Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Aasta keskseks teemaks kujunes taaskord sanktsioonidest kõrvalehoidmine^xi ja jurisdiction shopping – nähtus, kus ettevõtted ja isikud viivad oma ettevõtte tegevuse ning arvelduskontod vähemalt osaliselt teise jurisdiktsiooni, et vältida ELi sanktsioone. Samuti otsivad sanktsiooni rikkumisega tegelevad osapooled mugavamaid jurisdiktsioone ka ELi siseselt. Eelistatakse liikmesriike, kus järelevalve võimekus või aktiivsus on madalam. Sellele viitab ka Rahapesu Andmebüroole laekuv välisteave, millest võib järeldada, et mitmed varem Eestis tegutsenud ettevõtted, kelle tegevuses oli viiteid sanktsioonide rikkumisele, on oma tegevuse mujale viinud.

Eesti jaoks jäävad sanktsioonidega seotud riskid – eelkõige sanktsioonide rikkumine kui rahapesu eelkuritegu ja finantssanktsioonide rikkumine – jätkuvalt oluliseks. See tuleneb Eesti geograafilisest lähedusest Venemaaga, majanduslikust lõimumisest ja kogukondade omavahelistest sidemetest. Nende tegurite tõttu püsivad sanktsioonidest kõrvalehoidmise riskid, ennekõike geograafilised riskid, kõrgel tasemel nii kaua, kui ELi Venemaa suunaline sanktsioonipoliitika jätkub praegusel kursil.

Sanktsioonist kõrvalehoidmise riskid püsivad kõrgel.

Rahapesu Andmebüroole 2024. aastal esitatud sanktsiooni teadete maht jäi sarnasele tasemele võrreldes eelnenud aastaga. Teadetest ilmnevad üha sagedamini mustrid, kus sanktsioonidest kõrvalehoidmine muutub organiseeritud teenuseks. See tähendab, et teatud isikud pakuvad oma võrgustike kaudu sisuliselt teenust, mille ainus eesmärk on sanktsioonist kõrvalehoidmine. Sellistes võrgustikes liiguvad keelatud luksuskaubad, finantssanktsiooni subjektidega seotud maksed ja sanktsiooni subjektidele tarnitavad kaubad. Sellised võrgustikud kasutavad sageli ära eri jurisdiktsioonides tegutsevaid maksevahendajaid ning virtuaalvääringu teenuse pakkujaid.

Rahapesu Andmebüroo tuvastas, et Eesti residendid olid avanud tähtajalisi hoiuseid Sberbankis, mis on sanktsiooni subjekt ning millele tuleb kohaldada mh vahendite kättesaadavaks tegemise keeldu. Eesti krediidiasutustest ei saa Sberbanki otse makseid teha, mistõttu kandsid isikud vahendid krüptoplatvormile, kus osteti krüptovaluutat Tether (USDT) ning seda müüdi rublade eest vahendaja kaudu eraisikutele. Vahendaja kandis rublad omakorda Eesti residentide Sberbanki kontole. Tehingute ahela üheks eesmärgiks oli tulu teenimine, kuivõrd Venemaa pangad pakuvad kõrget hoiuseintressi. Antud juhul andsid Eesti residendid oma vahendid sanktsiooni subjekti valdusesse, mistõttu on tegemist finantssanktsiooni rikkumisega.

Võrgustikud, mis aitavad sanktsioonist hoiduda, koosnevad sageli ettevõtete ahelatest, mis saavad alguse Venemaalt ja läbivad mitmeid jurisdiktsioone, kus ei järgita ELi sanktsioone. Rahapesu Andmebüroole esitatud teadetes on kõige sagedamini mainitud Kesk-Aasia riike, Hiinat, Hongkongi, Türgit ja Araabia Ühendemiraate. Võrgustiku teises otsas on tihti ELi liikmesriikides, sealhulgas Eestis registreeritud ettevõtted, mida kasutatakse kaupade tellimiseks tootjatelt ning sanktsioonide rikkumisest saadud vahendite liigutamiseks ja integreerimiseks majandusse. Kõige sagedasemaks vahendite integreerimise viisiks näib avatud toimikute pinnalt olevat kinnisvara soetamine pealinnas ja selle lähiümbruses. Selle tuvastamisel on oluline roll eelkõige notaritel.

Enamus sanktsioonist kõrvalehoidmise kaasustest on seotud pangandussektoriga ehk seda läbivate rahakanalitega, võimaldades pankadel ka neid olukordi tuvastada ja tõkestada. Seetõttu investeerivad krediidiasutused õigustatult teistest enam tähelepanu sanktsioonist kõrvalehoidmise kaasuste tuvastamisele. Virtuaalvääringu teenusepakkujate puhul on sanktsiooni rikkumise kahtlusega tehingud aga alaraporteeritud, samuti on nendel oluliselt väiksem võimekus tuvastada sanktsiooni rikkuvaid tehinguid. Virtuaalvääringu teenusepakkujad ei kasuta sanktsiooni rikkumiseks ärisuhete seiret, vaid tuginevad valdavalt vaid välise teenusepakkuja lahendile, mis tuvastab enamasti Ameerika Ühendriikide kehtestatud sanktsioone. Samas viitab sanktsiooni rikkumise või kõrvalehoidmise riskile virtuaalvääringu teenusepakkujate sektori tehingute maht, kliendibaasi geograafiline jaotus ning eelkõige sektori poolt esitatud madal teadete arv.

Kõigil erikohustustega isikutel tuleb kahtluse korral sanktsiooni kohaldada, sh ka juba enne pangatehinguid.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse mõistes erikohustustega isikute esitatud teateid kogumis hinnates teeb muret asjaolu, et tihtipeale tuvastatakse sanktsiooni rikkumine juhuslikul viisil ja olulise hilinemisega, mitte tehingute seire käigus. Selline teatamismuster viitab sellele, et kõigil erikohustustega isikutel ei ole hästi sisse töötatud protseduure ja seetõttu puudub ka süsteemne lähenemine sanktsiooni rikkumiste tuvastamiseks.

Kuigi mõnes sektoris on edusamme tehtud, püsivad sanktsiooniga seotud riskid – sanktsioonide rikkumine kui rahapesu eelkuritegu ja finantssanktsioonide rikkumine – Eestis jätkuvalt olulisel tasemel. Seetõttu on oluline, et kõik erikohustustega isikud panustaksid järjepidevalt ja süsteemselt ressursse sanktsiooni kahtlusega tehingute tuvastamisse.

^xi Selles peatükis kasutame sanktsiooni mõistet laiemalt kui finantssanktsioon. Ühelt poolt on sanktsioonid tänapäeval teineteisega läbipõimunud (näiteks sanktsiooniga piiratud kaupa müüakse finantssanktsiooni nimekirjas olevale isikule). Teiselt poolt on igasuguse sanktsiooni rikkumine eelkuriteoks rahapesule.