""
Rahapesu riskipilt
Olgugi, et rahapesu riskitase on endiselt keskmine, on Eesti rahapesu riskipilt 2023. aastaga võrreldes teisenenud tulenevalt olulistest muudatustest kohustatud isikute seas. Tooni annab endiselt suuremas osas piiriülene rahapesu, kus kuritegelik tegevus, mille vahendeid üritatakse Eesti majandusruumi ja rahandussüsteemi kaudu puhastada, asub teises riigis. Kõrge riskiga turuosaliste arv on järelevalveasutuste töö tulemusena vähenenud nii virtuaalvääringu teenuse pakkujate, finantseerimisasutuste kui ka äriühingute teenuse pakkujate seas. Riskid nendes sektorites on kontsentreerunud üksikute turuosaliste kätte, kellel on keskmisest kõrgem riskiisu ja rahvusvahelisem klientuur. Mitmel neist on seejuures kasvanud piiriüleste tehingute mahud.
Rahapesu risk ehk Eesti majandus- ja rahandussüsteemi rahapesuks ärakasutamise tõenäosus sõltub haavatavusest – rahapesu võimaldavatest või soodustavatest teguritest ehk ohtudest ja süsteemi suutlikkusest ohtudele vastu seista.
Rahapesu eelkuriteod Eestis seonduvad üha pingestatuma geopoliitilise olukorraga nii kogu maailmas kui ka Eestis. Venemaa jätkas agressiooni Ukrainas ja hübriidrünnakuid Euroopa riikide vastu. Selleks on vaja raha, mille tõttu peame eriti põhjalikult jälgima raha või selle ekvivalentide liikumist läbi Eesti süsteemide. Venemaale kehtestatud sanktsioonid sundisid kurjategijaid otsima keerukamaid meetodeid, et vältida sanktsioone ja kaubanduspiiranguid.
Rahapesu eelkuritegudest muutusid keerukamaks sanktsioonist hoidumise skeemid, peegeldades jätkuvat pingelist geopoliitilist olukorda, ja sagenesid küberkuriteod.
Sanktsioonidest hoidumiseks kasutatakse traditsioonilisi rahapesumeetodeid ning rahvusvahelisi rahapesuvõrgustikke. Teadaolevalt teevad Vene luure ja organiseeritud kurjategijad koostööd sanktsioonide vältimiseks, kasutades ära nii olemasolevat rahapesutaristut kui ka krüptovaluutasid.1;2 Rahapesu Andmebüroo täheldas 2024. aastal analüüsitud juhtumites sanktsioonirikkumiste abil teenitud raha pesemist. Ka sagenenud küberrünnakud ja andmepüügiskeemid suurendasid ebaseaduslikult saadud raha hulka, mida püüti pesta läbi finantssüsteemi.
Siseriikliku teabe põhjal on levinuim eelkuritegu endiselt välismaal toime pandud kelmus ning riigisisesed kelmused muutusid süsteemsemaks.
Laekunud teabe põhjal on enim levinud rahapesu eelkuriteoks endiselt välismaal toime pandud kelmus, kuid see on langevas trendis. Varasematest aastatest märksa vähem on välismaistest kelmustest pärineva raha kihistamiseks kasutatud Eestis nn VIBAN-kontosid i. Kelmusejuhtumites on transiitrahapesu tunnuseid ning kelmuseskeemide ja järgneva rahapesu seoseid rahvusvaheliste kuritegelike võrgustikega. Eesti füüsilisi isikuid ja nende kontosid kasutatakse seal ära nn rahamuuladena, kohati ilmselt pahaaimamatute rahamuuladena. Välisriikide teave osutab Eesti isikute osalusega pettustele e-kaubanduse platvormidel. Sagenenud on Eesti kannatanutega rahvusvahelised kelmusejuhtumid ning siseriiklikud kelmused on muutunud süsteemsemaks ja organiseeritumaks. Hinnanguliselt on Eesti inimestelt välja petetud vahendeid, mis ulatuvad mitmekümnetesse miljonitesse eurodesse, mis on Eestis kõige suurema varalise kahjuga kuritegu. Sellele fenomenile peavad käesoleval aastal oluliselt suuremat tähelepanu pöörama nii era- kui ka avalik sektor, soovitatavalt ühise katuse all.
Laekunud välisteabes andsid tooni organiseeritud- ja maksukuritegevus ning narko- ja inimkaubandus.
