Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Need kaasused on valdavalt olnud seotud kas välismaiste mittetulundusühingutega, kellele tehakse annetusi Eesti krediidiasutuse maksevahendajast klientide kaudu, või Eesti virtuaalvääringu teenusepakkujatega. Eesti jurisdiktsiooni kaudu edastatud summad on olnud väikesed – see on näitaja, mis on terrorismi rahastamise puhul tehingu juures sageli iseloomulik. Vahel on selgunud, et tehing on juba toimunud ning kliendisuhe juba lõpetatud hoolimata terrorismi rahastamise kahtlusest.

Selgelt torkab silma tüpoloogia, kus vahendeid kantakse välisriigi mittetulundusühingule. Mittetulundusühingud on rahvusvaheliselt üks sektoreid, mida on terrorismi rahastamise eesmärgil eriti lihtne ära kasutada. Korduvad juhtumid, kus Eesti ühe krediidiasutuse maksevahendajatest klientide füüsilistest isikutest kliendid ehk lõppkliendid saadavad annetusi välisriigi mittetulundusühingutele, mõnikord on makse algatajatel riskiriigi seos, aga tihti on nad ELi residendid. Selle näite puhul elavad annetusi teinud füüsilised isikud väljaspool Eestit ning ka Eesti krediidiasutuse maksevahendajast kliendid tegutsevad mujal jurisdiktsioonis, samas terrorismi rahastamine võib toimuda Eesti kaudu.

Sageli kasutatakse terrorismi rahastamiseks mittetulundusühinguid.

Näiteks on vahendeid saadetud Türgis tegutsevatele mittetulundusühingutele, kes tegelevad heategevusega ka mitmes konfliktitsoonis korraga. Selliste mittetulundusühingute kodulehekülgedelt torkab tavapäraselt silma üsna avalik Hamasi toetamine. Siin on oluline teha vahet: ideoloogilist toetust ei avaldata mitte palestiinlastest tsiviilisikutele, mis oleks ootuspärane, vaid terroristlikule organisatsioonile. Lisaks võib selliste mittetulundusühingute puhul näha terroriorganisatsiooni propagandapostitusti, näiteks Hamasi võitlejate kehakaameraga filmitud videoid või Palestiina Islamidžihaadi ametlike kõneisikute kõnesid. Mõlemad organisatsioonid on ELi terroristlike organisatsioonide nimekirjas. Rahapesu Andmebüroo on võimalusel tehingud piiranud ning teinud rahvusvahelist koostööd.

Virtuaalvääringutega seonduvalt on andmebüroo tuvastanud juhtumeid, kus riskiriigi seosega radikaliseerunud isik ja/või terrorismiseosega endine võitleja teeb mujal Euroopa riigis elades tehinguid Eesti kaudu. Taas on tegu korrespondentsuhtega – kasutatud on Eesti teenusepakkuja mujal jurisdiktsioonis tegutseva juriidilisest isikust kliendi teenuseid (nt annetusplatvormid). See tähendab, et tehingut tegev isik ei pruugi olla Eesti teenusepakkujast kui tegelikust maksete vahendajast teadlik ning võib olla valinud platvormipakkuja (väljaspool ELi) näiteks selle madalamate hoolsusmeetmete tõttu.

Eelpool toodud radikaliseerunud isikute tehingute juures torkab silma, et need on olnud väikestes summades. Isikutele on kandnud virtuaalvääringuid ka näiteks samal aadressil elav pereliige, kes on selle raha kõigepealt pannud FIATis kontole ja konverteerinud siis virtuaalvääringuks. Seejärel on terrorismiseosega isik vahendid tavavaluutas jälle välja võtnud. Kliendisuhte loomisel kasutati anonüümsust võimaldavat meiliaadressi. Kahe niisuguse kaasuse juures püüdsid isikud kasutada vahendite deponeerimisel nii pereliikmete „pangakaarte“ kui ka varastatud võõraid kaarte. Turuosalisel aitas jõuda terrorismi rahastamise kahtluseni muu hulgas oskuslik avalike allikate ja tööriistade kasutamine. Rahapesu Andmebüroo sai need tehingud piirata tänu turuosalise teatele ning tegi nende juhtumite puhul koostööd nii Kaitsepolitseiameti kui ka välisriigi andmebüroodega.

Koostööharjutus virtuaalvääringu teenusepakkujatega

Rahapesu Andmebüroo viis koostöös virtuaalvääringu teenusepakkujatega läbi harjutuse, et kontrollida kehtiva tegevusloaga teenusepakkujate kokkupuuteid terrorismi rahastamisega. Selleks tegime ettekirjutuse, mille järgi oli tarvis tuua välja info, kas teenusepakkuja klient või (korrespondentsuhte korral) lõppklient on teinud teenusepakkuja platvormi kaudu tehinguid krüptoaadressidega, millel on tuvastatud seos terroristliku organisatsiooniga. Ettekirjutusega edastati virtuaalvääringu teenusepakkujatele nimekiri 1725 krüptoaadressist, mis on avalikult seostatud terroristlike organisatsioonidega. Paralleelselt kontrollis andmebüroo teenusepakkujate rahakotiaadresse ka ise.

Koostööharjutus ajendas Rahapesu Andmebürood avama ühe süvaanalüüsi toimiku, misjuures panustas andmebüroo ka riskide kaardistamisse. Nimelt nähtus, et Eesti teenusepakkujate lõppkliendid olid küll teinud tehinguid terroristlikule organisatsioonile kuuluvate krüptoaadressidega, kuid need tehingud toimusid enne, kui vastavad aadressid terroristlikeks kategoriseeriti. (Niisugusel juhul võibki olla tegu näiteks ühisrahastuskampaania käigus annetamisega.) Tehingute juures on ajafaktor väga oluline – üldjuhul võtab aega, kuni krüptoaadress kategoriseeritakse terroristlikuks. Pärast seda ei pruugi konkreetse krüptoaadressiga enam tehinguid toimuda – vahendid konfiskeeritakse ja organisatsioon otsib uued kanalid. Seega tuleb virtuaalvääringu teenusepakkujal tabada sellised tehingud regulaarse tagantjärele seire käigus. Kuigi Eesti teenusepakkujatel polnud head võimalust sellises olukorras terroristliku organisatsiooni rahastamist tõkestada, aitab regulaarne tagantjärele seire nii teenusepakkujatel kui ametiasutustel kaardistada riske ning võtta vajadusel kasutusele täiendavad meetmed.

Sõltuvalt plokiahela analüüsi tööriistast võib ka platvormil olla märge kahtlusest, et aadress on seotud terroristliku organisatsiooniga, ilma et see oleks ametlikult sellisena määratletud näiteks mõne ametiasutuse poolt. Aadresside kahtlaseks märgistamine on oluline indikatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkujatele hoolsusmeetmete kohaldamisel.