""
Teatamine
2024. aastal tõusis Rahapesu Andmebüroole esitatud teadete arv võrreldes varasemaga paari tuhande võrra. Sektorite lõikes on ettevõtete võimekus kahtlast tegevust tuvastada veel ebaühtlane, mistõttu tõusis ka teatamisaktiivsus peamiselt üksikute ettevõtete süsteemide tõhustamisest. Näiteks finantseerimisasutuste sektoris oli teadete kvaliteedi paranemist märgata eelkõige virtuaalvääringu teenuse pakkujate seas. Pärast pikka korrastustööd virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektoris on märgiline, et möödunud aasta parima teate valisime just sellest sektorist.
Teatamisaktiivsus, eriti kahtluse tuvastamine ja sellest teatamine, vajab parendamist mitmetes sektorites.
Vaata videot, kuidas esitada teadet.
Aasta parim teade
2024. aasta kvaliteetseima teate esitas virtuaalvääringu teenuse pakkuja. Teade esitati õigeaegselt ja piisava teabega, mis aitas kaasa rahapesukahtluse operatiivsele tuvastamisele. Teatega seotud kaasus on väga hea näide ka sellest, kuidas tänu varjamistegevuse tuvastamisele jõuti edasises rahvusvahelises koostöös eelkuriteoni.
- Virtuaalvääringu teenusepakkuja tehingute jälgimise süsteem tuvastas ebaharilikult suured ülekanded ELi kodaniku ELis avatud maksevahendaja kontolt tema rahakotti. Tehingud summades 2,65 miljonit eurot ja 4,5 miljonit eurot konverteeriti koheselt küptovaluutaks Tether (USDT). Ühel juhul liikusid vahendid kliendi külma rahakotti. Sama proovis isik teise laekunud summaga teha, kuid teist tehingut ei lastud läbi.
- Virtuaalvääringu teenusepakkuja tuvastas hoolsusmeetmete kohaldamisel mitu rahapesule viitavat tunnust:
- sisselogimised riikidest, mis ei ühti elukohariigiga
- tehingute maht suurem kui isiku esialgses profiilis märgitud varade kogumaht
- isik oli varasemalt oma kogurikkuseks märkinud kuni 1 miljon eurot ning ametikohaks investeerimisfondide juht
- kiired tehingud lühikese aja jooksul – FIAT sisse, krüptoraha välja
- isik kasutab mitmeid kontosid, millest osad on fintech ehk finantssektori uuel digitaalsel tehnoloogial põhinevatel platvormidel
- avalikes allikates oli viiteid võimalikule kahtlasele tegevusele. Isiku nimi oli seotud investeerimisplatvormiga ning kantud mõjutajate ja püramiidskeemide äripakkujate musta nimekirja. Erinevates riikides oli investeerimisplatvormi kohta antud hoiatusi.
- Hakati kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid ning küsima lisainfot vara päritolu kohta. Esmase kontakti käigus esitas isik vara päritolu selgituseks laenulepingu. Laenulepingu kohaselt oli laenuandjaks välisriigi äriühing, millega seotud tegeliku kasusaaja kohta tuvastati avalikest allikatest kuritegevusele viitavat informatsiooni. Ka laenutingimused olid ebaharilikud: laen kogusummas 7,65 miljonit eurot anti tagatiseta, tagasimakse tingimused olid ebaharilikud. Samuti oli lepingus kirjas, et vahendeid tuleb kasutada kinnisvara arenduseks, kuid isik soovis vahendid kanda oma külma rahakotti. Selline ebaharilik vahendite kasutamine ei ühtinud laenu eesmärgiga.
- Võttes tuvastatut arvesse täitis turuosaline teatamiskohustust ning tegi Rahapesu Andmebüroole operatiivselt teate märkega „Kiire“.
- Teatel oli loogiline ülesehitus ning lihtsasti jälgitav narratiiv: kahtluse algus – konto profiil – kontotegevus koos punaste lippudega – jagatud krüptorahakotid – hoolsusmeetmed ja rikkuse päritolu – avalike allikate analüüs – laenulepingu ülevaade/tehingupartner – kokkuvõte.
