Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Aasta tõi enim muutusi finantseerimisasutuste tegevuslubades, mis oli 2024. aasta alguses suurima tegevuslubade arvuga sektor. Sektori ettevõtetele anti välja teistest enam uusi tegevuslubasid, kokku 15. Samas vähenes sektori tegevuslubade arv 78 võrra 242 tegevusloani. Loast loobusid selles tegevusvaldkonnas passiivsed ettevõtted valdavalt pärast Rahapesu Andmebüroolt kaugkontrolli küsimustiku saamist. Ülejäänud tegevusload tunnistati kehtetuks peamiselt majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu, mida tuvastas Rahapesu Andmebüroo, või äriregistrist ettevõtete kustutamisel.

2024. aastal arutas Tallinna Halduskohus kaebust, mille kohaselt jäi usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujal saamata tulu ettevõtete võõrandamisest, sest andmebüroo keeldus nimetatud ettevõtetele tegevuslube väljastamast. Esimese astme kohus leidis aastaraamatu koostamise hetkel veel jõustumata lahendis, et sisuliselt ei saanud kaebaja eeldada, et tema poolt asutatud äriühingutele kindlasti tegevusluba väljastatakse ning sellisele eeldusele rajatud äriplaan on kaebaja äririsk, mille realiseerumise eest ei vastuta Rahapesu Andmebüroo. Kohus leidis, et tegevuslubade väljastamise eesmärk on see, et ettevõte, kellele luba väljastatakse, saaks alustada teenuse osutamist, mitte see, et ettevõtte asutaja saaks ettevõtte võõrandada kallima hinnaga, sest sellel on juba kehtiv tegevusluba. Seetõttu ei leidnud kohus ka süüd kaebajale väidetava kahju tekkimises.

Õiguskantsler viis 2024. aastal läbi Rahapesu Andmebüroo loamenetluste kontrolli. Selle tulemusel esitati tähelepanekuid ja soovitusi menetlustähtaegade, toimikute loomise ja isikute taustakontrolli kohta. Teisalt julgustas õiguskantsler ka hindama, kas korduv võimaluse andmine puuduste kõrvaldamiseks on konkreetsel juhul eesmärgipärane või oleks taotluse kohta õigem teha läbi vaatamata jätmise või keelduv otsus. Õiguskantsleri ettepanekuid, mis on Rahapesu Andmebüroo võimuses, võeti arvesse ning täiendati sellest lähtuvalt asutuse sisemisi protseduure, mis olid kujunenud olukorras, kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused tõid kaasa väga suure töökoormuse loamenetluses ning sellele ei eraldatud riigieelarvest koheselt vajalikku ressurssi.

Dialoogi vajalikkusest

Riik saab tervikuna liikuda samas suunas, kui mõistame eesmärki sarnaselt. Koostöö erialaliitudega ja turuosalistega on hädavajalik, et üheskoos võidelda usaldusväärsema ja läbipaistvama ettevõtluskeskkonna nimel. Sellises dialoogis tekivad paremad järelevalve riskimaatriksid ning mõistmine riski olemusest.

Järelevalvete läbiviimisel on riskipõhine järelevalve baaspõhimõte, et keskenduda ja suunata rohkem ressurssi just nendele sektoritele, kus on suurem rahapesu ja terrorismi rahastamise ning finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise risk. Riskipõhise lähenemise nõuded on kirjeldatud rahapesuvastase töökonna FATFi soovituste hulgas⁹.

1. Järelevalveorgan peab mõistma rahapesu ja terrorismi rahastamise riske riigis laiemalt. Sellest kujuneb välja riskide mõistmine sektoriaalsel tasemel, millest omakorda selgub täpne kohustatud isikute riskitase iga sektori lõikes.
2. Rahapesu Andmebüroo kogub riskipõhise lähenemise jaoks infot riiklikest andmebaasidest ja registritest ning vajadusel kogub infot juurde järelevalveliste tegevustega, seal hulgas kaugkontrolli küsimustikega.
3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks suunatakse järelevalve ressurss eelkõige nendele sektoritele ja konkreetsetele subjektidele, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on kõrgem.

Kohustatud isikute ja järelevalve dialoog aitab mõista riske ning näha võimalusi riskide juhtimiseks.

Lähtuvalt kaugkontrolli küsimustikele laekunud vastustest täiendati 2024. aastal virtuaalvääringute teenuse pakkujate, hasartmängu korraldajate ja finantseerimisasutuste riskimaatrikseid. Sellele tuginedes planeeritakse juba edasist riskipõhist järelevalvet.

Koostööd virtuaalvääringute, äriühingute teenuste, finantseerimisasutuste ja hasartmängu korraldamise sektorite katusorganisatsioonide ning töörühmadega tehakse nii küsimustike väljatöötamisel, tulemuste tagasisidestamisel, järelevalveplaanide tutvustamisel kui ka sektoripõhiste riskide selgitamisel. Kõrgema riskiga sektorites korraldati turuosalistega kümmekond otsest koostöökohtumist. Nendel kohtumistel anti tagasisidet Rahapesu Andmebüroo tööle, esitati ettepanekuid ning arutati konkreetseid sektoripõhiseid riske.

Järelevalvemenetluste fookus oli virtuaalvääringu teenuse pakkujate, usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate ning finantseerimisasutuste sektoritel. Järelevalves tuvastatud puudusi käsitleti nii koostöökohtumistel kui ka Rahapesu Andmebüroo koolitustel ja veebiseminaridel.

Rahapesu Andmebüroo töötajad jagasid 2024. aastal oma teadmisi ja kogemust pea 50 koolitusel ja infoüritusel, turuosalistele olid neist avatud pooled. Kohustatud isikuid oli osalejate koguarvust enam kui pool.

Sõnum panustamise vajalikkusest ei jõua mitte alati turuosaliseni ning Rahapesu Andmebüroo võib ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha. 2024. aastal väljastati 41 sunniraha tasumise korraldust, millest kõik peale ühe olid seotud tegevuslubade kontrolliesemete või järelevalvega. Sunniraha jäi vahemikku 2500–16 000 eurot eesmärgiga mõjutada sunniraha saajaid ettekirjutust täitma täiendavaks tähtajaks või peale seda või loobuma tegevusloast. 2024. aastal laekus riigi tuludesse sunniraha 25 000 eurot.

Sunniraha määrati näiteks 2023. aastal hasartmängu korraldajatele saadetud kaugkontrolli küsimustiku täitmata jätmise pärast. Osad turuosalistest ei vastanud määratud tähtajaks ettekirjutusele, kuid reageeriti sunniraha tasumise korraldustele ja oldi valmis koostööks. Turuosalistel tasub valmis olla Rahapesu Andmebüroolt kirjade ja ettekirjutuste saamiseks ning koostöö tegemiseks. Ka Tallinna Halduskohus tõi haldusasjas nr 3-24-1814 välja, et ärialase maine kujundamisel on oluliseks asjaoluks turuosalise soov teha koostööd järelevalveasutusega ning käitumisviis, kus teadlikult püütakse takistada andmebürool seadusest tuleneva menetluse läbiviimist, ei ole korrektsele ärialasele käitumisele omane. Järelevalveasutusega suhtlemine on usaldusliku koostöö aluseks, et kaitsta üheskoos Eesti finantssüsteemi kuritegeliku raha leviku eest.

^xiii Kuni 2022. aasta lõpuni võis ühel ettevõttel olla mitu erinevat tegevusluba erinevate virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks.