Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Äriühingute teenuse pakkujad täidavad väravahoidja rolli, kuna nad saavad luua või kontrollida äriühinguid, mida võidakse kasutada illegaalsete vahendite omandiõiguse ja liikumise varjamiseks ning sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.

2024. aastal viis andmebüroo antud sektoris läbi seitse järelevalvet. Järelevalves kerkisid esile peamiselt puudused hoolsusmeetmete kohaldamisel ning samuti teatamiskohustuse täitmisel.

Turuosalistega suheldes oleme täheldanud olulisi puudujääke äriühingute teenuse pakkujate teadmistes. Seda iseloomustab nii hoolsus- kui ka teatamiskohustuse puudulik täitmine. Teenusepakkujad ei ole piisavalt teadlikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, rahvusvaheliste finantssanktsioonidega seotud ohtudest ning nende kuritegude toimepanemise meetoditest. Samuti on ebaselge arusaam oma rollist ja efektiivsetest meetoditest nende kuritegude tõkestamisel. Turuosalistele tuleks kasuks süstemaatiline enesetäiendamine, tutvumine erinevate riskihinnangute ja parimate praktikatega, sealhulgas Rahapesu Andmebüroo ja FATFi juhendmaterjalidega.

Hoolsusmeetmete kohaldamisel esinesid puudused peamiselt tegeliku kasusaaja tuvastamisel. Sageli tarbis teenust üks isik, kuid teenuse eest tasus kolmas, kliendiga mitteseotud isik. See tõstatas küsimuse tegelikust kasusaajast ning teenuse tarbimise tegelikest põhjustest. Samuti oli puudusi ärisuhte eesmärgi tuvastamisel. Kui ärisuhte eesmärki ei tuvastata piisavalt, loob see pinnase kuritegeliku tegevuse jaoks. Näiteks võimaldatakse nii luua fiktiivseid postiaadresse või ettevõtteid, millel puudub reaalne tegevus ning mida kasutatakse vaid keeruliste struktuuride loomiseks.

Samuti on puudusi tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamisel – eriti paistab see silma tehingutes, mis on seotud kõrge riskiga riikide või piirkondadega. Järelevalvemenetlustes on tuvastatud, et äriühingute teenuse pakkujatel ei ole riskide maandamiseks piisavaid tööriistu, teadmisi ega inimressurssi.

Äriühingute teenuse pakkuja lõi 2023. aasta juulis ettevõtte, millele osutas hiljem ka raamatupidamise teenust. III kvartali käive oli 2014 eurot ning IV kvartali käive tõusis hüppeliselt üle 1,8 miljoni euro. Seejuures tasus ettevõte riiklikke makse alla 1000 euro ning tööjõumakse ei deklareerinud. Kohustatud isikul ei tekkinud raamatupidamise teenust osutades kliendi osas kahtlusi ning ta ei teinud täiendavaid toiminguid, et tuvastada, kas tegevus võib olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevusega, kuivõrd ettevõtte kiire kasv on üheks kahtlase tegevuse tüpoloogiaks. Eesti äriühingute teenuse pakkuja osutas aadressi ja ettevõtte asutamise teenust Panama või Curaçao klientidele sealsete teenusepakkujate (agentide) vahendusel. Puudus igasugune majanduslik eesmärk tellida teenust Eesti teenusepakkujalt, kui teenust sai otse soetada ka kohalikelt teenusepakkujatelt (keda kasutati agentidena). Sellisel juhul ei esitanud äriühingute teenuse pakkuja endale küsimust, kas siin võib olla tegemist rahapesu või terrorismi rahastamise või sanktsioonidest hoidumise kahtlusega ning kas on vajadust esitada selle kohta teade.

Andmebüroo hinnangul tuleb äriühingute teenuse pakkujatel panna oluliselt rohkem ressurssi enda teadmiste täiustamisse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise takistamiseks. Andmebüroo on sektorile korraldanud 2024. aastal mitmeid koolitusi tõstmaks teadlikkust teadete edastamisest, kui ka juhtinud tähelepanu puudustele, mida on tuvastatud järelevalvemenetlustes. Teenusepakkujatele edastati aasta alguses ka märgukiri, kus toodi tähelepanu juhtimiseks välja olulisemad puudused äriühingute teenuse pakkujate järelevalvetes. Lisaks on mitmed koostöökohtumised toimunud ja korraldatakse ka edaspidi Teenusmajandus Koja juures asuva e-residentsuse töögrupiga.

Rahapesu Andmebüroo määras 2024. aasta veebruaris ühele äriühingute teenuse pakkujale 105 000-eurose rahatrahvi, kuna tuvastas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 84 lg 2, § 85 lg 2 ja kahes teos § 86 lg 2 rikkumised. Kohtumenetluse kestel väärteod aegusid. Toona kehtinud seadusandluse järgi oli väärteo aegumistähtaeg kaks aastat alates teo toimepanemisest. Nüüdseks on seda pikendatud kolmele aastale. Siiski ei peatu aegumine ka praeguse seadusandluse kohaselt kohtumenetluse ajaks, mistõttu on võimalik karistusest pääseda menetluse tahtliku venitamisega. 2025. aasta veebruari lõpuks ei olnud kohus väärteoasja lõpetamise määrust veel avaldanud.