Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2023

VIRTUAALVÄÄRINGU TEENUSE TEGEVUSLOAGA ETTEVÕTETE ARV

Mitme aasta jooksul on avalikkus saanud näha, kuidas Eesti varasemalt võetud riskid kuhjuvad ja realiseeruvad virtuaalvääringute teenuse pakkujate sektoris. Kõlapinda on leidnud ka sammud, mida on tehtud teenuse pakkujate nõuete karmistamisel.

Selle teekonna läbinud Rahapesu Andmebüroo on kujunenud valdkonna pädevaks kõneisikuks, keda paljud riigid üle maailma kutsuvad end nõustama või konverentsidele osalema. Andmebüroo andis oma sisendi ka Rahvusvahelise Valuutafondi virtuaalvääringu teenuse pakkujate riskihindamise metoodikasse.

VIRTUAALVÄÄRINGU TEENUSE PAKKUJATE SEKTORI KORRASTAMINE AJAJOONEL

Ligi sajast 2023. aasta jooksul kehtivuse kaotanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloast tunnistati kolmandik Rahapesu Andmebüroo algatusel kehtetuks. Ülejäänud juhtudel loobusid ettevõtjad antud majandustegevusest ise, sageli alles tegevuslubade muutmise menetluse käigus, kui saadi aru, et tõenäoliselt ei olda seadusega vastavuses.

MAJANDUSTEGEVUSEST LOOBUMINE TEGEVUSLOA MUUTMISE MENETLUSES

• Virtuaalvääringu teenuse tegevusloa muutmisel selgus, et eestlastest juhatuse liikmed on lahkunud Eestist välisriiki elama ning seetõttu lisasid nad ettevõtte uueks juhatuse liikmeks ettevõtte senise IT-valdkonna eest vastutava töötaja.
• Rahapesu Andmebüroo viis uue juhatuse liikmega läbi vestluse, milles selgus et:
  • Uuele ametikohale asus isik tasuta
  • Lepingut ega hüvesid juhatuse liikme kohale asudes ei pakutud
  • Senised juhatuse liikmed olid tema sõbrad ja palusid asuda juhatuse liikme kohale
  • Juhatuse liige huvitus oma senisest IT-tööst, kuid ettevõtte juhtimisest ega riskidest tal teadmisi ei olnud
  • Uus juhatuse liige ei teadnud klientide arvu ega tehingute mahte. Kui andmebüroo ametnik näitas paberil tehingute mahte, ei suutnud juhatuse liige numbrites nulle kokku lugeda ja hoomas alles siis tehingute suurust.
• Andmebüroo leidis vestluse tulemusel, et juhatuse liikme vahetus on näilik, uus juhatuse liige ettevõtet tegelikult ei juhi ning ettevõtte juhatuse asukoht ei ole Eestis.
• Ettevõte loobus tegevusloast.

Peamised põhjused tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks olid:

• Ei esitatud vajalikke dokumente uute nõuetega kooskõlla viimiseks. Eelkõige olid äriplaanid puudulikud. Mitme ettevõtte äriplaanid kattusid alates finantsprognoosidest kuni loogika- ja kirjavigadeni, mis viitas fiktiivsetele dokumentidele.
• Teenuse pakkumisega ei alustatud kuue kuu jooksul pärast tegevusloa saamist. Kui tegevusluba kehtib juba mitu aastat, aga teenust ei pakuta, võib see osutada, et ettevõte loodi müügiks. Teadmata tulevased tegevusloa omanikud ja nende kavatsused on aga kõrgendatud risk.
• Ettevõtete juhatuse asukoht, tegevuskoht ja eesmärk tegutseda ei olnud Eestis. Eestisse oli määratud küll juhatuse liige, kuid tegelikult võttis strateegilise tähtsusega otsuseid vastu välisriigis elav teine juhatuse liige. Välisriigis asusid klienditeenindus, IT-tugi, finantsjuhtimine jm personal ning Eestis üksikud töötajad. Ka veebilehekülgedel näidatud info erines andmebüroole esitatud dokumentidest. Näiteks ei olnud ettevõtte kodulehel kajastatud Eesti juhatuse liikmeid või reklaamiti teenuse osutamist oluliselt laiematele jurisdiktsioonidele, kui seda väideti Rahapesu Andmebüroole.

