Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Eesti jurisdiktsioonis on täheldada kokkupuudet terrorismi rahastamisega selgelt just vahendite edastamise faasis. Tavapäraselt vaadeldakse terrorismi rahastamise riski läbi geograafilise riski. Suurem osa maailma terrorismi rahastamise tõkestamise tähelepanust on seni seondunud eelkõige usuliselt motiveeritud terrorismiga^ix, kuid järjest enam näeme muid vägivaldse äärmusluse tüüpe. Selliselt on terrorismi rahastamise risk midagi enamat kui pelgalt teatud geograafiliste piirkondadega seotud rahavoogude analüüs. Rahapesu riski mõõtmiseks saab kasutada suurandmete analüüse, kuid terrorismi rahastatakse väikestes summades ning hälbed tavapärasest jäävad inimsilmale ja tihti ka suurandmetele nähtamatuks. Seetõttu kajastame enda riskipildis eelkõige terrorismi rahastamisele omaseid käitumismustreid ja harjumusi ehk markereid. Alltoodu ei põhine teoreetilisel analüüsil, vaid neid markereid oleme näinud Eestiga seotud enda kaasuste analüüsides või on need esinenud meie lähiriikides, mistõttu on pigem tõenäolisem, et need võivad olla esinenud ka Eestis.

Eesti terrorismi rahastamise riskipilti mõjutavad kõige olulisemal määral korrespondentsuhted. Peamiselt just nende kaudu saab alguse enamik terrorismi rahastamise kahtluse kaasusi. Seda on näha nii pangandussektori kui ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate juures. Mõlemal juhul kasutatakse ära Eesti jurisdiktsiooni ja Eesti avatud majanduskeskkonda. Tehingud tehakse Eesti teenusepakkuja juriidilisest isikust kliendi ehk respondentasutuse kaudu, kes tegutseb mujal jurisdiktsioonis. Respondentasutuse klient, kes vahendeid saadab, on tavapäraselt mujal resideeruv füüsiline isik.

Endiselt mõjutavad Eesti riskipilti Hamasi-Iisraeli sõjaga seotud annetused. Kirjutasime eelmises aastaraamatus Eesti kaudu tuvastatud 18-liikmelisest välismaisest võrgustikust, mis oli seotud terroristlikku organisatsiooniga Palestiina Islamidžihaad. Sel aastal on realiseerunud oht muu hulgas krediidiasutuste korrespondentsuhetes, kus makseteenuse pakkuja kaudu saab teha välisriigist annetusi välisriigi mittetulundusühingutele. Näiteks toetatakse sellisel moel mõnest Euroopa riigist Türgi mittetulundusühinguid, mis pakuvad abi konfliktipiirkondades. Heategevusorganisatsioonid on rahvusvaheliselt üks sektoreid, mis on terrorismi rahastamise vaatest eriti haavatav. Konkreetsed mittetulundusühingud jagavad aga terroristlike organisatsioonide võtmesõnumeid, mis kõneleb ka sellest, mil moel võidakse annetatud vahendeid tegelikult kasutada. Leidub näiteid, kus välisriigi mittetulundusühing levitab Palestiina Islamidžihaadi ametliku kõneisiku sõnumeid või videoid Hamasilt, mida Türgi ei loe terroristlikuks organisatsiooniks.

Terrorismi rahastamisel kasutatakse ära teenusepakkujate haavatavusi.

