Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2023

Rahapesu Andmebüroo lähtub riskipõhisest järelevalvest ehk eelkõige vaadatakse sisse nendesse sektoritesse ja turuosalistesse, mille riskidele juhivad tähelepanu taktikaline ja strateegiline analüüs.

2022. aastal tulid tugevamalt riskipilti äriühingute teenuse pakkujad kui sektor, mille kaudu on võimalik varjata äri tegelikke kasusaajaid ja juhtorgani liikmeid ning mida kasutatakse ära teistes riikides rahapesu ja sellega seotud kuritegude toimepanemiseks.

Riskide ja haavatavuste kohta lisainfo saamiseks ja järelevalveliste tegevuste planeerimiseks väljastas andmebüroo kaugkontrolli küsimustiku 322 ettevõttele, kellel oli usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumiseks kehtiv tegevusluba.

Ettevõtetelt küsiti teavet üldandmete, sisekontrolli, siseauditi, riskihinnangu, riskiisu, ettevõtte klientide, teatamiskohustuse täitmise ning äritegevuses kasutatavate vahendajate kohta.

Kuigi küsimustikud on maailmas tuntud praktika ning hea koostöö märk riigi ja andmetega panustava erasektori vahel, järgnes antud juhul vastuseks nii vaikust kui ka vaidlusi, mis jõudsid kohtusse.

• Korduva ettekirjutuse teabe esitamiseks jättis 322 ettevõttest täitmata 45, kellele määrati sunniraha andmete esitamata jätmise eest. 
• Andmebüroo tunnistas kehtetuks üheteistkümne ettevõtte tegevusload, sest nad ei täitnud korduvalt järelevalve ettekirjutust.
• Ligi 30 teenusepakkujat loobusid ise tegevusloast, kuna mõistsid, et nad ei paku antud teenust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.
• Kaheksa teenusepakkujat vaidlustas neilt küsitud andmete ulatuse ja põhjendatuse kohtus. Tallinna Halduskohus leidis oma 12. juuli 2023. aasta otsuses, et Rahapesu Andmebürool on õigus enda poolt määratud ulatuses järelevalve tegemise käigus küsida kohustatud isikutelt andmeid ja täiendavat teavet. Küll aga ei ole põhjendatud juba olemasoleva teabe ning avalikest registritest kättesaadava teabe küsimine. Teabe esitamise õiguspärasusega seonduvalt viitas kohus, et andmete kogumise ja täiendava töötlemise vajadus ei tähenda, et sellisel viisil teabe küsimuseks puuduks alus. Haldusmenetluse seaduse kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seejuures on haldusorgani õigus otsustada, milliseid andmeid ta peab asjas oluliseks koguda. See kohtulahend ei olnud aastaraamatu koostamise ajaks veel jõustunud, sest kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse.

Küsimustiku tulemustest ilmnes, et äriühingute ja usaldushalduse teenuse pakkujad osutavad enim aadressiteenust ning asutamise või osaluse võõrandamisega seotud teenuseid. Teenustest, mis tegevusluba ei vaja, osutatakse enamasti raamatupidamisega seotud teenuseid.

Käibenumbrites ulatus 274 teenusepakkuja äriühinguteenustega seotud käive 2022. aastal 25 miljoni euroni, mis moodustas nende kogukäibest keskmiselt veidi üle 30%. 49 teenusepakkuja puhul moodustasid äriühingute teenused kogukäibe.

Ligi pooltel teenusepakkujatel ei olnud 2022. aasta lõpu seisuga ühtegi töötajat või oli üks töötaja. Seevastu ettevõtete käive ühe töötaja kohta aastas oli märkimisväärselt kõrge ulatudes kaheksa ettevõtte puhul üle 100 000 euro. Väike töötajate arv tõstab äriühingute teenuse pakkujate haavatavust veelgi, kuna sel juhul ei jätkuks ressurssi vajalikul määral hoolsusmeetmete rakendamiseks. 

ROHKEM TÄHELEPANU TEGELIKELE KASUSAAJATELE

Äriühingute teenuse pakkujate järelevalves on sarnaselt virtuaalvääringu teenuse pakkujatele tuvastatud puudulikku mõistmist riskiisu ja riskihinnangu koostamisest. Antud sektori haavatavust rahapesuks, terrorismi või massihävitusrelvade rahastamiseks, aga ka finantssanktsioonist kõrvalehoidmiseks tõstab tegelike kasusaajate ebapiisav tuvastamine.

Rahvusvahelise standardiseadja FATFi hinnangu kohaselt võidakse äriühingute teenuse pakkujaid ära kasutada, ostes neilt riiulifirmasid usaldusväärsuse tõstmiseks ja tegeliku kasusaaja varjamiseks läbi keeruka struktuuri. Seda on Rahapesu Andmebüroo ka tuvastanud varasemates järelevalvetes.

Sageli selgus, et teenusepakkuja ärisuhte loomisel või juhuti tehingu tegemisel ei ole välja selgitanud, kes on kliendi tegelik kasusaaja. Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud olukordi, kus kohustatud isikule tasus teenuse eest vahendaja mitte klient ise. Teenusepakkuja ei tuvastanud, milline oli kahe ettevõtte ehk kliendi ja vahendaja omavaheline seos, mis on sellise tehingu eesmärk või kes on tehingu tegelikud kasusaajad. Tegeliku kasusaaja tuvastamiseks ei rakendatud hoolsusmeetmeid.

Seoses Vene sõjaga Ukrainas on veelgi tähtsam tuvastada tegelikke kasusaajaid, sest keeruliste omandistruktuuride taha proovitakse ära peita ka isikuid või üksusi, kelle osas kohaldatakse piiranguid. Äriühingute teenuse pakkujaid võidakse ära kasutada ka nende enda teadmata, kuid seda aitavad ära hoida tasemel süsteemid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks.