""
Virtuaalvääringu teenuse pakkujad
 |
|
1. jaanuaril 2024 jõustus rahandusministri määrus (12.09.2023), mille kohaselt tuleb Eestis tegutsevatel virtuaalvääringu teenuse pakkujatel edastada Eesti Pangale ja Rahapesu Andmebüroole kvartaalselt andmeid oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta. Antud infot kasutavad täna Rahapesu Andmebüroo ja Eesti Pank ning tulevikus ka Finantsinspektsioon ülevaate saamiseks pakutavatest teenustest sektoris ja nende mahtudest. Eesti Pank kajastab andmeid riiklikus statistikas, samuti on aruanded lahutamatuks sisendiks andmebüroo riskihinnangute koostamisel ja riskipõhises järelevalves. Teenusepakkujaid informeeriti kohustusest kirjalikult ning kahes infotunnis, sh koostöös Eesti Panga ja Digivara Liiduga. Aasta alguses oli huvi regulaarse aruandluskohustuse täitmise kohta minimaalne, andmekogumisportaali testkeskkonda oli külastanud jaanuaris vaid kümme ja aprillis paarkümmend teenusepakkujat. Esimese kvartali aruande tähtaja lähenedes esitasid ettevõtted või nende audiitorid Eesti Pangale kümmekond tehnilist ning Rahapesu Andmebüroole ligi 50 sisulist küsimust aruandluse kohta. Kui aruannete esitamisel on esinenud üksikuid hilinemisi, siis kokkuvõttes on teenusepakkujad aruanded esitanud ning selle kohustuse üldiselt hästi oma tööprotsessidesse lõiminud. |
Korrespondentsuhete pakkumine on virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektoris kõrgema riskiga, erialakirjanduses nimetatakse teenust ka pesastatud teenusteks. Vaatame seda riski lähemalt.
Korrespondentsuhted hõlmavad kolmanda osapoole kaasamist, et võimaldada laiemat juurdepääsu finants ja muudele süsteemidele. Korrespondentsuhted on finantseerimisasutuste vahel ning ühe juriidilisest isikust kliendi varjus võib olla tuhandeid kliente ehk tehingust lõplikult kasusaavaid kliente.
Korrespondentsuhete korral sõltuvad riskid tugevalt vastaspoolte usaldusväärsusest ja hoolsusmeetmete rakendamisest. Oluline on tagada selged nõuded hoolsusmeetmete rakendamiseks ja tugev kontroll korrespondentsuhetega seotud riskide maandamiseks.
Korrespondentteenuse osutamisega kaasnevad tavapärasest suuremad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, sest:
- korrespondentasutusel ei ole tavaliselt ärisuhet lõplikult kasusaavate klientidega ning ei teata nende isikut ega alustehingu olemust või eesmärki, mis võib kaasa tuua raskusi kahtlaste tehingute tuvastamisel ja vähendada suutlikkust nende tehingute üle piisavat järelevalvet teostada;
- korrespondentasutused ei rakenda üldjuhul lõplikult kasusaavate klientide suhtes ise vahetult hoolsusmeetmeid, vaid on selles sõltuvad oma klientidest, kes ei pruugi piisavalt tõhusalt tuvastada riskantseid tegevusi või oma kliente ehk lõplikult kasusaavaid kliente;
- tehingust lõplikult kasusaavate klientide ning tehingutes kasutatava vara päritolu tuvastamine on tavapärasest keerulisem;
- vara liikumise ahelas on minimaalselt üks lüli rohkem ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatest ka läbipaistvus sellevõrra väiksem.
Rahapesu Andmebüroo on virtuaalvääringu teenuse pakkujate järelevalvetes tuvastanud lugematul arvul korrespondentsuhteid. Kahetsusväärselt ei ole teenuseosutajad võtnud väga tihti piisavaid meetmeid tuvastamaks, et kliendiks on isik, kes pakub omakorda teenuseid enda klientidele. Seetõttu ei ole Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkujad rakendanud ka vastavaid hoolsusmeetmeid. Korrespondentsuhete puhul on tihti kolmandaks osapooleks teine virtuaalvääringu teenuse pakkuja või muu finantseerimisasutus. Selliste teenuse puhul liigutatakse lõplikult kasusaava kliendi varasid läbi virtuaalvääringu teenuse pakkuja, teadmata seejuures raha ja rikkuse päritolu. Nii on võimalik kasutada teenusepakkujat ära rahapesuks, terrorismi rahastamiseks ning finantssanktsioonist kõrvalehoidmiseks või selle rikkumiseks, sh massihävitusrelvade rahastamiseks.
