Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Rahapesu tõkestamise ökosüsteem toimib vaid siis, kui kõik osapooled täidavad oma rolli.

Vaatame erinevatest tõestest sündmustest loodud näidiskaasust, millest õppides saaks riik toimida terviklikumalt ning kaitsta oma finantssüsteemi ja majandusruumi ärakasutamise eest.

Boris omastas Ukraina äriühingust X raha. Omastatud raha kanti näilike tehingute alusel äriühingu X Ukraina krediidiasutuses avatud kontolt Seišellide äriühingu Y Küprosel asuvale kontole, kust see kanti edasi teisele Küprosel avatud kontole, mis kuulus Eesti äriühingule OÜ Aa. Laekunud raha eest soetas OÜ Aa kinnisvara Tallinnas. 

• Selles näidiskaasuses oleks esimesena saanud kahtlast tegevust märgata äriühingute teenuse pakkuja, pannes tähele riskiindikaatoreid ehk nö punaseid lippe.

Lisaks ei olnud selge asutatud äriühingu majandustegevus ega äriühingu juhatuse liikme ja omaniku kogemus sellist äritegevust teostada.

Vaatamata riskiindikaatoritele jättis äriühingute teenuse pakkuja ärisuhte loomisel hoolsusmeetmed piisavas ulatuses kohaldamata ja esitatud teabe kontrollimata (RahaPTS § 19 lg 1 ja 24). Tuvastamata jäeti ka Donatase ja äriühingu Y roll antud tehingus, sh nende isikusamasus ja esindusõigus (RahaPTS § 20 lg 1 p 2) ning tegeliku kasusaaja ja tema isikusamasus (RahaPTS § 20 lg 1 p 3). Teenusepakkuja jättis täpsustamata äriühingu Eestisse asutamise vajaduse olukorras, kus juhtorganid ei asu Eestis (RahaPTS § 20 lg 1 p 3).

Kui äriühingute teenuse pakkuja ei suutnud hoolsusmeetmeid täita ega veenduda esitatud andmetes, siis oleks ta pidanud keelduma ärisuhte loomisest ja teenuse osutamisest (RahaPTS § 42 lg 1 p 1) ning kaaluma kahtlusepõhise teate esitamist Rahapesu Andmebüroole (RahaPTS § 49 lg 2 ja Rahapesu Andmebüroo juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta).

• Järgmiseks oleks saanud kahtlast tegevust tõkestada kinnisvaramaakler.

Vaatamata kõrgemale riskile viitavate indikaatorite ilmnemisele, jättis kinnisvaratehingus vahendaja rolli täitev maakler (RahaPTS § 2 lg 1 p 4) ärisuhte loomisel hoolsusmeetmed piisavas ulatuses kohaldamata ja esitatud teabe kontrollimata (RahaPTS § 19 lg). Kinnisvaramaakler oleks pidanud tähelepanu pöörama ja täiendavat teavet koguma mitmete asjaolude kohta, sh Donatase roll osaühingus ja volitus osaühingut esindada, hiljuti asutatud osaühingu vara päritolu, soetatava kinnisvara seos äriühingu äritegevusega, tehinguga kiirustamine ning vähene huvi kinnisvara puudutavate asjaolude ja dokumentatsiooni suhtes.

Vastavalt tuvastatud asjaoludele oleks kinnisvaramaakler pidanud tehingu tegemisest (kliendisuhtest Eesti äriühinguga) keelduma ja/või esitama kahtlusepõhise teate Rahapesu Andmebüroole.

• Seejärel läbis kahtlane tehing notari sõela.

Kui kinnisvaratehing oli maakleri poolt siiski ette valmistatud ning äriühing saanud oma tegevust jätkata, siis oleks notar (RahaPTS § 2 lg 2 p 1) pidanud tuvastama kõrgemale riskile viitavad asjaolud. Ta oleks pidanud kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid, koguma täiendavat teavet, sh tegeliku kasusaaja kohta, infot värskelt asutatud äriühingu majandustegevuse ja tehingus kasutatava vara päritolu kohta ning selle kohta, kuidas on soetatav kinnisvara seotud äriühingu majandustegevusega.

Vastavalt tuvastatud asjaoludele oleks notar pidanud tehingu tegemisest keelduma ja/või esitama kahtlusepõhise teate Rahapesu Andmebüroole. Kui tehing on ettevalmistamisel või rahalised vahendid on juba laekunud Eestis asuvale maksekontole, siis oleks tulnud esitada kahtlusepõhine teade märkega „Kiire“, mis oleks võimaldanud Rahapesu Andmebürool esitatud andmeid kontrollida ning vajadusel seada käsutuspiirang tehingus kasutatud varale.

• Kahtlane tegevus selles näidiskaasuses on jõudnud Eesti krediidiasutusteni.

