""
Rahapesu riskipilt
EESTI ON SUUREMAL MÄÄRAL SEOTUD PIIRIÜLESE RAHAPESUGA KIHISTAMISE FAASIS
Piiriülese rahapesu oht on Eestis võrreldes riigisisesega jätkuvalt märksa kõrgem, mistõttu suurimaks ohuks on Eestile välisriikides saadud kriminaaltulu kihistamine läbi Eesti. Kui 2022. aastal analüüsis olnud juhtumitest oli teatud määral näha ka kuritegeliku raha integreerimist kinnisvarasse, siis 2023. aastal tähendas idasuunalise rahavoo vähenemine üksiti ka väiksemat kuritegeliku raha integreerimist kinnisvarasektorisse.
Eestit seovad piiriüleses rahapesus siin avatud kontod (sh nn korrespondentasutuste poolt makse ja e-raha asutustest klientidele avatud virtuaalsed pangakontod ehk VIBAN kontod) ja virtuaalvääringu teenuse pakkujate poolt avatud rahakotid ning Eestis asutatud juriidilised isikud, mida kasutatakse teistes riikides kuritegude (maksu-, investeerimis-, e-kaubandusega seotud jm pettused) rahapesu eesmärkidel. Need järeldused tulenevad nii Rahapesu Andmebüroo välispäringute, uurimisasutuste rahvusvahelisest informatsioonivahetusest kui ka õigusabitaotlustest. See tähendab, et keskmisest kõrgema ohuga ja kõige haavatavamad sektorid on endiselt krediidiasutused, virtuaalvääringu ja äriühingute teenuse pakkujad, kellest esimesed kaks on seotud nn Eestis asuvate kontode või rahakottidega ning viimane Eestis asutatud äriühingute ärakasutamisega välisriikides.
Eestiga seotud rahapesu puhul on oluline arvestada senisest enam sularaha kui maksevahendiga. Hoolimata elektrooniliste maksevõimaluste võidukäigust ja uutest tehnoloogiatest, on kurjategijate seas jätkuvalt eelistatud sularaha. Sularahatehingud on Eestis 2020.–2021. aasta languse järel taas hoogustunud. Suurte sularahatehingute sagenemine on tõstnud ka mitmete sularahaintensiivsete teenuste rahapesuriski, sh valuutavahetus, investeerimiskulla müük ja hasartmänguteenused. Süsteemsed suuremahulised sularahaga seotud tehingud viitavad võimalikule majanduskuritegevuse ja muu kuritegevusega seotud kõrgenenud rahapesu riskile. Eestisse siseneval suunal teatatakse peaaegu neli korda suuremas mahus piiriülestest sularahatehingutest kui väljuval suunal.
KOHUSTATUD SEKTORITEST SAADETUD SULARAHATEADETEGA SEOTUD SUMMAD (EURODES)
EELKURITEONA KELMUSTE ÜLEKAAL JA SANKTSIOONIST KÕRVALEHOIDMINE
Rahapesu Andmebüroo analüüsitud juhtumite ning teiste õiguskaitseasutuste info alusel on jätkuvalt kelmused kõige enam levinud rahapesu oletatavad eelkuriteod. Nende seos Eestiga on kelmusest saadud tulu kandmine Eesti krediidiasutuse kontole.
Kelmuse juhtumites oli 2023. aastal näha virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seotud riskide vähenemist. Suur osa välispäringutest oli seotud nende teenusepakkujatega, kellel pole enam Eesti tegevusluba.
Kelmused ei ole Eesti eripära, need on massiliselt kasvanud kogu maailmas. Ka Europoli Euroopa Finants- ja Majanduskuritegude Keskus (EFECTA) nendib online-kelmuste osakaalu tõusu ning pettuse liikide mitmekesistumist.
Lisaks kelmustele, kuid märksa vähem, tulid andmebüroo analüüsitud juhtumites rahapesu eelkuritegudena esile maksu- ja narkokuriteod ning ebaseaduslikule majandustegevusele, omastamisele ja korruptsioonile viitavad kahtlused. Neid kuritegusid menetlevad uurimisasutused, kuid enamasti ei seostata neid järgnenud rahapesuga.
Vene agressioonisõda Ukrainas on rahapesu eelkuritegude hulgas märkimisväärselt kasvatanud sanktsioonist kõrvalehoidmist. Finantssanktsioonist hoidumisega seotud juhtumid olid 2023. aastal Rahapesu Andmebüroos võrreldes varasemaga oluliselt rohkem pildis. Üheks riskiks on ka sanktsioonist kõrvalehoidmise põimumine rahapesuga.
Näidatud graafikul on kaks teadmata muutujat, mistõttu ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi ei eelkuritegude hulgas ega ka nende ulatuse kohta.
Esimene neist on seotud asjaoluga, et Venemaa poliitilisest olukorrast tingituna on Eestil piiratud teadmine, kui suur osa Venemaal toime pandud kuritegelikust varast jõuab Eestisse teiste, sh EL riikide kaudu. Venemaa õiguskaitseorganid on informatsiooni vahetamise kanalitest kas välja lõigatud või puudub neil endal huvi uurida, millistest Venemaa kuritegudest ja millises mahus vahendid on jõudnud teistesse riikidesse. Seetõttu ei ole võimalik näha ega eristada korruptsioonist, maksukuritegudest ja muudest kuritegudest pärit vahendeid, mis on tõenäoliselt vähemalt teatud osas läbinud Eesti majandusruumi moel või teisel. Seetõttu tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu hoolsusmeetmete rakendamisele Venemaa-sõbralikest riikidest pärit rahaliste vahendite osas.
Teise pimenurgana tuleb välja tuua Leetu koondunud erinevate riikide tegevuslubadega makseasutused, kust johtuvad rahavood on ajas kasvanud, kuid nende algne päritolu ja sellega seotud kuriteod on teadmata. Lisaks rahavoogudele Leedust Eestisse, näeb Rahapesu Andmebüroo sularahateadetest „sula(rahas)tamise“ tüpoloogiat, kus Leedu e-raha või makseteenuse osutaja makseagenti Eestis kasutatakse vahendite sularahas väljavõtmiseks või sissepanemiseks. See tähendab, et Eesti residendid, sh juriidilised isikud, kasutavad välisriikide maksevahendajate juures avatud kontosid, kuid vara jälje hägustamiseks võtavad nad vahendid välja Eestis asuva agendi kaudu.
PIIRIÜLENE RAHAPESU ON SEOTUD EESTI LÄHIRIIKIDE, KESK-AASIA JA MÕNE TEISE ÜKSIKU RIIGIGA
Välisriikidega vahetatava informatsiooni, laekunud teadete ning makse ja virtuaalvääringute voogudest on näha, et Eesti piiriülesed rahapesu riskid on seotud eelkõige Leedu (lai ring kuritegusid), Läti ja Soome (maksu ja muud kuriteod) ning Türgi, Araabia Ühendemiraatide, Hongkongi ja Kesk-Aasia riikidega (Venemaast johtuvad kuriteod ja sanktsioonikuriteod).
Kui viimase kohta on Rahapesu Andmebüroo avaldanud mitmeid uuringuid ja sellest leiab laialdaselt tüpoloogiapabereid tervest Euroopast ja G7 riikidest, siis Läti ja Soomega seonduv rahapesu on seotud Eesti tihedamate ärisidemetega nende riikidega. Nagu juba eelnevalt öeldud, on Leedust tulenevad riskid teadmata suurusega ja nende kohta oleme teinud viiteid ka eelmistes aastaraamatutes. Peatume käesoleval aastal sellel riskil pikemalt.