 |
|
2024. aastal sai alguse vaid üks uus virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud vaidlus, kuid jätkusid varasemalt alanud vaidlused. Lõpplahendi said mitmed olulise kaaluga lahendid:
Ringkonnakohus tõi lahendis 3-22-1492 muu hulgas välja ettevõtja vastutuse olla veendud, et tema juhtorganite liikmed vastaksid seaduses ettenähtud nõuetele. On ettevõtja enda korraldada ja äririsk, kuidas ta tagab nende nõuete täitmise. Riigikohus otsustas kassatsioonkaebuse jätta menetlusse võtmata. Teises jõustunud korrektset ärialast mainet puudutavas Tallinna Ringkonnakohtu lahendis 3-21-2829 tõi kohus välja, et korrektne ärialane maine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 72 lõikest 2 tulenevalt määratlemata õigusmõiste, mida Rahapesu Andmebüroo peab iga kord uuesti sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Korrektset ärialast mainet hinnatakse asjaolude kogumi põhjal, mis võib hõlmata mh varasemaid karistusi ja kahtlustusi. Isiku enda otsustada ei ole, milliseid andmeid avaldada ja milliseid avaldamata jätta ning millised andmed võiksid mõjutada tema korrektset ärialast mainet. Kohus leidis, et olukorras, kus tähtsust omavates asjaoludes on esitatud valeandmeid, on alust hinnata, et isikul puudub korrektne ärialane maine.
Kahes haldusasjas, 3-21-2636 ja 3-23-10, viitasid kohtud, et tegevusega alustamise all ei saa mõista üksnes ettevalmistuste tegemist. Kuna kaebajal ei olnud sõlmitud ühegi kliendiga teenuse osutamise lepingut, ei olnud ta hakanud tegevusloas nimetatud tegevusalal tegutsema. Nõuet alustada teenuse osutamisega kuue kuu jooksul tegevusloa saamisest ei saa pidada ülemääraseks ettevõtlusvabaduse piiranguks, vaid see on avalikes huvides. Kohtu hinnangul (3-23-10 lahendis) tekitab tegevusega mittealustamine pärast tegevusloa taotlemist läbipaistmatust nii teenusega seotud sektoris kui ka majandussektoris tervikuna ja on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärgiga. Ka üksikud näilikud tehinguid ei tõenda teenuse pakkumisega alustamist. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lõige 1 koosmõjus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 75 lõige 1 punktiga 3 nõuab, et majandustegevus peab olema püsiv.
Tallinna Ringkonnakohus tõi lahendis 3-22-585 välja, et ka taastunud või uuendatud menetluses tuleb haldusorganil teha õiguspärane otsus, lähtudes haldusakti andmise ajal esinevatest asjaoludest ja kehtivast õigusest. Sellest tulenevalt võib otsustamist nõudval hetkel esineda andmebürool põhjendatud vajadus koguda asja õigeks otsustamiseks täiendavaid tõendeid, sh veendumaks, et tähtsust omavad asjaolud ei ole vahepeal muutunud, või korrata ka selliseid menetlustoiminguid, mille õiguspärasuse üle ei ole olnud vaidlust. Milliseid menetlustoiminguid on taotluse uueks lahendamiseks tarvis teha, otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui kohtulahendiga ei ole seda valikuvõimalust piiratud. |
Seoses ELi krüptovaraturu määrusega 2023/1114 (MiCA) ja krüptovaraturu seaduse vastuvõtmisega (KrüTS) lõpetas Rahapesu Andmebüroo alates 30.12.2024 virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade väljastamise. Selle asemel asus uusi krüptovaraturu osalise lube välja andma Finantsinspektsioon. Teenusepakkujad viiakse täielikult Finantsinspektsiooni järelevalve alla alates 1.07.2026, mil kaotavad kehtivuse Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusload virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Neile virtuaalvääringu teenusepakkujatele, kellel on kehtiv Rahapesu Andmebüroo tegevusluba, jääb õigus selle alusel tegutseda 2026. aasta 1. juulini või kuni Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamiseni enne seda kuupäeva. Senikaua menetleb Rahapesu Andmebüroo ka kehtivate virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusloa muutmise taotlusi.
Ajal, mil Rahapesu Andmebüroo asus üle vaatama enda halduspraktikat virtuaalvääringu teenuse pakkujate osas, kehtis 641 tegevusluba ning 31.12.2024 seisuga jäi tegevuslube alles 42.
Aastatel 2021–2024 korraldati 22 koolitust või infoüritust, kus osalesid virtuaalvääringu teenuse pakkujad 1424 juhul ehk keskmiselt ligi 65 virtuaalvääringu teenusepakkumisega seotud isikut koolituse kohta. Infoüritused on turu poolt hästi vastu võetud ning kõrgelt hinnatud (10-pallisel skaalal hindega keskmiselt 8,4). Lisaks jagas Rahapesu Andmebüroo ligi kümnel korral oma teadmisi ja kogemusi seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujatega välisriigi partnerasutustele.
Viimati uuendatud 10.04.2025
Anonüümset teavet, mis aitab takistada rahapesu, terrorismi rahastamist või finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist, saab Rahapesu Andmebüroole edastada e-postiga aadressile vihje@fiu.ee või veebivormil fiu.ee/vihjeliin.
Vihje saatmine ei asenda kohustatud isikute teatamiskohustuse täitmist.
Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 Keeletoimetaja: Mare Timian Kujundus: Age Reklaam OÜ Illustratsioonid: Shutterstock Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12, 10117 Tallinn fiu.ee ISSN 2806-299X (trükis) ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)
Viimati uuendatud 01.07.2025