Andmebüroole saadetud välisteabes jäid varasemaga samale tasemele päringud seoses narkokaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega, mitmel juhul oli välisriikide päringutes teemaks inimkaubandus. Sagenesid maksukuritegevust ja sularahatehingutega seotud välispäringud. Viited maksukuritegevusele ja ebaharilikele või kahtlastele sularahatehingutele oli varasemast aastast rohkem ka turuosaliste esitatud teadetes ning seda teavet edastasime rohkem ka uurimisasutusele.
Rahapesu maht on olnud langustrendis. Rahapesu Andmebüroo 2024. aasta rahapesu-teemalistes teabeedastustes uurimisasutustele oli kajastatud kahtlasi tehinguid kokku 222 miljoni euro väärtuses (langus võrreldes 2023. aasta 314 mln euroga 19%; teabeedastuste arv kahanes aastaga 116-lt 94-le, langus 29%). Arvatavate rahapesu eelkuritegudena kajastusid teabeedastustes peaasjalikult kelmused, maksusüüteod ja sanktsioonirikkumised. Paari eelneva aastaga võrreldes tõusid andmebüroo süvaanalüüsis esile korruptsiooni- või omastamiskahtlusega juhtumid.
Üldiselt langustrendis rahapesu mahust tõusid esile korruptsiooni- või omastamiskahtlusega juhtumid.
Andmebüroo tegi rohkem kui veerand edastustest juhtumites, kus tegevusmuster osutas rahapesule, kuid arvatav eelkuritegu jäi teadmata. Rahapesu Andmebüroo kahtlus puudutab suuremas osas endiselt rahapesu kihistamisfaasi tegevusi, näiteks variettevõtte tunnustega juriidiliste isikute transiittehingud erinevates jurisdiktsioonides avatud kontode vahel ja näilikud laenutehingud. Täheldada võis ka Eesti krediidi- ja laenuandjate ning hoiu-laenuühistute kasutamist arvatavates kihistamis- ja integreerimisskeemides.
Rahapesu toimepanemise viisid on üldiselt jäänud samaks ehk ekspluateeritakse nii Eesti ettevõtteid välismaal kui ka Eestis tegutsevaid finants- ja mittefinantsettevõtteid. Kurjategijad kasutavad kuritegeliku raha liigutamiseks üha sagedamini professionaalsete rahapesuvõrgustike teenuseid (nn kuritegevus teenusena, ingl k crime-as-a-service). Professionaalsed võrgustikud eelistavad uusi finantstehnoloogilisi lahendusi ja digitaalseid makseplatvorme, kasutades ära innovatiivsete teenusplatvormide kiiret kasvu ja rahvusvahelistumist, ning nende rahapesu tõkestamise kontrollisüsteemide suhtelist alaarendatust, aga ka riikide regulatiivseid puudujääke ja jurisdiktsioonide spetsiifilisi haavatavusi.
Rahapesu pannakse toime, kasutades ära Eesti ettevõtteid, professionaalseid rahapesuvõrgustikke ning Eesti kinnisvarasse investeerimise võimalust.
Rahapesu Andmebüroo vaatluse alla on üha sagedamini jõudnud Eesti isikute kinnisvaraostud välismaal, eriti Hispaania Päikeserannikul ning Dubais. Mitmel juhul käsitles andmebüroo võimaliku kuritegeliku tulu integreerimist Eesti kinnisvarasse: tihti paigutatakse kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara partnerite või lähikondsete nimele.
Kalli kinnisvaraga kauplemine Eestis, eriti pealinnas, viitab kestvale rahapesuriskile kinnisvarasektoris. Eesti on juba pikka aega olnud kinnisvara hinnatõusu poolest Euroopas esirinnas. Maa-ameti andmetel kasvas 2024. aastal kinnisvaratehingute koguväärtus 11% võrra 5,5 miljardi euroni, seda pärast 2023. aasta madalseisu, mille põhjustasid majanduslangus ja umbusk Eesti investeerimiskeskkonda3. Võrdluseks, siinse kinnisvaraturu kõrgaasta oli 2021, mil tehti ligi 6 miljardi euro väärtuses tehinguid. Eesti 2024. aasta kinnisvaratehingute kogumahust üle kolmandiku tehti juriidiliste isikute nimel, mis kätkeb endas tegelike kasusaajate varjamise ja rahapesu ohtu.
