Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Käsutuspiiranguid tuli 2024. aastal seada varasemast aastast vähem, kuid kahtlusega seotud vara hulk kokku ei olnud varasemast oluliselt väiksem.

Otseselt rahapesu kahtluse tõttu seati seitse piirangut, mis olid seotud 6,6 miljoni euro väärtuses varaga, sh ühel juhul krüptorahaga. Kolmel korral piiras Rahapesu Andmebüroo üle 377 000 euro väärtuses vara välisriigi taotlusel.

Käsutuspiirangute menetluste käigus kogutud andmed osutasid sellele, et piiratud vara pärines peamiselt nii välisriigis kui ka Eestis toimepandud kelmustest, sh investeerimiskelmusest, omastamisest ja maksukuritegudest. Kriminaalmenetluses arestiti andmebüroo seitsme käsutuspiiranguga seotud vara, kogusummas ligi 5,7 miljoni eurot.

Käsutuspiirangutega oli seotud ka enamik 37 uuest Rahapesu Andmebüroo kohtuasjast. Sealhulgas 24 korral taotles andmebüroo kohtult luba piirangu seadmiseks või varade riigi tuludesse kandmiseks ning neljal juhul oli tegemist andmebüroo sellesisulise ettekirjutuse vaidlustamisega. Ülejäänud kohtuasjad olid seotud tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega (4), järelevalvemenetlusega (2) ning üksikutel juhtudel sunniraha määramisega ettekirjutuse täitmata jätmise eest, finantssanktsiooni kohaldamisega ja äriühingute teenuse pakkuja vaidlusega seoses Rahapesu Andmebüroo ettekirjutusega tegevusloa kontrollieseme asjaoludega vastavusse viimiseks.

Kui varasemalt olid kohtuasjad seotud peamiselt tegevuslubadega seotud vaidlustega, siis teist aastat järjest pigem käsutuspiirangutega.

Eelmises aastaraamatus käsitlesime halduskonfiskeerimise instrumenti lähemalt. 2024. aasta novembris toimus Riigikohtu istung, milles kaebaja seadis kahtluse alla Rahapesu Andmebüroo õiguse rahapesu kahtlusel vara riigi tuludesse nõuda.

Ajakirjanduses on kajastatud ning toimunud on ka avalik istung seoses Rahapesu Andmebüroo poolt piiratud varadega, mis on seotud Sergei Potapenko ja Ivan Turõgini kaasusega Ameerika Ühendriikides. Isikud tunnistasid ennast Ameerika Ühendriikides käimasoleva kriminaalmenetluse raames süüdi osalemises kuritegelikus kokkuleppes panna toime kelmus ning sõlmisid 12. veebruaril 2025 vastavad kokkulepped, mis on avalikult kättesaadavad.vii USA justiitsministeeriumi ja süüaluste kokkuleppes toodud info kohaselt reklaamisid süüdistavad teenust, mida turustati HashFlare´i nime all. HashFlare pakkus klientidele võimalust osaleda krüptovääringu eeldatavas kaugkaevandamises. Sõlmitud lepingud lubasid klientidele, et HashFlare pakub neile pilvepõhist kaevandamisteenust, kasutades ettevõttele kuuluvat kaevandamisriistvara. HashFlare andis klientidele juurdepääsu veebipõhisele töölauale, mille kaudu kliendid said osta hashrate´i, jälgida oma kontot ning näha eeldatavaid päevaseid väljamakseid ja taotleda väljamakseid (tegemist oli aga ebaõigete andmetega). Tegelikkuses ei olnud HashFlare'il vajalikku andmetöötlusvõimsust, et teostada valdavat osa kaevandamisest, mida klientidele väideti. Kuna HashFlare ei teostanud märkimisväärset krüptovääringu kaevandamist ja seega ei genereerinud kaevandamistoimingute kaudu krüptovääringut, maksis HashFlare klientidele, kes taotlesid oma väidetava kasumi väljavõtmist, peaaegu täielikult krüptovääringus, mida HashFlare oli ostnud avatud turult. Kokkuvõtvalt põhjustasid süüdistatavad olukorra, kus HashFlare kandis klientide rahalised vahendid, mida ei kasutatud klientidele väidetava kasumi väljamaksmiseks, paljudele teistele nende endi loodud ja kontrollitud äriüksustele ja ettevõtetele. Samuti kasutasid nad klientide rahalisi vahendeid, et osta kinnisvara Eestis ja mujal, autosid, ehteid ning muud oma isiklikuks kasuks. Sõlmitud kokkuleppe osana loovutavad süüdistavad Ameerika Ühendriikidele suure osa oma isiklikust varast, mille väärtus USA justiitsministeeriumi pressiteate kohaselt ületab 400 miljonit dollarit. Ameerika Ühendriikides otsustab kohus lõpliku karistuse käimasolevas kriminaalmenetluses 8. mail 2025. aastal.

