""
Süüdimõistmised rahapesu toimepanemises
Eestis jõustus 2024. aastal kaks maakohtu otsust ja üks ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti rahapesu eest süüdi neli inimest. 2025. aasta alguses jõustus üks ringkonnakohtu 2024. aasta otsus, millega mõisteti rahapesu eest süüdi üks inimene ja õigeks kaks inimest. Kaks süüasja lahendas kohus kokkuleppemenetlusega ja kaks asja üldmenetluses.
Kõigile viiele süüdimõistetule määrati karistuseks vangistus, neist ühele mõisteti määratud 4 aastast ja 11 kuust koheselt ära kandmisele 7 kuu pikkune vangistus, nelja süüdimõistetu osas jättis kohus karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et nad ei pane neile määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuste alusel konfiskeeriti vara koguväärtustes üle 71 000 euro ning mõisteti süüdimõistetutelt kannatanute kasuks välja kokku üle 240 000 euro.
Kuna ühel juhul ei ole eelkuriteo täpsed asjaolud avalikud, avame lähemalt kolme lahendi kokkuvõtvad asjaolud. Kõigil juhtudel alustati kriminaalmenetlust Rahapesu Andmebüroo kuriteoteate alusel, milles oli oluline osa kohustatud isikutelt laekunud teadetel.
|
Isik avas Eesti ja Venemaa topeltkodakondsusega isikute isikutunnistusi kasutades nende nimel Eesti pankades arvelduskontosid, eesmärgiga varjata enda isikut ning kanda kuritegelikul teel saadud raha edasi selle muundamiseks ja päritolu varjamiseks. Süüalune lasi nendele kontodele kanda Saksmaal fiktiivsete internetipoodide vahendusel toime pandud kelmustest saadud raha, mille ta kandis suures osas erinevates välisriikides asuvate eraisikute kontodele ja krüptovahendusplatvormidele. Saksa politsei alustas kelmuse paragrahvi järgi menetlusi seoses pettuse tõttu kaupade tarnimata jätmisega. |
Eestis alustati kriminaalmenetlus 2021. aastal Rahapesu Andmebüroo kuriteoteate alusel. Kuriteo avastamist toetasid kohustatud isikutelt laekunud teated võimaliku kelmuse ja rahapesu kahtluse osas. Andmebüroo poolt piiratud vara arestiti kriminaalasjas ning kohus selle hiljem ka konfiskeeris.
Nimetatud asjas oli üks süüalune, Aleksei Morozov, kelle Harju Maakohus mõistis süüdi arvutikelmuse, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja rahapesu eest.
|
Antud asjas süüdistati isikut selles, et ta andis teadlikult enda ID-kaardi ja paroolid kolmandatele isikutele selleks, et tema nimele vormistataks rahapesu toimepanemise eesmärgil tegelikkuses temaga mitteseotud äriühing M OÜ. Samuti avas ta teadlikult M OÜ-le rahapesu toimepanemise eesmärgil LHV pangas konto, mida ta ise kasutama ei hakanud. Ta edastas pangakonto kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed kolmandatele isikutele. Hollandi Kuningriigis ja Tšehhi Vabariigis täpselt tuvastamata isikute poolt toimepandud eelkuritegude – ärikirja ehk BEC-kelmuste – tulemusena saadud vara kanti M OÜ pangakontole eesmärgiga varjata nende rahaliste vahendite ebaseaduslikku päritolu, kuritegelikku olemust ja tegelikku omanikku, kaotada rahaliste vahendite seos toimepandud kuritegudega ja suunata kuritegelik raha legaalsesse majandustegevusse. |
Kriminaalmenetlust alustati Rahapesu Andmebüroo 2019. aasta veebruaris tehtud kuriteoteate alusel. Kuriteo avastamist toetasid kohustatud isikutelt laekunud teated. Andmebüroo seadis käsutuspiirangu kontole, millel olev vara hiljem arestiti. Andmebüroo edastas uurimisasutusele kriminaalasja juurde andmeid ka omal algatusel. Süüalune, Denis Matjaz, mõisteti süüdi rahapesu toimepanemisele kaasa aitamises. Rahapesu jäi katse staadiumisse.
|
2025. aasta alguses jõustus ringkonnakohtu otsus, millega kohus tunnistas GFC Good Finance Company AS (GFC) juhatuse liikme Andrii Danchaki süüdi rahapesule kaasa aitamises ning mõistis kaks isikut rahapesu süüdistuses õigeks. Antud kaasuses oli nii maakohus kui ka ringkonnakohus varasemalt leidnud, et kõik kolm süüdistatavat on rahapesus süüdi. 29. jaanuar 2024 otsusega tühistas Riigikohus osaliselt nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ning saatis rahapesu süüdistuse osas kriminaalasja uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtule teises koosseisus. Asja uuel arutamisel leidis ringkonnakohus, et kahe isiku osas ei ole leidnud tõendamist nende teadlikkus rahapesu toimumisest ja isikud tuleb rahapesu süüdistuses õigeks mõista. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus eeldab muu hulgas täideviija teadlikkust sellest, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest ja eesmärki varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut. Rahapesu süüdistus kõnealuses kaasuses seisnes selles, et läbi makseasutusena tegutseva GFC kanti Itaalias varastatud luksusjahi (eelkuritegu) müügist saadud rahalised vahendid edasi mitmele Hiina ettevõttele. Ainsa süüdimõistetava A. Danchaki osas tuvastas kohus, et ta eiras teadlikult mitteresidentidele spetsialiseerunud makseasutuse tegevuses ilmselgeid „punaseid lippe“, lubades järjepidevalt kõrge riskiga tehinguid ja jättis järelevalveasutusi neist mõistliku aja jooksul teavitamata. Kohus selgitas, et kuigi kogutud tõenditega ei ole tuvastatud isiku teadmist sellest, et kliendi maksekontol olnud raha pärineb kuriteost, on tema tegevuses tuvastatud kaudne tahtlus – ta pidas vähemalt võimalikuks ja ka möönis, et tegemist võib olla kuriteost pärineva rahaga. Kriminaalmenetlust alustati 2018. aasta sügisel Rahapesu Andmebüroo kuriteoteate alusel. Andmebüroole laekunud teave toetas ka hilisemaid edastusi. |
Viimati uuendatud 09.04.2025
Anonüümset teavet, mis aitab takistada rahapesu, terrorismi rahastamist või finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist, saab Rahapesu Andmebüroole edastada e-postiga aadressile vihje@fiu.ee või veebivormil fiu.ee/vihjeliin.
Vihje saatmine ei asenda kohustatud isikute teatamiskohustuse täitmist.
Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 Keeletoimetaja: Mare Timian Kujundus: Age Reklaam OÜ Illustratsioonid: Shutterstock Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12, 10117 Tallinn fiu.ee ISSN 2806-299X (trükis) ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)
Viimati uuendatud 01.07.2025