.4. Kohustatud isik peab fondiosakute tehingute puhul, arvestades kliendi riskiprofiili ja temaga seotud riske ning kohustatud isiku riskihinnangut, asjakohasel juhul tuvastama fondi osaku ostukorralduse andnud isiku ja osaku eest tasunud isiku vahelise seose, sellise seose põhjendatuse ja arusaadavuse ning fondi osaku müügikorralduse andnud isiku ja osaku müügist laekuvate rahaliste vahendite saaja vahelise seose ja sellise seose põhjendatuse ning arusaadavuse. Eesmärgiks on tuvastada keerukaid, suure väärtusega ja ebatavalisi tehinguid ning tehingumustreid, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetsele ärispetsiifikale iseloomulik.

4.17. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate hoolsusmeetmete erisused

4.17.1. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks üldpõhimõtetele iga kord, kui ta osutab äriühingu või muu juriidilise isiku asutamisega seotud teenuseid, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingute tegemisel sõltumata tehingu summast või teenuse maksumusest.

4.18. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse hoolsusmeetmete erisused

4.18.1. Mittetulundusühingud ja sihtasutused kohaldavad lisaks juhendi punktis 1.2.2.11. toodud põhimõttele järgmisi hoolsusmeetmeid alati siis, kui tekib kahtlus isikusamasuse tuvastamise, esitatud teabe kontrollimise või andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuses või õigsuses, samuti rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral:

4.18.1.1. kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil; 

4.18.1.2. kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine; 

4.18.1.3. tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete rakendamine sellises ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda, kes on tegelik kasusaaja, ning mõista kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuuri;

4.18.1.4. ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingu eesmärgist ja olemusest arusaamine ning asjakohasel juhul selle jaoks täiendava teabe kogumine; 

4.18.1.5. teabe hankimine tuvastamaks, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik.

4.19. Õigusteenuse osutajale kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused (muu hulgas advokaat, notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, (vande)audiitor, raamatupidamisteenuse pakkuja)

4.19.1. Notar, advokaat, kohtutäitur, pankrotihaldur, audiitor ja muu õigusteenuse osutaja võivad kliendi, juhuti tehingus osaleva isiku ja tegeliku kasusaaja isikusamasuse tuvastada ja esitatud teavet kontrollida ärisuhte loomise või tehingu tegemise ajal, kui see on vajalik kutsetegevuse tavapärase käigu mittekatkestamiseks ning kui rahapesu või terrorismi rahastamise risk on väike. Sellisel juhul tuleb hoolsusmeetmete kohaldamine lõpule viia mõistliku aja jooksul pärast esmakontakti ja enne siduvate toimingute tegemist.

4.19.2. Audiitor tuvastab majandusaasta aruande auditi või ülevaatuse tegemisel tegeliku kasusaaja ning rakendab meetmeid tema isikusamasuse kontrollimiseks ulatuses, mis võimaldab tal veenduda, kes on tegelik kasusaaja, ning mõista kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuuri auditi või ülevaatuse ajal. Sealjuures vaatab läbi kliendi juhatuse^[18] poolt tegeliku kasusaaja tuvastamiseks kogutud teabe. Ka vandeaudiitorile rakenduvad eelnevad RahaPTS-i kohustused teenuste osutamisel, eelkõige audiitorteenuse osutamisel. 

4.19.3. Raamatupidamisteenuse pakkujale kohalduvad RahaPTS-i kohustused raamatupidamisteenuse osutamisel. Kohustused rakenduvad ka juhul, kui osutatakse piiratud ulatusega teenust, näiteks üksnes palgaarvestuse teenust või koostatakse kliendile majandusaasta aruanne ühekordse teenusena. 

4.20. Kauplejate hoolsusmeetmete erisused

4.20.1. Kaupleja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas vähemalt 10 000 eurot või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme seotud maksena kuni ühe aasta jooksul.

4.21. Kinnisasja kasutustehingute vahendaja hoolsusmeetmete erisused

4.21.1. Isik, kes vahendab kinnisasja kasutustehinguid, kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui tehinguga kokku lepitud kinnisasja kasutustasu (näiteks üür) väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus.

4.22. Kunstiteostega kauplejate hoolsusmeetmete erisused

4.22.1. Kunstiteostega kaupleja ja isik, kes vahendab kunstiteoseid või ladustab neid tolli vabatsoonis, kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui kunstiteosega seotud makse on vähemalt 10 000 eurot ühe maksena või mitme seotud maksena ühe aasta jooksul.

4.23. Hasartmängukorraldaja hoolsusmeetmete erisused

4.23.1. Hasartmängukorraldaja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt võidu väljamaksmisel, panuse tegemisel või mõlemal juhul, kui kliendi makstav või saadav summa on vähemalt 2 000 eurot või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme seotud maksena kuni ühekuuse perioodi jooksul. 2 000 euro piirmäära tuleb arvestada summeeritult ning selle hulka arvestatakse ka klientide sissemaksed. RahaPTS ei anna kohustatud isikule kaalutlusõigust otsustada, kas piirmäära arvestamisel lähtuda üksnes sissemaksetest, väljamaksetest või panustest. Kohustatud isikud peavad olema võimelised tuvastama piirmäära täitumist kliendi lõikes ning omama ülevaadet teenuste kasutamisest külastuskorra või mängusessiooni tasandil, et oleks võimalik pidada kuupõhist arvestust.