Hea lugeja

Valminud on Rahapesu Andmebüroo ülevaade 2024. aastast, mil tähistasime asutuse loomise 25. aastapäeva.

Kuuleme tihti turuosalistelt, et nendel on väike või olematu roll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sest rahapesu saavad toime panna ja terrorismi saavad rahastada vaid pankade kliendid. Kui krediidiasutused on raha läbi lubanud, ju siis on kõik korras. Tegemist on eksliku arusaamaga oma rollist ja ülesannetest, kus õigustatakse oma tegevusetust ning proovitakse vastutust suunata kellelegi kolmandale. Igal kohustatud isikul on oma roll ning ühe osapoole vea korral võib terve süsteem olla halvatud ja pimeduses. Sama kehtib vigade korral süsteemi erinevatel tasanditel ehk kaitseliinides. Näiteks mõistis Ringkonnakohus ühes oma viimatises rahapesu puudutavas kohtulahendis esimese kaitseliini töötaja rahapesus õigeks, kuid õigeksmõistetu teadlik tegevus tegeliku kasusaaja varjamisel võis omada olulist rolli, mis takistas tervel süsteemil hiljem rahapesu tuvastamist. Sama põhimõte kehtib ka järelevalvele, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule, kellest igaühel on oma roll ning teineteisest sõltumatu ja oluline võimalus finantskuritegevust tuvastada ja tõkestada. Sel põhjusel oleme lõppenud aastal tegelenud võimalikult paljude võtmesidusrühmadega Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pildis.

Igal kohustatud isikul on oma roll ning ühe osapoole vea korral võib terve süsteem olla halvatud ja pimeduses.

Meie inimesed mõtlesid välja ja koostasid rahapesu õppeaine kava ning koolitasid tudengeid, kes on  rahapesu tõkestajate uus põlvkond. Nurgakivina koolitasime 2024. aastal prokuröre ja kohtunikke mõistmaks, miks on rahapesu niivõrd ohtlik kuritegu ja kuidas rakendada nüüdisaegseid meetodeid. Rahapesu kuriteos süüdimõistmine ei ole oluline ainult proportsionaalse karistuse määramisel, vaid annab ka laiema võimaluse konfiskeerida kuriteoga seotud vahendeid. Näiteks on rahapesu kuriteo toimepanemise vahendiks ja seega on konfiskeeritav ka restoran, mille kassasüsteemi sisestatakse igal õhtul fiktiivsed „praed ja joogid“ ja kuriteost saadud sularaha, või pangakontol olev üks miljon legaalselt teenitud eurot, kui see segatakse kokku miljoni kuritegeliku euroga.

Seda enam on oluline tunda kuritegevuse trende. Juba mitmendat aastat näeme kõige rohkem informatsiooni erinevatest kelmustest. See ei ole juhus, sest samasugust trendi näevad ka teised riigid, kes rakendavad järjest jõulisemaid meetmeid kelmuste tõkestamiseks. Ühelt poolt kasutatakse Eesti majandusruumi, et pesta teistes riikides inimestelt välja petetud vahendeid. Samas on suurem kui kunagi varem nende varade maht, millest Eesti inimesed ilma jäävad. Armupettused, investeerimispettused, ärikirja pettused, pettused, mille käigus antakse ligipääs enda rahalistele vahenditele – need on vaid mõned levinumad näited. Kuigi Eestis ei ole täpselt hinnatud kelmuse ohvriks sattunud isikute ära antud vahendite suurust – osa inimesi lihtsalt veel ei tea, et neid on petetud, või nad häbenevad petta saamist – räägime summast, mis ulatub tõenäoliselt juba kümnetesse ja kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas. Rahvusvahelises erialakirjanduses viidatakse, et kelmused on muutunud massilisemaks, süsteemsemaks ja ohtlikumaks, kui on organiseeritud kuritegevus. Samuti on mitmed kuritegelikud ühendused valinud justnimelt kelmuse enda oluliseks või peamiseks „elatusallikaks“. Kelmused muutuvad järjest keerulisemaks ja läbimõeldumaks – muu hulgas luuakse potentsiaalsete ohvrite „kliendiandmebaase“ ja kasutatakse ka tehisaru kasutavaid lahendeid, et inimesi rünnata. Lisaks sellele, et inimesed jäävad ilma suurtest rahasummadest, õõnestab see ka riigi ja teenusepakkujate usaldusväärsust. Peame ka Eestis sellele uuele trendile minema vastu ühtsemana ning mitte keskenduma üksikutele kaasustele ja juhtumitele. Ühe katuse alla peavad koonduma samal ajal kõik õiguskaitseorganid ja ka erasektori esindajad – lisaks pankadele ja teistele maksevahendajatele näiteks ka telekommunikatsiooni ettevõtted.