31.03.2025 määrusega jättis Riigikohus rahuldamata Rahapesu Andmebüroo loa taotluse piiratud varade riigi omandisse kandmiseks. Kohus leidis, et kõik halduskonfiskeerimise eeldused ei olnud täidetud, kuna kõnealuses kohtuasjas olid teada vara omanik ja tegelik kasusaja. Rahapesu Andmebüroo loa taotlus piiratud varade riigi omandisse kandmiseks ei hõlmanud Ameerika Ühendriikides toimuva kriminaalmenetluse raames arestitud vara. 

2024. aastal kohtu loal tehtud 19 ettekirjutust vara riigi omandisse kandmiseks hõlmasid kokku üle 470 000 euro, sh ligi 165 000 eurot, ligi 6 miljonit Ukraina grivnat ning kahe indeksfondi 175 osakut, mille turuväärtus oli 2025. aasta alguse seisuga üle 166 000 euro.

Aasta jooksul laekus riigi tuludesse ligi 1,45 miljonit eurot, mis hõlmas nii eurodeks konverteeritud grivnasid kui ka indeksfondi osakuid, mis kanti Rahandusministeeriumi riigitulude kogumise väärtpaberikontole. Enamiku riigi tuludesse laekunud summast, ligi 1,16 miljonit eurot, moodustas aga 2023. aastal tehtud ettekirjutus virtuaalvääringute osas. Laekumiseni jõudmise tegid keerukaks mitmed asjaolud. Vaatame seda kaasust lähemalt.

Välismaal registreeritud äriühing pakkus internetilehekülje kaudu madalate kuludega riskivaba passiivse tulu teenimise võimalust. Heausksed inimesed, kes ei näinud mh ebarealistlikult suures tootluses ohumärki, kandsid oma vahendid maksevahendaja kaudu investeerimisplatvormile, millel oli konto avatud Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkuja juures. 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni jõudis investeerimiskelmusega saadud vara Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkuja juures avatud kontole. Konto oli avatud võltsitud dokumentide alusel. Muud seosed Eestiga puudusid, mis ilmestab ka Eesti valdavat rahapesu riski. Enam kui kuu aega hiljem, veebruari keskel, tegi teenusepakkuja Rahapesu Andmebüroole teate. Päev enne teate tegemist oli ettevõttes andmebüroo kohapealne kontroll, kes juhtis teenusepakkuja tähelepanu teatamiskohustusele. Rahapesu Andmebüroo piiras vara käsutamist 30-päevaks ja alustas menetlust. Piiratud krüptovara väärtus oli piiramise hetkel 1,2 miljonit eurot. Seejärel pikendas andmebüroo piirangut 60-päevaks ning siis andis kohus loa piirata krüptovara käsutamist üheks aastaks. Andmebüroo menetluse käigus ei õnnestunud tuvastada kannatanuid ega ka teo toimepanijaid, kuid püsima jäi Ponzi skeemi elluviimise kahtlus. 2023. aasta kevadel andis kohus esmakordselt loa teha ettekirjutus krüptovara riigi tuludesse kandmiseks. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes oli kohustatud piiratud vara Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse alusel säilitama, oli samaaegselt seotud andmebüroo järelevalvemenetlusega. Teenusepakkumisel toimunud rikkumiste tõsiduse ilmnemisel loobus ettevõte järelevalvemenetluse käigus tegevusloast ja ühines teise äriühinguga. Virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seonduv anti üle välisriigi teenuse pakkujale, ühes sellega alusetult ka Rahapesu Andmebüroo poolt piiratud varad. Rahapesu Andmebüroo alustas läbirääkimisi Eestisse jäänud juriidilise isiku esindajatega, kuid need ebaõnnestusid hoolimata korduvatest püüdlustest. Juriidiline isik vahetas pärast ühinemist ka uuesti omanikku ning viimaks lõpetasid andmebürooga suhtlemise ka Eesti ettevõtet esindanud Eesti advokaadid. Tekkinud olukorda soodustas varasem rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse redaktsioon, mis ei nõudnud ettevõttelt tegevusloa saamiseks sisulist seotust Eestiga, piisas vaid ärikehale vormistatud dokumentidest. Rahapesu Andmebüroo otsustas esmakordselt pöörduda otse välisriigi teenusepakkuja poole. Algasid kuid kestvad läbirääkimised juriidiliste võimaluste leidmiseks. Hoolimata erinevatest keerdkäikudest õnnestus 2024. aasta suve hakul saavutada mõlemale osapoolele sobiv kokkulepe. Arvestades virtuaalvääringute muutuvat väärtust ning virtuaalvääringute vahetamise teenustasusid, kanti lõpuks Eesti riigi tuludesse veidi üle 1,1 miljoni euro.