2023. aastal alanud 85 kohtuvaidlusest oli ligi 20 seotud virtuaalvääringu teenuse pakkujatega. Alguse said ka mõned äriühingu teenuse pakkujatega ning sunnirahade kohaldamisega seotud vaidlused. Ehkki uute nõuete valguses olid mitmed taotlused perspektiivitud, vaidlustati rohkelt menetlustoiminguid, kuni kohapealse 
kontrollakti viivituse õigusvastasuse tuvastamiseni välja. Kuigi õigusvaidlused on õigusriigi lahutamatu osa, on teatud osal järelevalvesubjektidel pikk tee minna mõistmaks järelevalveasutuse rolli ning kvaliteetse dialoogi olulisust pikaajalise koostöö hoidmiseks.

KORREKTNE ÄRIALANE MAINE

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise kaasus korrektse ärialase maine puudumisel

• Avalikest allikatest leitavad artiklid viitavad Eesti teenusepakkuja ebaseaduslikule tegevusele Venemaal.
• Avalikest allikatest leitava artikli kohaselt saavad kõrge riskiga makseteenuse pakkujad ligipääsu lääne turule Eestis reguleeritud virtuaalvääringu teenuse pakkujate kaudu. Artiklis on mainitud, et Eesti tegevusloaga tegutsevate petuettevõtete nimekiri on pikk. Kõnealune Eesti teenusepakkuja võimaldas väidetavalt kurjategijatel (kõrge riskiga makseteenuse pakkujatele) tegutseda finantsturul ning virtuaalvääringu teenuste pakkujate kaudu soodustada küberkuritegevust.
• Ilmub veel üks artikkel, kus viidatakse kõnealuse ettevõtte seotusele erinevate pettustega.
• Rahapesu Andmebüroo tuvastas, et ettevõte oli juhatuse liikme kaudu seotud andmebüroo järelevalve huviorbiidis olnud teise ettevõttega.
• Avalikud allikad toetasid menetluses kogutud infot.
• Teenusepakkuja tegevusluba tunnistati kehtetuks.

Kohtuvaidluses, seoses korrektse ärialase maine hindamisega, rõhutasid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus ettevõtja vastutust olla omapoolselt veendud ettevõtte juhatuse liikme korrektses ärialases maines. Tegevusloa taotleja ja omaja peab eeskätt ise hoolitsema selle eest, et tema juhtorganite liikmed vastaksid seaduse nõuetele. See, kuidas nõuete täitmine on korraldatud, on ettevõtja enda teha ja tema äririsk.

Kohtud nõustusid Rahapesu Andmebürooga, et seaduses pole ette nähtud võimalust katsetada andmebüroo kaudu erinevate isikute sobivust asuda juhtima virtuaalvääringu teenuste pakkumisega tegelevat ettevõtet. Kaebajal oli antud juhul võimalus esitada uus ja parandatud tegevusloa muutmise taotlus pärast seda, kui Rahapesu Andmebüroo esimesel korral tuvastas kaebaja määratud isikul korrektse maine puudumise. Kui ka uus taotlus ei vastanud seaduse nõuetele, võis järeldada, et kaebaja ei vasta seaduses ette nähtud kontrollieseme asjaoludele. Sellises olukorras, kus kaebaja on Rahapesu Andmebüroo silmis oma usaldusväärsuse juba kaotanud, ei pea andma talle enam võimalust järjekordse juhatuse liikme ja kontaktisiku määramiseks.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et virtuaalvääringu tegevusloa andmine eeldab, et ettevõtja ja tema juhatuse liikmete usaldusväärsus oleks väljaspool kahtlust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise varjatud ja keeruka iseloomu tõttu ei ole piisav, kui tegevusluba antakse ettevõtjale, kelle usaldusväärsus ei ole kindel, ent kelle usaldusväärsust saab Rahapesu Andmebüroo hiljem järelevalve käigus hinnata. Ettevõtja usaldusväärsus aitab väga olulisel määral tagada, et ettevõtja kaudu ei rahastata terrorismi ega tegeleta rahapesuga. Viidatud haldus- ja ringkonnakohtu lahend ei olnud veel jõustunud aastaraamatu koostamise ajaks.