Teabevahetuse kohaselt on Eesti jaoks suurim oht välisriikidest saadud kriminaaltulu kihistamine siinse finantssüsteemi kaudu.
Nii uurimisasutustele Rahapesu Andebüroost edastatud teabe kui andmebüroole saadetud teadete ja välisteabe kohaselt püsib Eesti jaoks suurima ohuna siiski välisriikides toime pandud kuritegevusest saadud kriminaaltulu kihistamine Eesti finantssüsteemis. Jätkuvalt on sellest enim ohustatud krediidiasutuste pakutavad makseteenused. Välispäringute andmetel seonduvad teistes riikides analüüsitavad või uuritavad rahapesujuhtumid Eestiga reeglina läbi kihistamistegevuse, kus peamiselt on kasutatud Eesti või välismaiste ettevõtete Eesti pangakontosid, märksa harvem Eestiga seotud teenusepakkujate virtuaalvääringu rahakotte. Viimane ei näita siiski täit pilti riskidest, sest Eesti suurimad virtuaalvääringu teenuse pakkujad tegutsevad korrespondentsuhete valdkonnas ehk teenindavad teiste riikide finantsasutusi ja hasartmänguteenuse pakkujaid, millel on omakorda kliendid. Sellisel juhul jõudis kahtluspõhine teave tõenäoliselt ainult respondentasutuse rahapesu andmebüroole ning ohtude tegelik olemus jääb meile vaid oletuseks järelevalvemenetluse käigus tuvastatu põhjal.
 |
|
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurimateks klientideks olid väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda registreeritud ettevõtted, kes tegelesid peamiselt eralennukite ja -jahtide rentimise, halduse ning jahtide ostu-müügi tehingute vahendamisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja klientide kliendid olid eraisikud, kes tasusid teenuste eest krüptorahas Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkuja juures asunud kliendi rahakotti. Rahapesu Andmebüroo kontrollitaval perioodil osutasid virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda tegutsevat klienti ühele füüsilisest isikust lõppkliendile eralennu renditeenust ning erajahi hooldust ja haldusteenust kogusummas ligikaudu 1,4 miljonit eurot. Tasuti erinevates virtuaalvääringutes Eesti tegevusluba omava virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja konverteeris oma kliendi soovil virtuaalvääringud FIAT-valuutaks, kuid ei tuvastanud suures osas tehingutes kasutatud vara päritolu. Järelevalvemenetluses selgus, et mõlema ettevõtte kõnealune lõppklient oli Venemaal sündinud Läti kodanik ning Monaco resident, kes oli ühtlasi ka ise Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkuja kliendiks eraisikuna. Järelevalve tulemusel rakendas virtuaalvääringu teenuse pakkuja täiendavaid hoolsusmeetmeid oma kliendi suhtes ning oskab edaspidi pöörata suuremat tähelepanu kliendisuhetele, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu võimaldatakse lõplikult kasusaaval kliendil tasuda luksuskaupadega seotud teenuste eest. |
Iga aastaga on suurenenud nii Eesti kohustatud isikutelt kui ka piiriüleselt saabuvate teadete arv, kus seos Eestiga on väike – need puudutavad peamiselt panga respondentasutuse kliente või ärikliente, kes Eestis ei tegutse.iii Selliste juhtumite kriminaalmenetluslik perspektiiv Eestis on nõrk, seega on Rahapesu Andmebüroo teabevahetus välisriikidega väga olulisel kohal. Sellele vastavalt kasvas 2024. aastal oluliselt nii teistele rahapesu andmebüroodele saadetud spontaansete infoedastuste kui ka edastatud piiriüleste teadete arv. Eriti oluline on kohustatud isiku enda võimekus selliseid tehinguid ennetada ja tõkestada.
Enamik 2024. aastal andmebüroole saabunud välispäringuid oli seotud juhtumitega, mille ainus seos Eestiga oli kas siinne pangakonto või Eestis registreeritud, kuid välismaiste omanikega ja väljaspool Eestit tegutsevad osaühingud. Rahapesu Andmebüroo analüüs osutab, et 2024. aastal aset leidnud aktiivse tegevuse tunnusteta ettevõtete hoogne kustutamine äriregistrist aitas teatud määral vähendada Eesti juriidiliste isikute kuritarvitamise ohtu rahapesu ja muude finants- ja majanduskuritegude toimepanemiseks nii Eestis kui välismaal.iv Siiski on Eesti juriidilised isikud nii asutamise lihtsuse, e-residentsusega kaasnevate võimaluste kui ka äriühingute teenuse pakkujate arenenud teenusetaristu tõttu kurjategijatele hõlpsasti kättesaadavad.v, 4
Laekunud teave viitab Eesti osaühingute kasutamisele variettevõtetena rahvusvaheliste võrgustike poolt, mh tehingute pesemiseks.