Notariga kliendisuhtes olev krediidiasutus tuvastas korrektselt kõrgema riskiga laekumise notari kontole ning kohaldas notarile tehingu osas hoolsusmeetmeid (RahaPTS § 2 lg 1 p 1). Sarnaselt kohaldas täiendavaid hoolsusmeetmeid pank, mille kliendiks oli Joonas.

Sõltuvalt klientidelt laekunud andmetest oleksid pangad pidanud muuhulgas tuvastama, et äriühingu majandustegevus ei pruugi lühikese aja jooksul luua kinnisvara soetamiseks vajalikku rahavoogu ning soetatav vara ei ole seotud osaühingu äritegevusega.

Kahtluste püsimajäämisel oleksid krediidiasutused pidanud esitama Rahapesu Andmebüroole teate ja lisama vajadusel märke "Kiire".

• Tehingu toimumise järgselt oli kahtlast tegevust võimalik tuvastada raamatupidajal.

Sõltumata sellest, kas teised kohustatud isikud olid hoolsusmeetmeid kohaldanud, pidi raamatupidamisteenuse pakkuja (RahaPTS § 2 lg 1 p 7) omalt poolt hoolsusmeetmeid kohaldama. Ta oleks pidanud tuvastama kõrgemate riskidena vähemalt asjaolud, et osaühing on värskelt asutatud, deklareeritud ei ole töötajaid ega neile tehtud väljamakseid, äriühingu majandustegevuse kohta esitatud dokumendid ei ole läbipaistvad, juhtkond ei asu Eestis ja seega ei pruugi osaühingu maksuresidentsus olla Eestis, kinnisvara soetamine ei vasta äriühingu majandustegevusele.

Tuginedes hoolsusmeetmete käigus kogutud andmetele oleks raamatupidamisteenuse pakkuja pidanud koguma täiendavat teavet ning kahtluse püsimajäämisel esitama Rahapesu Andmebüroole kahtlusepõhise teate.

• Ükski osapooltest ei esitanud Rahapesu Andmebüroole ühtegi teadet.

Kõikide antud näidiskaasuses kirjeldatud kohustatud isikute kohustuseks on koostada oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnang. Seejärel tuleb kohustatud isikul kehtestada protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse mh riskihinnangu raames tuvastatud riske. Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks kehtestab kohustatud isik sisekontrollieeskirja, mis kirjeldab sisekontrolli süsteemi toimimise, sh siseauditi ja vajaduse korral vastavuskontrolli rakendamise korda, kus on kirjeldatud ka töötajate kontrollimise kord. Protseduurireeglid peavad kajastama ka Rahapesu Andmebüroole teate esitamise korra, mis lähtub nii rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest kui ka andmebüroo juhenditest ja juhistest.

• Kui teade oleks laekunud, oleks näidiskaasuses Rahapesu Andmebüroo teinud järgmised sammud:

Rahapesu Andmebüroo oleks analüüsinud ja kontrollinud teavet rahapesu kahtluse kohta. Vajadusel kogunud täiendavat teavet kohustatud isikutelt, kolmandatelt isikutelt, registritest ja avalikest allikatest. Vajadusel oleks võetud tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja rahapesu kahtluse korral seatud varale käsutuspiirang.

Analüüsi ja kontrolli tulemusel:

a) Kui ilmnesid kuriteo tunnused või kogutud teave on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks, siis edastanuks Rahapesu Andmebüroo olulised andmed Eesti uurimisasutusele.

b) Kui teave oleks osutunud vajalikuks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks välisriigis, siis oleks andmebüroo edastanud vastava teabe teisele rahapesu andmebüroole.

c) Kui kohustatud isik võis olla toime pannud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 10. peatükis „Vastutus“ kirjeldatud tegevuse või tegevusetuse, siis oleks otsustatud väärteomenetluse alustamine.

Kohustatud isikute protseduurid ja süsteemid peavad tagama kõrgema riskiga klientide ja tehingute tuvastamise ning nende suhtes asjakohaste hoolsusmeetmete rakendamise. Kui kohustatud isikud tuvastavad omas protseduurides ja süsteemides põhimõttelisi puudusi, siis tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada kogu perioodi, isikute ja tehingute osas, mis varasemalt võisid asjakohastest kontrollidest pääseda. Tuvastatud kahtlustest tuleb teavitada Rahapesu Andmebürood.

• Seejärel oleks uurimisasutus saanud kasutada Rahapesu Andmebüroolt saadud teavet kuriteo tuvastamiseks, tõkestamiseks ja kohtueelseks uurimiseks.

Rahapesu Andmebüroo edastatud teave uurimisasutusele võib olla ajendiks kriminaalmenetluse alustamisel, toetada kuritegelike varade tuvastamist ja nende arestimist ja/või toetada tõendite kogumist kriminaalmenetluses.

• Kui koguti piisavalt tõendeid, et esitada isikutele süüdistus kuriteo toimepanemises, siis oleks prokuratuur saanud saata kriminaalasja kohtusse.