Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Eesti hasartmängusektori turuosaliste arv, teenuste maht ja seonduvad riskid on alates 2020. aastast jõudsalt kasvanud. Eesti tegevusloaga turuosaliste arv on viie aastaga kahekordistunud, peaasjalikult on juurde tulnud kaughasartmängu teenuse pakkujad, kelle klientuur on rahvusvaheline. Ärimahtude kasvamisega suurenevad ka ettevõttele avalduvad riskid, mistõttu on oluline tagada vastavad ressursid riskide maandamiseks.

2023. aasta lõpus väljastatud kaugkontrolli tulemusel selgus, et jätkuvalt on maapealsetes kasiinodes väga suur sularaha osakaal, sektori sularaha osakaal kogu sissemaksetest oli 60,1%. Küsitluse vastustest nähtus, et riskiriikide, maksualast koostööd mittetegevate riikide ja kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide kliendid külastasid peamiselt maismaa kasiinosid. Nende faktorite koosmõjus avaldub teenusepakkujatele kõrgendatud risk ning nad peavad rakendama piisavaid meetmeid riskide maandamiseks.

Hasartmängu korraldajate analüüsimisel tuvastati, et üle 60% osanikest on välismaalased ja nende hulgas on ka ettevõtted, mis on registreeritud privaatsust enim kaitsvates riikides. Nendes riikides registreeritud ettevõtteid võidakse kasutada keerukate rahvusvaheliste omandistruktuuride loomiseks ja tegelike kasusaajate varjamiseks. Potentsiaalne tegelike kasusaajate varjamine vähendab hasartmängu sektori usaldusväärsust ja raskendab analüüsi, milliste isikuteni jõuab hasartmängu teenuste osutamisest saadav kasum. Lisaks ei oma suur osa sektoris tegutsevatest ettevõtetest Eestis juriidilist keha, seega puudub neil muu seos Eestiga peale siin teenuse osutamise. See asjaolu tõstab teenusepakkujate riski, kuna ettevõtetega suhtlemine ja järelevalve teostamine on raskendatud.

Hasartmänguteenus kombinatsioonis krüptovaluutaga on aga oluliseks kanaliks raha pesemisel väga paljudele erinevatele kurjategijatele, viidates seetõttu tihti kõrgele või väga kõrgele riskile. Riskipildi all tõime näite fentanüüliärist Kanada näitel. Hasartmängu korraldajad võimaldavad klientidel aina enam teostada sisse- ja/või väljamakseid krüptorahas läbi virtuaalvääringu teenuse pakkujate. Virtuaalvääringute kasutamine tõstab olulisel määral teenusepakkujale avalduvat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, kuna virtuaalvääringute puhul võib olla raskendatud kasutatavate vahendite päritolu tuvastamine. Rahapesu Andmebüroo tuvastas kaugkontrolli vastustest virtuaalvääringu teenuse pakkujaid, kelle taust ei pruugi avalike allikate kohaselt olla usaldusväärne. Hasartmängu korraldaja peab arvestama virtuaalvääringu teenuse pakkuja taustaga, kas tegemist on usaldusväärse ettevõttega ning kas ülekantava vara suhtes rakendab hoolsusmeetmeid hasartmängu korraldaja või virtuaalvääringu teenuse pakkuja.

Rahapesu Andmebüroo on teinud kogu kaugkontrolli küsimustiku edastamise protsessi vältel tihedat koostööd Eesti Hasartmängude Korraldajate Liiduga, sh tutvustati liidule ka küsimustike tulemusi. Koostöö jätkus sektorile ühiselt korraldatud koolitusega 2025. aasta alguses.

Eesti tegevusloaga hasartmängu korraldajate teatamisaktiivsus on madal arvestades sektori suurust ja teenuste mahtu. Vaid 36% sektori teenusepakkujatest esitas teateid, kusjuures 97% kõigist teadetest tuli ainult kolmelt teenusepakkujalt.

Kahtluspõhiste teadete arv on oluliselt vähenenud, kuigi samal ajal on teenusepakkujate arv sektoris kasvanud. Samas on aasta jooksul üle piirsumma sularahateadete arv kasvanud 3,7 korda ning esitati viimaste aastate jooksul esimene terrorismi rahastamisele viitav teade. Teadete vähesus võib viidata sellele, et turuosaliste sisemised süsteemid või rakendatavad hoolsusmeetmed ei pruugi olla piisavad kliendiga seotud ebatavaliste asjaolude tuvastamiseks.

2025. aastal plaanib Rahapesu Andmebüroo alustada järelevalvemenetlusi hasartmängu korraldajate osas. Seetõttu on teenusepakkujatel oluline vaadata üle oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevad dokumendid (sh protseduurireeglid ja riskihinnang) ja protseduurid ning kontrollida kooskõlas olemist kehtivate nõuetega.