Välispäringud ning muu andmebüroo kogutud ja analüüsitud teave näitab, et rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud kasutavad Eesti osaühinguid variettevõtetena rahapesu, kelmuste või maksukuritegevuse skeemides. Näiteks vastavalt Rahapesu Andmebüroole laekunud teabele, on Eesti ettevõtted variettevõtetena seotud rahvusvahelise nn tehingute pesemise (transaction laundering) tüpoloogiaga, kus näiliselt veebipoega seotud tehingute kattevarjus on tegelikult liigutatud hasartmängu veebiplatvormidega seotud raha, eesmärgiga varjata maksesüsteemides tehingute tegelikku olemust.
Piiriülese rahapesu ohtude geograafiast paistavad kahtlase raha nii lähte- kui sihtriikidena välja Leedu, Poola ja Ühendkuningriik.
Andmebüroo kogutud teave osutab, et Eesti jaoks on jätkuvalt olulisim piiriülese rahapesu oht ning nendele vastav ohtude geograafia. Alates 2021. aastast on märgatavalt kasvanud kahtluspõhistes teadetes kajastatud piiriüleste tehingute summavi. Olulisimad kahtlase raha sihtriigid olid teadete tehingusummade alusel Leedu, Ühendkuningriik, Poola, Bulgaaria ja Šveits, olulisimad raha lähteriigid Leedu, Saksamaa, Läti, Soome, Ühendkuningriik ja Poola. Eesti isikute väliskontodega seotud teabes prevaleerivad endiselt Leedu kontod, kuhu kantakse raha peamiselt Eesti pangakontodelt. Eesti isikute väliskontode tehingumahtude mõttes olid olulisimad riigid, kus Eesti isikud maksekontosid kasutavad veel Belgia, Malta, Ühendkuningriik, Austria (deebetülekanded) ja Saksamaa (kreeditülekanded).
Rahapesu Andmebüroo möödunud aasta teabes oli üks olulisemaid geograafilisi tulipunkte Malta, kust saabus kokku enim päringuid ja spontaanselt edastatud teavet. Andmebüroo analüüsitud teave viitab Malta ja Läti seostega rahvusvahelise rahapesuvõrgustiku tegevusmustrile. Võimaliku identiteedivargusega on Eesti noorte nimel asutatud ridamisi Eesti äriühinguid ning avatud neile kas Eesti pangakontod või Leedu või Malta makse- või e-raha asutuste kontod, mida kasutatakse pettustest saadud kuritegeliku tulu kogumiseks ja pesemiseks.
Kasvab võltsidentiteedi kasutamise oht.
Kirjeldatud tegevusmustriga haakub Transparency Internationali 2024. aasta analüüs, mis osutab võltsidentiteedi kasutamise kasvavale ohule finantstehingutes. Analüüs käsitleb ka Eesti isikute nimele loodud makse- ja e-raha asutuste kontodega kauplemist tumeveebis ning seostab selle tüpoloogia nii Vene isikute sanktsioonidest kõrvalehoidmise kui ka rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega.5
Eesti turuosaliste haavatavus
Rahapesu Andmebüroo loeb jätkuvalt Eesti kontekstis keskmisest kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise haavatavusega sektoriteks krediidiasutused, virtuaalvääringu teenuse pakkujad ja äriühingute teenuse pakkujad ning lisab sellesse loetellu hasartmängu korraldajad.
Enim haavatavad sektorid on krediidiasutused, virtuaalvääringu teenuse pakkujad, äriühingute teenuse pakkujad ja hasartmängu korraldajad.
