Riskide juhtimise ja hoolsusmeetmete kohaldamise juhend

4.41. Kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud teabe põhjal, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil (juhendi punktid 4.76. –  4.86. ja 4.98. –  4.111.2.).

4.42. Kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ning esindusõiguse tuvastamine ja kontrollimine (juhendi punktid 4.53. –  4.72.).

4.43. Tegeliku kasusaaja tuvastamine ja meetmete rakendamine tema isikusamasuse kontrollimiseks ulatuses, mis võimaldab veenduda, kes on tegelik kasusaaja, ning saada aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist (juhendi punkt 4.113.).

4.44. Teabe hankimine asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik (juhendi punktid 4.135.–  4.136.).

4.45. Rikkuse päritolu tuvastamine, kui see on asjakohane (juhendi punkt 4.155.).

4.46. Ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ehk olemuse mõistmine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine (juhendi punkt 4.170.).

4.47. Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi mõistmine, muu hulgas tuleb tuvastada kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid ja maksetavad. Samuti tuleb välja selgitada, kas isik tegutseb kellegi teise eest või nimel ja juriidilise isiku puhul ka kogemus.

4.48. Ärisuhte väliselt juhuti tehtava tehingu puhul kogub kohustatud isik tehingu või toimingust arusaamise asemel teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta.

4.49. Hoolsusmeetmete kohaldamise eesmärk on tunne-oma-klienti põhimõtte täitmine. Tunne-oma-klienti põhimõtte täitmise eesmärgiks on saada aru, mis teenust ning millisel põhjusel klient saada soovib ehk kas kliendi soov läheb kokku tema tegeliku tegevuse, võime ja vajadustega ning arusaamaga kliendi (äri)tegevuse spetsiifikast, olemusest jne. Kliendi tundmise ulatus peab vastama ettevõtteülese riskihinnangu tulemustele ning kliendiga seotud riskile ehk mida suurem on kliendiga kaasnev risk, seda rohkem peab hoolsusmeetmeid rakendama, et kliendist ja tema (äri)tegevusest aru saada. 

4.50. Kohustatud isik peab määrama eelnevalt loetletud hoolsusmeetmete kohaldamise ulatuse ja täpse viisi ning tehingus kasutatud vara päritolu ja rikkuse päritolu andmete kogumise vajaduse. Seejuures tuleb lähtuda konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest (riskipõhine lähenemine). Hoolsusmeetmete rakendamist hinnatakse mõistlikkuse põhimõtte järgi, nagu see on sätestatud võlaõigusseaduses. Kohustatud isik peab tegutsema viisil, nagu käituks samas olukorras keskmiselt hoolas ja professionaalne isik ehk hoolsusmeetmeid rakendatakse proportsionaalselt riskile ja olukorrale. Hoolsusmeetmete kohaldamisel tuleb lisaks arvestada ka asjakohaste sektori- ja valdkonnapõhiste riskidega, mis tulenevad riiklikust riskihinnangust ning FATF-i juhistest. See tähendab, et riskipõhine lähenemine ei põhine ainult kliendi individuaalsetel tunnustel, vaid ka teenuse, tegevusvaldkonna ja ärimudeli olemuslikel riskidel. Näiteks võib, aga ei pruugi, kõrgem risk esineda olukorras, kus klient on Eesti füüsiline isik ning tema tehingud on mahult väiksed, kuid ta kasutab teenuseid või tegutseb sektoris, mis on riiklikus riskihinnangus kõrgema riskiga. Sellises olukorras tuleb kaaluda täiendavate hoolsusmeetmete kohaldamist vastavalt tuvastatud riskiastmele ja kliendi riskiprofiilile. Hoolsusmeetmeid ei kohaldata kõikide klientide suhtes ühetaoliselt, vaid lähtudes kliendi riskiprofiilist, kliendisuhte olemusest ja konkreetsete tehingute riskitasemest. Näiteks:

4.50.1. Kui klient on Eesti füüsiline isik ning tema tehingute maht, sagedus ja iseloom on kooskõlas kliendi profiili ja kliendisuhte eesmärgiga ning asjaolud ei viita kõrgendatud riskile, piisab enamasti isikusamasuse tuvastamisest ja põhiteabe kogumisest kliendi tegevuse kohta.

4.50.2. Kui klient soovib teha suure väärtusega tehingu või raha liikumine ei vasta kliendi tavapärasele majandustegevusele, tuleb koguda lisateavet tehingu eesmärgi ja vara päritolu kohta.

4.50.3. Kui juriidilise isiku omandistruktuur on keerukas või hõlmab välisriigi ettevõtteid, tuleb rakendada täiendavaid hoolsusmeetmeid tegeliku kasusaaja tuvastamiseks.

4.50.4. Kui klient on riikliku taustaga isik, ning esinevad kõrgemale riskile viitavad tunnused, siis tuleb rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid, näiteks tuvastada tehingus kasutatavate vahendite allikas ja päritolu.

4.50.5. Kui tehingu eesmärk ei ole selge või see ei ole kooskõlas kliendi tavapärase tegevusega, tuleb küsida kliendilt täiendavaid selgitusi.

4.51. Hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud andmed fikseeritakse tavapäraselt muu hulgas kliendi kohta koostatud ning kliendi poolt kinnitatud kliendiankeedis. Kliendiankeet peab sisaldama kliendi kinnitust selle kohta, et klient on teadlik ja saanud aru nende tingimustega seatud kohustustest, sealhulgas kohustusest esitada ärisuhte loomiseks vajalik teave nõutud vormis ning esitatud valeandmetega kaasnevast vastutusest. Valeandmete esitamise või olulise teabe varjamise korral võib kohustatud isik ärisuhte loomisest keelduda, selle lõpetada ning kliendil võib tekkida lepinguline või tsiviilõiguslik vastutus.

4.52. Kokkuvõtvalt on kohustatud isiku eesmärk mõista ja tuvastada kliendi ja tema ärisuhtega kaasnevat riskiprofiili. Kogutud teabe põhjal saab hinnata kliendi edaspidist eeldatavat tegevust ning teostada ärisuhte seiret. Kliendi riskiprofiili alusel määratakse tema suhtes rakendatava hoolsusmeetmena ärisuhte edasine seirerežiim. Samuti peab kohustatud isik veenduma, et kliendi (äri)tegevus ja asjaolud ei viita rahapesule, sellega seotud kuritegude toimepanemisele ega terrorismi rahastamisele.