- Teate alguses toodi ära konto jääk summana, viide tehingu peatamisele.
- Monitooringusüsteem tuvastas hälbiva tehinguna kahtlased tehingud, mistõttu tehingud liikusid manuaalsesse kontrolli.
- Välja toodi kõik FIAT-kontod, mida isik on kasutanud ning seosed teiste rahakottidega.
- Erinevate riikide avalikest allikatest kogutud (OSINT-)teave esitati põhjalikult ja selgelt.
- Hoolsusmeetmete kohaldamise tulemused ning vastuolud kajastati lühidalt ja konkreetselt.
- Teade oli vormiliselt korrektne (mõned puudujäägid dokumentide seostamisel ja pealkirjastamisel).
- Teate tegemine operatiivselt ajal, mil hoolsusmeetmeid veel kohaldati.
- Rahapesu Andmebüroo analüüsis teadet. Kahtlust äratasid järgmised asjaolud:
- Eraisikule antud laen 7 miljoni euro väärtuses ilma tagatiseta kätkeb endas põhjendamatut riski laenuandja jaoks;
- Laenu saanud isiku finantsvõimekus ei vastanud laenutehingu mahule;
- Saadud laenu muundamine koheselt eurost Tetheriks (USDT), kuigi laenu eesmärk oli investeering kinnisvarasse;
- Virtuaalvääringute kohene väljakanne külma rahakotti;
- Majanduslikult ebaloogilised tehingute ahelad, mis toovad kaasa lisakulud näiteks teenustasude näol, kuid millest vara päritolu varjamise eesmärgil ei hoolita;
- Avalikest allikatest leitav isikute negatiivne taust;
- Ebamäärased makseselgitused, näiteks „transaction“ ehk ülekanne;
- Tehingutes suured ja ümmargused summad;
- Laenuandja sai omakorda vahendid lühikese ajaga, vaid kümne päeva jooksul kaheksa osamaksena ühe isikuga seotud erinevatelt äriühingutelt ja ühe makse eraisiku enda kontolt. See viitab structuring rahapesu tüpoloogiale;
- Eesti virtuaalvääringu teenusepakkuja juures kontot omanud laenu saaja eluliselt ebausutavad selgitused.
- Rahapesu Andmebüroo alustas rahapesukahtluse osas kontrolli, mille käigus koguti täiendavat teavet tehingu, selles osalenud isikute ja vara päritolu kohta. Kogutud teave kinnitas rahapesukahtlust.
- RahaPTS § 57 lg 1 alusel seadis andmebüroo ettekirjutusega Eesti virtuaalvääringu teenusepakkuja juures olevale varale käsutuspiirangu.
- RahaPTS § 63 lg 3 alusel edastas andmebüroo omal algatusel rahapesu tõkestamiseks vajalikku teavet teise riigi rahapesu andmebüroole.
- Vara legaalse päritolu väljaselgitamiseks menetlus jätkus. Kuna 30 päeva jooksul ei leidnud tõendamist vara legaalne päritolu, siis vara säilimise tagamiseks pikendas Rahapesu Andmebüroo varale seatud käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra.
- Andmebüroo poolt piiratud krüptovaluuta 4,5 miljoni euro ulatuses arestiti Eesti kohtu määrusega kriminaalasjas välisriigi õiguskaitseasutuse arestimistunnistuse alusel.
- Uurimisasutused tuvastasid eelkuriteo välisriigis, milleks oli investeerimiskelmus, usalduse kuritarvitamine ja omastamine.
| i |
|
Kurjategijate seas levinud structuring rahapesu tüpoloogia kohaselt jagatakse suured rahasummad väiksemateks tehinguteks. Kui antud kaasuse näitel enam kui 7,6 miljonit eurot oleks liigutatud ühe kandega, oleks see suurema tõenäosusega jäänud teenusepakkuja monitooringusse juba ainuüksi väga suure summa tõttu. |
Algatused teatamise parendamiseks
Selleks, et teatamine oleks efektiivsem nii andmebüroo kui turuosalise vaatest, arendatakse uut teabesüsteemi.
Ülesannet, kuidas saada rohkem ja kvaliteetsemaid teateid, asus Rahapesu Andmebüroo tiim lahendama ka Riigikantselei korraldatud Innosprindi projektis. Pärast 11 intervjuud kohustatud isikutega ja ligi 100 osalisega toimunud kahte koolitust koorusid lahendusideed ja esimesed sammud:
- Infotundides ja koolitustel on abiks reaalsed näited ja tüpoloogiad, mida analüüsitakse koos turuosalistega
- Lisaks iga-aastasele riskipildile ja analüüsidele erinevatel teemadel oleksid vajalikud täiendavad olukorrapildid, mis kajastavad uusi tüpoloogiaid ja trende
- Oluline on eduelamus – info, mis näitab, et teated panustavad kuritegeliku tegevuse tõkestamisse
- Füüsilised kohtumised soodustavad aktiivset osalemist ja sihipäraseid küsimusi
- Virtuaalne koolituskeskkond toetaks erinevate koolitusmaterjalide leidmist
Mitmel juhul tõid turuosalised välja, et ei ole teada, mis saab teadetest edasi. Ühelt poolt parendab tagasiside saamist loodav teabesüsteem, kuid et igale teatele ei ole mõeldav saada tagasisidet, on hea teada ka teatega seotud tegevuste jada. Vaatame esitatud teadetega seotud protsessi lähemalt.
Mis saab teadetest edasi?
Teateid analüüsitakse ja andmeid rikastatakse. Kuriteokahtluse korral tehakse süvaanalüüs ning vajadusel vahetatakse teavet välisriikide andmebüroodega. Teadetest tuleneva informatsiooni alusel võib olla vajadus teha vara säilimiseks ettekirjutus vara käsutamise piiramiseks. Kuriteo tuvastamisel edastatakse info uurimisasutustele. Iga teade on oluline, et aja jooksul oleks võimalik kokku saada suurem skeem või seotud isikute võrgustik. See ei pruugi ilmneda kohe esimesi teateid analüüsides. Seetõttu leiabki suur osa teateid kasutamist esitamisele järgnenud aastal või osutuda vajalikuks isegi aastaid hiljem, kui andmebürooni on jõudnud asjasse puutuvat lisainfot. Lisaks kaasatakse analüüsidesse teadetest nähtuvat infot, mis tehakse uuringute, riskihinnangute või tüpoloogiatena avalikult või asutusepõhiselt turuosalistele kättesaadavaks ning mida kasutatakse juhendite koostamisel, koolitustegevuses ja mujal. Analüüsidega tutvumine ja koolitustel osalemine aitavad kaasa kohustatud isiku oskustele märgata kahtlaseid tehinguid, mis panustab omakorda sellesse, et uued teated jõuaksid Rahapesu Andmebürooni.
Arvestades, et teenusepakkujate tase kahtlust tuvastada ja sellest teatada on erinev, sõeluti aasta lõpus kõrgema riskiga sektoritest välja need virtuaalvääringu ja äriühingute teenuste pakkujad, kes teateid ei esita või teatavad vaid üksikutel juhtudel ehk teisisõnu moodustavad andmebüroo jaoks halli ala. Nendele ettevõtetele saatis Rahapesu Andmebüroo halli kaardiga uue aasta tervituse, kutsudes tähelepanelikkusele, et kahtlased tehingud ei jääks märkamata. Halli kaardi sai 91 turuosalist, sh 74 äriühingute ja 15 virtuaalvääringu teenuse pakkujat ehk ligi kolmandik tegevusloaga ettevõtetest nendes sektorites. Lisaks saadeti kaart kahele hoiu-laenuühistule.
Viimati uuendatud 09.04.2025
Anonüümset teavet, mis aitab takistada rahapesu, terrorismi rahastamist või finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist, saab Rahapesu Andmebüroole edastada e-postiga aadressile vihje@fiu.ee või veebivormil fiu.ee/vihjeliin.
Vihje saatmine ei asenda kohustatud isikute teatamiskohustuse täitmist.
Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 Keeletoimetaja: Mare Timian Kujundus: Age Reklaam OÜ Illustratsioonid: Shutterstock Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12, 10117 Tallinn fiu.ee ISSN 2806-299X (trükis) ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)
Viimati uuendatud 01.07.2025