 2023. aasta aastaraamatus  tutvustasime kaasuseid, mis Rahapesu Andmebüroo kahtluse kohaselt olid seotud Ukrainast varastatud sularaha kupüüridega, mida üritasid üle Vene-Eesti piiri tuua näiteks ühe päeva jooksul 15 erinevat isikut, kõigil kaasas ümmargustes summades sularaha. Viidatud kaasustega seonduvalt esitas Rahapesu Andmebüroo 2024. aasta alguses kohtule 13 taotlust loa saamiseks vara riigi tuludesse kandmiseks. Kaheksal juhul rahuldas taotlused halduskohus ja viiel juhul ringkonnakohus. Kokku kanti kohtute poolt antud lubade alusel riigi tuludesse kogusummas 5 860 000 grivnat (ligi 125 000 eurot). Vaatame lähemalt üht juhtumit, mis illustreerib ka teisi grivnade konfiskeerimise kaasuseid.

30.11.2022 saabus isik X Narva piiripunkti ja deklareeris suuliselt 350 000 Ukraina grivnat. Läbivaatuse käigus tuvastati tema jope taskust kummidega pakendatud 700 500-grivnast pangatähte ehk kokku 350 000 grivnat (u 9100 eurot). Isik selgitas tolliametnikele, et sularaha kuulub talle ning pärineb tema tuttava Anatoli-nimelise isiku poolt Ivangorodis tagastatud võlast. Maksu- ja Tolliamet võttis raha hoiule. Rahapesu Andmebüroo seadis rahapesu kahtluse tõttu varale käsutuspiirangu ning asus välja selgitama vara päritolu. Isik X selgitas oma ütlustes Rahapesu Andmebüroole, et ta on Ukraina grivnasid vedanud kolmanda osapoole huvides ja tasu eest. Seega tegutses isik sularaha vedamisel rahamuulana. Tegevus, kus mitu isikut lühikese aja jooksul sarnase ümmarguse väärtusega ning sarnaselt pakendatud rahalisi vahendeid ilma arusaadavate selgitusteta Venemaalt Narva piiripunkti veavad, viitas rahapesu „smurfing“ tüpoloogiale. Rahapesu Andmebüroo menetluse kestel ei õnnestunud tuvastada isiku X valduses olnud vara legaalset päriolu ega selle vara tegelikku omanikku, mistõttu esitas 8.01.2024 Rahapesu Andmebüroo rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 57 lg 7 alusel kohtule taotluse anda luba piiratud vara kandmiseks riigi tuludesse. 22.02.2024 määrusega otsustas Tallinna Halduskohtus jätta Rahapesu Andmebüroo taotluse rahuldamata leides, et ei ole täidetud eeldus, et vara tegelikku omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. 10.05.2024 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu määruse ja andis Rahapesu Andmebüroole loa piiratud vara riigi tuludesse kandmiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul saab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 57 lg 7 alusel vara kanda riigi omandisse kahel juhul: 1) vara valdaja on Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult teatanud soovist varast loobuda; 2) vara, millest valdaja ei ole soovinud loobuda, saab riigi omandisse kanda vaid siis, kui on tõendatud, et vara valdaja on variisik (st isik, kes üksnes hoiab temale mittekuuluvat vara) või poleks vara kunagi pidanud isiku valdusesse jõudma. Ringkonnakohus nõustus Rahapesu Andmebüroo seisukohaga, et antud sätte kohaldamise võimalikkus ei sõltu vahetult kriminaalmenetluse toimingutest, v.a osas, kui vara on arestitud kriminaalmenetluses ja seetõttu tuleb Rahapesu Andmebürool käsutuspiirangud viivitamata lõpetada (§ 57 lg 5). Seega on kriminaalmenetluses vara arestimisel küll eesõigus, kuid vara kriminaalmenetluses arestimata jätmine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välista rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 57 lg 6 ja 7 kohaldamist.

Kohus tõi välja, et Rahapesu Andmebüroo on põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku väited säästude olemasolust ja laenu andmisest juhututtavale on ebausutavad ning andmebüroo poolt välja toodud asjaolude ja tõendite põhjal veenvalt tuvastatud, et puudutatud isik ei olnud temal piiriületusel kaasas olnud grivnade omanik, vaid ta osutas üksnes tasu eest sularaha üle piiri toimetamise teenust. Puudutatud isiku ütlused on kooskõlas Rahapesu Andmebüroo tuvastatud faktiliste asjaoludega, et samal päeval püüdis grivnasid Venemaalt Eestisse toimetada hulk inimesi, kes ei ole raha päritolu usutavalt selgitanud ning kellel kaasas olnud rahasummad ja nende pakendamisviis langesid suures osas kokku.

^vii United States vs. Sergei Potapenko and Ivan Turogin. United States Attorney’s Office. Western District of Washington. 20.02.2025.
https://www.justice.gov/usao-wdwa/united-states-vs-sergei-potapenko-and-ivan-turogin