Oma äritegevuse reaalsele riski mõistmisele ja sellele vastavate meetmete rakendamisele pöörab Rahapesu Andmebüroo turuosaliste järelevalves ka edaspidi teravdatud tähelepanu. Riskihinnang ei ole mitte ainult tegevusloa taotlemisel oluline dokument. Kui ettevõtte tehingute käive, klientide arv või pakutavate teenuste maht suureneb või laieneb geograafiline tegevus, siis vastavalt sellele tuleb ettevõttel üle vaadata ka riskihinnang ja riskiisu. Kuid veelgi olulisemana ka teenusepakkujate vastumeetmed ehk nii protseduurid kui ka reaalne inimressurss ja tehnoloogilised lahendid.

Olulise kitsaskohana virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuses tõi Euroopa Nõukogu eksperdikomitee MONEYVAL sarnaselt Rahapesu Andmebüroo järelevalve tähelepanekutele välja kliendi isikusamasuse tuvastamise võimekuse ebapiisavuse. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge riskiga sektor ning suur osa nende klientidest on mitteresidendid, kellega kaasnevad suuremad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Oma tegelike klientide tundmine on selle riski maandamisel üks võtmeteguritest. Seda eriti ajal, mil on sagenenud süvavõltsingud.

1. jaanuariks 2023 pidid virtuaalvääringu teenuse pakkujad esmakordselt esitama audiitorettevõtja arvamuse omavahendite kohta. Tähtaegselt esitas selle arvamuse vaid 5% ehk kaheksa kehtiva tegevusloaga teenusepakkujat. 90 teenusepakkujale vormistati ettekirjutus audiitorettevõtja arvamuse esitamiseks. Kontrolli tulemusel tegi Rahapesu Andmebüroo ebapiisavate omavahendite tõttu ettekirjutuse 24 virtuaalvääringu teenuse pakkujale omavahendite vastavusse viimiseks.

KOHTUASI, MIS JUHIB TÄHELEPANU TEGEVUSLUBADE TAOTLEMISELE KUI ÄRILE

• 28.06.2023 tegi Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-21-2139 otsuse, mis jõustus 31.07.2023 ja kohustas Rahapesu Andmebürood tagantjärele vaikimisi välja andma virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusload. 
• Andmebüroo täitis otsuse, andes vaikimisi välja kaheksa tegevusluba.
• 2023. aasta lõpuks tunnistas andmebüroo tegevusload taas kehtetuks, kuna loa saanud ettevõtted ei viinud oma tegevust kooskõlla juba 15.03.2022 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustega. 

Sügisel ilmus mitme riigi uuriva ajakirjanduse toimetuste koostöös artiklisari, mis portreteeris Eestis tegutsenud virtuaalvääringu teenuse pakkujaid. Kajastused ilmestasid, milliseid fiktsioone on riigile esitatud tegevuslubade saamiseks või nende hoidmiseks. Sellised artiklid kutsuvad eeldatavasti avalikkust tähelepanelikkusele, millist infot tasub pimesi uskumise asemel avalikest ametlikest allikatest üle kontrollida ning kelle kätte oma vara usaldada.

Taolised artiklid nii Eesti kui välismeedias näitavad ka seda, et riigi mainekahju ei lõpe veel niipea. Välisportaalid avaldavad jätkuvalt ja põhjusega hoiatusteateid Eesti teenusepakkujate kohta.

_____

⁸ Alates 10.03.2020 väljastab Rahapesu Andmebüroo kahe eraldi tegevusloa (virtuaalvääringu rahakotiteenuse ja virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse) asemel ühist tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Seetõttu erineb virtuaalvääringu teenust pakkuvate ettevõtete ja tegevuslubade arv.