Krediidiasutuste puhul on enim rahapesule avatud piiriülesed maksetehingud. Pankade kõigi piiriüleste kliendimaksete maht tõusis aastaga 220,1 miljardilt 252,9 miljardile eurole, mille tingis peamiselt finantsasutustes klientide maksete kasv. Olulisim osa pankade piiriülesest maksevoost on seotud finantsasutustest klientidega (2024. aastal oli nende maksete osakaal 52%vii; 2023. aastaga võrreldes oli kasv kaks protsendipunkti). Krediidiasutuste seas on ainult üks keskmisest kõrgema riskiga turuosaline. Selle asutuse puhul on märke, et kliendisuhte seirelahendused on piiratud funktsionaalsusega või pole teenusepakkuja eraldanud riskitasemele vastavalt piisavalt ressursse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning finantssanktsiooni rikkuvate tehingute tuvastamiseks.
Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkujate riskid on kontsentreerunud krüptokasiinosid teenindavate teenusepakkujate juurde. Ülejäänud Eesti tegevusloaga virtuaalvääringute teenusepakkujate riskitase on langenud. Eesti tegevusloaga turuosaliste arv on jäänud väiksemaks, nende arusaamine riskidest on üldiselt paranenud ning vähenenud on nende kohta esitatud informatsioon ja välispäringute arv. Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkujate haavatavuse puhul on oluline, et nende tehingud on globaalse ulatusega ning klientuur koosneb suures osas mitteresidentidest: vaid keskmiselt 5% tehingumahtudest erinevate krüptoteenuste lõikes on seotud Eesti residentidest klientidega. Kui 2023. aastal oli Eesti teenusepakkujate vahendatud teenuste käive sektoris hinnanguliselt 20 miljardit eurot, siis 2024. aasta kogusumma oli juba ligi 32 miljardit eurot. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate vahendatud tehingud on küllaltki tihti seotud madala maksumääraga piirkondadega. Oluliseks riskiteguriks on tõusnud krüptokasiinode teenindamine: pakkudes teenuseid krüptokasiinodele või nendega seotud ettevõtetele, on mõned Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkujad enda kanda võtnud ka hasartmänguteenuse osutajate klientidega kaasnevad raskesti hallatavad riskid, sh olukordades, kus hasartmänguteenus põhineb krüptovaluutaga tehingutel.
Rahvusvaheliste uuringute ja tüpoloogiate kohaselt osalevad hasartmänguteenuse pakkujad järjest sagedamini erinevate kuritegude käigus saadud vahendite pesemisel ning neid kasutavad sagedamini organiseeritud kurjategijad. Näiteks Ameerika Ühendriikidele suuri probleeme valmistav fentanüüliäri ja sealt teenitav tulu suunatakse puhtaks pesemiseks sageli just hasartmänguteenuse pakkujate juurde6.
Rahapesule rohkem haavatava sektorina toome sellel aastal välja Eesti hasartmängusektori. Selle sektori turuosaliste arv, teenuste maht ja seonduvad riskid on alates 2020. aastast jõudsalt kasvanud. Eesti tegevusloaga turuosaliste arv on viie aastaga kahekordistunud, peaasjalikult on juurde tulnud kaughasartmängu teenusepakkujaid, kelle klientuur on rahvusvaheline. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hasartmängusektoris pakutavate teenuste rahaline maht hüppeliselt tõusnud.
Rahapesu Andmebüroo 2023. aasta järelevalve kaugkontrolli tulemused näitavad, et hasartmängusektoris domineerivad nii mahtude kui ka rahapesu riskide poolest kaughasartmäng ja välismaised või välismaalastega seotud ettevõtted. Teenuse mahtude kasvu taga on mitteresidendist kliendid, kellest osa pärineb kõrge või väga kõrge rahapesu riskiga riikidest. Hasartmängusektori riskide ajakohaseks hindamiseks 2024. aasta osas paraku andmed puuduvad. Eelnev osutab vajadusele kehtestada ka hasartmängusektoris regulaarne aruandluskohustus sarnaselt virtuaalvääringu teenusepakkujate aruandlusele. Kasiinode saadetud sularahateated (CTR) tegid 2024. aastal suure tõusu, sellele suundumusele vastupidiselt hasartmängusektori turuosaliste kahtluspõhine teatamine hoopis vähenes, osundades riskide kasvamise kontekstis olulistele puudustele vastumeetmetes ja kontrollisüsteemides.
