Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

2023. aastaga võrreldes on külmutatud vahendite maht Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontodel suurenenud 16 miljoni euro võrra. Suurim kasv oli neljandas kvartalis, kui külmutatud kontodele jõudsid erandi lubade ja varasemate lepingute alusel mitmed märkimisväärsed laekumised.

Erandi loa ja varasema lepingu alusel võib teha makseid sanktsiooni subjekti Eesti krediidiasutustes asuvatele kontodele tingimusel, et vahendid külmutatakse. Samal ajal on Rahapesu Andmebüroo võimaldanud erandi lubade alusel teha ka väljamakseid, mis on vajalikud sanktsiooni subjektiga seotud ettevõtete ohutuse tagamiseks ja minimaalseks toimimiseks – näiteks kommunaalarvete tasumiseks. Need väljamaksed vähendavad omakorda külmutatud vahendite mahtu, seega on külmutatud vahendite maht muutuv.

2024. aastal andis Rahapesu Andmebüroo 64 luba finantssanktsiooni erandi tegemiseks. Valdavalt oli tegemist lubadega, mis anti ELi sanktsiooninimekirja kantud Viatcheslav Kantori ning Andrey ja Aleksandra Melnichenko kontrolli all olevate gruppide ettevõtetele. Mõlemasse gruppi kuuluvatele Eesti ettevõtetele anti erandi load näiteks töötajatega seotud tasude ja hüvitiste tasumiseks, kohtuotsusega välja mõistetud summa tasumiseks, õigusabiteenuse saamiseks ja hädavajalike ehitustööde projekteerimiseks ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse täitmiseks, et müüa ettevõtete terminalides paiknevaid ohtlikke väetiseid.

Andmebüroo andis samade subjektidega seotud välisriigi ettevõtetele erandi lube, mis võimaldasid Eestis hoitavate rahaliste vahendite osalist vabastamist. Vabastatud vahendeid kasutati ettevõtete asukohariigis maksude ja hädavajalike teenuste eest tasumiseks. Samuti lubati täita kohustusi, mis tulenesid enne sanktsiooni kehtestamist Eesti ettevõtetega sõlmitud lepingutest.

Rahapesu Andmebüroo tuvastas, et LHV pank pani toime kolm väärteo tunnustele vastavat tegu seoses finantssanktsiooni rakendamise nõuete rikkumisega: Pank ei kohaldanud nõuetekohaselt hoolsusmeetmeid, mille tõttu lubas oma kliendi kontole makseid Venemaa äriühingutelt, mille taga olid finantssanktsiooni nimekirja kantud isikud. Makseid, mille osas oleks pank pidanud finantssanktsiooni kohaldama ja vahendid külmutama, oli kaks, ning nende summa oli ligikaudu 2,2 miljonit eurot. Pank jättis nõuetekohaselt kohaldamata hoolsusmeetmed, mille tõttu võttis vastu hoiuseid Venemaa residentidelt üle lubatud 100 000 euro piirmäära. Pank jättis Rahapesu Andmebüroole esitamata teate finantssanktsiooni rikkuva tehingu tuvastamise ja finantssanktsiooni kohaldamise kohta. Pank küll tuvastas ja külmutas enda kliendile Venemaa ettevõttelt sissetuleva ligi 600 000-eurose makse, kuid vastavasisulist teadet finantssanktsiooni kohaldamise või finantssanktsiooni kahtluse olemasolu kohta ei esitanud. Rahapesu Andmebüroo määras pangale väärteomenetluses 300 000 euro suuruse rahatrahvi.   Pank vaidlustas otsuse Harju Maakohtus. Harju Maakohus tühistas oma 13.09.2024 määrusega Rahapesu Andmebüroo trahviotsuse (teos puuduvad väärteo tunnused) viidates puudustele juriidilise isiku vastutuse määramisel, täiendavalt etteheidetavate tegudega seonduvaid sisulisi asjaolusid kohus ei hinnanud. Kohus jättis menetluskulud Rahapesu Andmebüroo kanda.

Finantssanktsiooni rakendamise nõuete rikkumisega seotud väärteoasjas ei saanud panga suhtes kohaldada juriidilise isiku laiendatud vastutust, kuna rikkumised toimusid enne 1. novembril 2023 jõustunud seadusemuudatust.

Tegemist oli kitsaskohaga väärteomenetluse regulatsioonis, millele on viidanud mitmed ametiasutused, kes peavad juriidilistele isikutele määrama rahatrahve valdkondades, kus avalikkuse huvid võivad saada olulises osas kahjustada – finantssüsteemiga seotud, konkurentsialased ja andmekaitsealased rikkumised jms.

Rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohaldamise järelevalve on jätkuv ja järjepidev. Rahatrahvid on osa järelevalveasutuse võimalustest mõjutada turuosalist ja turgu täitma seaduses toodud nõudeid.