Haavatavus terrorismi rahastamise seisukohalt on selge ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate puhul. Eesti teenusepakkujate klientide kliendid või klientide klientide kliendid (lihtsuse huvides edaspidi lõppkliendid; vt ka 2023. aasta aastaraamatu lk 23) seas on tuvastatud radikaalselt meelestatud ja terrorismiseosega isikuid, kes ei asu samal ajal Eestis. Need radikaliseerunud isikud kasutavad ära virtuaalvääringu teenusepakkuja sektorile omaseid haavatavusi: kliendid lubavad neil kasutada kaugtuvastust ja keegi ei kontrolli sellise süsteemi efektiivsust, kliendisuhte loomisel saab esitada privaatsust võimaldavaid e-posti aadresse, tehinguid võimaldatakse teha muudel eesmärkidel kui deklareeriti kliendisuhte loomisel hoolsuskohustuse käigus, teenust saab kasutada muu isik, kes tegelikult kliendisuhte lõi (näiteks pereliikmed või muud lähedased isikud). Selles valguses on kriitilise tähtsusega, et Eesti teenusepakkujatel oleksid võimekad tööriistad nii plokiahela analüüsil kui ka avalike allikate kasutamisel. Sellistel puhkudel on ka eriti oluline virtuaalvääringu teenusepakkujatel hinnata enda respondentasutusest klientide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise organisatsioonilist lahendit ja selle efektiivsust. Ülaltoodud põhimõtted kehtivad tegelikult ka muude korrespondentsuhete puhul, sh siis, kui teenust osutab maksevahendaja.

Haavatavus on seotud ka välisriikide tegevusloaga piiriüleste makseteenuse pakkujate ja finantseerimisasutustega, kelle kaudu saab muu hulgas saata sularaha. Need võimaldavad sularahasiiret kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikidesse, kus tavapärased kanalid ei pruugi piisavalt hästi toimida või soovitakse neist teadlikult hoiduda. Sellisel juhul ei pruugi raha lõppsaaja olla selgelt tuvastatav. Terrorismi rahastamine toimub tihti pikemas ahelas, kus võidakse kasutada kombineeritult sularaha, hawala põhimõtteid, maksevahendajaid, vIBAN-kontosid, ühisrahastusplatvorme ja virtuaalvääringuid.

Rahvusvaheliselt on taas jõudu kogumas ka Islamic State (IS) – ISIS, Khorasani haru, viis aktiivset haru Aafrika riikides jt – tegutsedes paljuski detsentraliseeritult. Lisaks on avaldanud organisatsioonile praegu soodsat mõju ka Süüria konflikti areng ja praegune ISi vaatest julgeolekuvaakum.^x ISi rahastamiskeskus arvatakse olevat Somaalias, kuid vahendeid liigutatakse ka näiteks Lõuna-Aafrika, Türgi, Iraagi ja Euroopa kaudu. Samuti on kasvanud toetus organisatsioonile muu hulgas Tadžikistanis. Eesti kontekstis on peamine risk rahasiirded Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Turkmenistani – lisasime need kolm riiki ka kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide nimekirja.

ELi tasandil lisati terroristlike organisatsioonide sanktsiooninimekirja esimene vägivaldset paremäärmuslust toetav terroriorganisatsioon – Base. Märgiline samm indikeerib ühelt poolt poliitilist tahet, teisalt uut suunda terrorismi (rahastamise) tõkestamise tööriistade vaates ning et sellist liiki terrorismi rahastamise olukorrad esinevad Eestile lähemal kui kunagi varem. Seni on vägivaldseid vasak- ja paremäärmuslikke rühmitusi keelustatud vaid riikide tasandil, mis tähendab aga mujal jurisdiktsioonis mittekohalduvat meedet. Loomulikult ei ole sanktsiooninimekirja lisamine võluvahend, sest keelustatud organisatsioonide liikmed reorganiseeruvad kiiresti ümber.

Eesti turuosaliste haavatavust muude äärmuslusvormidega seotud isikute tuvastamisel näitab ka see, et Rahapesu Andmebüroole on sellekohast infot viimasel paaril aastal laekunud välisriikidest. Eesti turuosalised ise on esitanud Rahapesu Andmebüroole vaid mõne üksiku teate, kus turuosaline on tuvastanud viiteid nt paremäärmusluse rahastamisele.

^viii Aastaraamatus oleme teadlikult eristanud usulist ja vägivaldse äärmuslusega seotud terrorismi.

^ix Süüria vahevalitsuse ja HTSi tähelepanu on Assadi lojalistidel, SDF võitleb aga Türgi toetatud vägedega.