Äriühinguteenuse pakkujate riskitase on andmebüroo hinnangul jätkuvalt keskmisest kõrgem. Sektorile on iseloomulik madal riskiteadlikkus, puudulik arusaam teenusepakkuja kui pääsuvalitseja või väravahoidja (ingl. k. gatekeeper) rollist ja puudujäägid hoolsusmeetmete kohaldamises. Osa turuosalistest suurendavad Eesti juriidiliste isikute kuritarvitamise ohtu, pakkudes nii residentidele kui mitteresidentidele keskmise ja kõrge riskiga äriühinguteenuseid, kohaldamata samas piisaval määral hoolsusmeetmeid. Andmebüroo kogutud teave ja laekunud välispäringud näitavad, et endiselt kasutatakse Eesti äriühingute teenuse pakkujate abil loodud äriühinguid välismaal kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas rahvusvahelises organiseeritud kuritegevuses. Andmebüroo analüüs viitab riskile, et teenusepakkujad aitavad luua ja hallata rahvusvaheliselt kuritarvitatavaid variettevõtteid. Analüüsist selgub, et enamikul äriühingute teenuse pakkujatega seotud ja välismaalastele kuuluvatel Eesti ettevõtetel puuduvad aktiivse tegevuse tunnused Eestis. See näitab selle sektori haavatavust eelkõige enda hoolsuskohustuse rakendamisel.
Rahapesu Andmebüroo hinnangul tuleb täpsemalt vaadata sisse ka notarite haavatavusse. Selle sektori puhul tuleb arvestada suundumust, et kuritegeliku tegevuse käigus saadud vahendeid paigutatakse Eestis järjest sagedamini kinnisvarasse ja et sellelt sektorilt saame väga vähe teateid. Notarite üle teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium.
| i |
|
2024. aastal algas nii Euroopa Komisjoni juhitud uue ELi ülese rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu (SNRA) kui ka Eesti siseriikliku riskihinnangu koostamine. Rahandusministeeriumi koordineerimisel loodava siseriikliku riskihinnangu näol on tegemist väga mahuka koostööprojektiga, kus osalevad mitmed avaliku ja erasektori asutused. Riskihinnangust saavad selgemaks Eesti haavatavused ja ohud seoses rahapesu, terrorismi rahastamise, sanktsioonide ja massihävitusrelvade rahastamisega. Rahapesu Andmebüroo osaleb ainsa asutusena kõigis kaheksas töörühmas, juhtides sh kolme töörühma. |
i Korrespondentasutuste poolt makse ja e-raha asutustest klientidele avatud virtuaalsed pangakontod.
ii Pankadelt laekuvate teadete puhul ei ole tavaliselt võimalik eristada, kas tegemist on korrespondentsuhetega seotud teatega (panga finantsasutustest repondentkliendi tegevus) või on teate subjektiks vahetu klient.
iii Välismaalase seosega ettevõtted – poolteist aastat hiljem. Lühianalüüs (oktoober 2024). Vt: Viiteid ja lisalugemist.
iv 2024. aasta suvel avaldatud võrdlevas analüüsis vaadeldi teenusepakkujaid, kes võimaldavad riiulifirmade asutamist erinevates jurisdiktsioonides, ning järeldati, et Eesti oli 291 jurisdiktsiooni seast riiulifirmade asutamiskohana populaarsuselt kõrgel 18. kohal, asetudes vahetult Läti järele ning Iirimaa ja Hispaania ette.
v Rahapesu Andmebüroole raporteeritakse ka piiriüleste ja Eesti-väliste tehingute väärtuseid, kuid neid näitajaid saab välja tuua pärast teatamismetoodika ühtlustamist.
vi Arvesse on võetud nii krediidiasutuste kui muude finantsasutuste algatatud kliendimakseid, v.a fondide maksed (investeerimis-, pensioni ja rahaturufondidega seoses algatati u 2% pankade piiriülestest klienditehingutest).
Viimati uuendatud 07.04.2025
Anonüümset teavet, mis aitab takistada rahapesu, terrorismi rahastamist või finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist, saab Rahapesu Andmebüroole edastada e-postiga aadressile [email protected] või veebivormil fiu.ee/vihjeliin.
Vihje saatmine ei asenda kohustatud isikute teatamiskohustuse täitmist.
Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 Keeletoimetaja: Mare Timian Kujundus: Age Reklaam OÜ Illustratsioonid: Shutterstock Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12, 10117 Tallinn fiu.ee ISSN 2806-299X (trükis) ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)
Viimati uuendatud 01.07.2025