Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024

Mitmed rahvusvahelised arengud ja regulatsioonid ning Eesti teenusepakkujatega seotud kaasused muudavad massihävitusrelvade rahastamise teema üha olulisemaks ka Eesti jaoks.

Massihävitusrelvade rahastamisega seotud riskid on Eestile lähemale toonud Venemaa koostöö intensiivistumine Iraani ja Põhja-Koreaga. Arvesse tuleb võtta, et samu võrgustikke, mida kasutatakse Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, võidakse kasutada ka Iraani ja Põhja-Korea vastastest sanktsioonidest möödahiilimiseks. Selliseid tegevusi juhivad enamasti riiklikud tegutsejad, kes kasutavad keerukaid võrgustikke, et vältida rahvusvahelisi sanktsioone ja muid piiravaid meetmeid.

Rahapesuvastase töökonna FATFi neljanda vooru^xiii vastastikuse hindamise tsüklis sai vaid 15% riikidest efektiivsuse hindeks (tulemusnäitaja 11) „märkimisväärne“ või „kõrge“⁷, mis viitab sellele, et paljud riigid peavad veel pingutama, et olla massihävitusrelvade rahastamise tõkestamisel tõhusamad.

Eesti sai antud tulemusnäitaja osas hinnangu „märkimisväärne“, kuid efektiivsuse säilitamiseks on vaja jätkuvaid pingutusi avaliku ja erasektori koostöös. Selles toetavad meid FATFi soovitused 1, 2, 7 ja 15 koos tulemusnäitajatega 1 ja 11, mis suunavad ka massihävitusrelvade rahastamise tõkestamisel kasutama riskipõhist lähenemist.

Riikidelt oodatakse riikliku koostöö edendamist, koordineerimismehhanismide loomist ja sihipäraste finantssanktsioonide rakendamist kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega. Soovitus 15 rõhutab ka uute tehnoloogiate, nagu virtuaalvääringute, reguleerimise tähtsust.

Erasektori kohustus on tuvastada oma tegevusvaldkonnas massihävitusrelvade rahastamisega seotud riskid, hinnata neid ning töötada välja leevendusmeetmed. Nende meetmete rakendamine tuleb lõimida finantskuritegude riskijuhtimise süsteemidesse, mis aitab ennetada rahaliste vahendite väärkasutamist massihävitusrelvadega seotud tegevuseks.

2025. aastal valmiv siseriiklik riskihinnang annab turuosalistele uued suunised Eestiga seotud riskide ja haavatavuste osas.

Eestiga seotud massihävitusrelvade rahastamise riskid ei ole teoreetilised.

Rahapesu Andmebüroole teadaolevate kaasuste varal võib väita, et massihävitusrelvade rahastamisega seotud riskid Eestis ei ole puht teoreetilised, seega tasub võtta neid tõsiselt. Näiteks:

• Avalikes allikates on kajastanud CoinsPaidi juhtumit, kus tõenäoliselt Põhja-Korea häkkerid varastasid Eestis tegutsevalt virtuaalvääringu teenusepakkujalt virtuaalvääringuid rohkem kui 35 miljoni euro väärtuses. On märke, et sarnaseid ründekatseid on korraldatud ka teiste Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkujate vastu.⁸
• Eesti füüsilised isikud on pigem teadmatusest võimaldanud kasutada enda maksevahendaja kontosid, et liigutada vahendeid, mis on tõenäoliselt seotud massihävitusrelvade rahastamise võrgustikega.
• Massihävitusrelvade rahastamisega seotud isikud on olnud või üritanud saada Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkuja kliendiks.

ELi liikmesriigi kodanik, kellel avalike andmete (näiteks ÜRO ekspertide komitee raportite) kohaselt on seosed virtuaalvääringute kaevandamiseks vajaliku tehnoloogia vahendamisega Põhja-Koreasse, avas konto Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkuja juures. Isik oli Eesti teenusepakkuja klient olnud mõned kuud, kui ta kuulutati kolmanda riigi poolt tagaotsitavaks. Eesti teenusepakkuja tuvastas selle info põhjal isiku seose Põhja-Koreaga. Teenusepakkuja kohaldas hoolsusmeetmeid, lõpetas kliendisuhte ning esitas selle kohta Rahapesu Andmebüroole teate. Andmebüroo analüüsis isiku tehinguid ning jagas infot kolmanda riigiga, kes oli kuulutanud isiku tagaotsitavaks, ning ELi liikmesriigiga, kus Rahapesu Andmebüroo analüüsi kohaselt isik viibis. Teadaolevalt vahistati isik samas ELi liikmesriigis mõni kuu hiljem kolmanda riigi õigusabitaotluse alusel.

^xii MONEYVALi hindamiste arvestuses oli tegemist viienda hindamisvooruga.