Vastukaaluks finantskuritegevuse uutele trendidele ja rahapesu kui peitkuriteo järjest keerulisemaks muutumisele, tuleb rahapesu tuvastamiseks kasutada nüüdisaegseid ehk digiteadlikumaid lahendeid, nagu oleme välja toonud enda strateegias. Rahapesu Andmebüroo tulevik on meie strateegilise analüüsi funktsioon. 2024. aastal tegelesime palju „enesehügieeniga“ – lõpuks on andmed korrastatud ja puhastatud, olulised seadusloome alased sisendid on antud ja vajalike analüüsitarkvarade hanked on välja kuulutatud. Nüüd ei ole kaugel see aeg, kui esimese rahapesu kahtlusega tehingu või tehinguvõrgustiku tuvastab õpetatud ja osaliselt iseõppiv masin.

Kaugel ei ole aeg, kui esimese rahapesu kahtlusega tehingu või võrgustiku tuvastab õpetatud ja osaliselt iseõppiv masin.

Lõppenud aastal panustasime väga palju ka järelevalvesse. Lisaks juba ülaltoodud lähenemisele, et keegi teine on justkui õigem rakendama hoolsuskohusust, seisime järelevalves kordi silmitsi ka suhtumisega, mis Eesti rahapesu tõkestamise süsteemis peaks jääma 15 aasta tagusesse aega. Näiteks teatas üks turuosaline meile: „Ma ei keeldu [rahapesu kahtlusega] tehingu tegemisest, kuna sel juhul tehakse tehing mõne teise [teenuseosutaja juures]. [Tegemist on minu püsikliendiga] ning mina ise vajan tööd ja sissetulekut.“ Teine turuosaline lasi läbi kümneid tehinguid ning põhjenduseks märkis, et erakorraliste lahendite kasutamine oleks olnud aja- ja ressursimahukas. Kolmandalt võtsime haldusmenetluses vastu sadu lehekülgi võõrkeelseid dokumente, kuid hetk hiljem teatas ta meile, et ta ei saa enam dokumentide sisust aru ja palus Rahapesu Andmebürool need talle ära tõlkida. Ei ole ka harvad juhud, kus meile öeldakse, et me ei kavatsegi meetmeid rakendada, ja kui vaja, läheme kohtusse. Kui 2021. aastal alustasime turu korrastamisega, oli Rahapesu Andmebüroo tegevusloaga järelevalvesubjekte ligi 1700. 2024. aasta lõpuks oli neid 733. Järjest aktiivsemalt teeme ettekirjutusi süsteemide korrastamiseks ja vajadusel määrame väärteomenetluses ka rahalise karistuse. Samas on turul endiselt subjekte, kes ei ole meid teavitanud omanike või juhatuse liikmete muudatustest või kus seotud isikuteks on korrektset või laitmatut mainet mitteomavad isikud. Kõik eelnev näitab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise kultuuri edendamine Eestis võtab veel aega.

Samas on meil positiivne koostöö Eesti Finantsteabe Töögrupis, kuhu kuulub lisaks Rahapesu Andmebüroole ka viis krediidiasutust. 2024. aastal saime hea hoo sisse juba esimese ühiskaasusega, mis lõppes edastusega uurimisasutusele. Olulise panuse sellesse andis justnimelt ühe panga analüüs, mis avardas meie pilti rahapesu kahtlusega tegevusest. Avaliku ja erasektori koostööta ei oleks sellist avastust olnud.

Viimastel aastatel on juba traditsiooniks saanud, et valime parima teate. Sellel korral on tegemist ühe virtuaalvääringu teenuse pakkuja teatega. Kes oleks võinud seda arvata 2021. aastal, kui asusime seda turgu korrastama. See annab alust uskuda, et rahapesu tõkestamise kultuur leiab Eestis ükskord ka oma koha!

Matis Mäeker
Rahapesu Andmebüroo juht