Eestist eksporditi 2023. aastal kaupu ja teenuseid Leetu ligi 2,6 miljardi euro väärtuses. Samal ajal laekus Leedust Eesti krediidiasutuste arvelduskontodele1 rahalisi vahendeid kokku 19,3 miljardit eurot. Kuigi neid väärtusi ei saa üks-ühele võrrelda (raha võis laekuda ka turistidelt, kellel on maksekonto avatud Leedu finantsasutuses jms), näitab numbrite sedavõrd suur erinevus, et laekuv rahavoog ei ole üsna suures ulatuses põhjendatav üldiste majanduslike suhetega. Leedu on positsioneerinud end finantstehnoloogia sõbralikuks riigiks, mistõttu on seal saanud tegevusloa paljud makse ja e-raha asutused ning ka virtuaalvääringu teenuse pakkujad. Leedu erasektori teatamiskohustus on eelnimetatud fintech ettevõtete kasvu tõttu olnud plahvatuslik. Seejuures hindab Leedu rahapesu andmebüroo, et teatud kõrgema riskiga sektorites on teatamiskohustuse täitmise tase endiselt liigselt madal.
IMF avaldas 2023. aasta sügisel raporti Skandinaavia ja Baltikumi rahavoogude dünaamikast ja riskidest, kust nähtub, milliste riskidega on Leedu maksevood seotud ja mis vähemalt teatud osas leiavad seetõttu tee ka Eesti majandusruumi. Raporti kohaselt on Leedu maksevood seotud mitteresidendist klientidega ning alates 2020. aastast on järsult kasvanud tehingute maht, mis läheb välja tavalisest majanduslikust mustrist. Selliste tehingute maht on Leedus 13,3% kõikidest tehingutest (Eestis on see 2,3%). IMFi raporti kohaselt on maksete mahtude suurenemise taga tehingud finantskeskustega, nagu näiteks Šveits, Hongkong, Singapur, Araabia Ühendemiraadid, Gibraltar, Mani saar, Liechtenstein ja Jersey. Vaatamata asjaolule, et ka see pilt Leedust näitab riskide tõsidust, ei ole raportis arvesse võetud kõiki Leedu maksevahendajate tehinguid. Eelnev viitab, et tegelik Leeduga seotud riskide ulatus on suurem, kui käesoleval hetkel teada, ning nendele tehingutele tuleb pöörata keskmisest suuremat tähelepanu.
ENIM OHUSTATUD JA HAAVATAVAD SEKTORID ON ENDISELT KREDIIDIASUTUSED, VIRTUAALVÄÄRINGU JA ÄRIÜHINGUTE TEENUSE PAKKUJAD
Enim levinud seoseks ehk ohuks, nagu on ülal märgitud, on välisriikide isikutelt välja petetud vahendite liikumine Eesti kontodele. Näiteks saab tuua kontod, mis on Eesti krediidiasutustes avatud eelkõige teise riigi finantsasutusele, kelle kliendid omakorda kasutavad lõppastmes teenust ehk nn virtuaalseid pangakontosid (VIBAN). Rahvusvaheliselt on teada, et olukordades, kus kurjategijad kasutavad kelmusteks aktiivselt teatud kontosid või teenusepakkujaid, kasutatakse neid kontosid ka muudest kuritegudest pärit vahendite edasikandmiseks. Haavatavuse poolest ei ole endiselt vähemalt ühe krediidiasutuse teatamiskohustuse tase hinnanguliselt piisav ning samas oli tema riskiisu klientide teenindamisel 2023. aastal suurem kui riskikontrollid oleksid võimaldanud.
Ka erinevad sanktsioonist kõrvalehoidmised on peamiselt seotud krediidiasutustega. See kõik tähendab, arvestades ka maksete üldist mahtu ja maksete suundasid (vt riskantsete riikide kohta infot eespool), et krediidiasutustega seotud rahapesu risk on endiselt keskmine.
Virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv on intensiivse sektori korrastamise tulemusel ajalooga võrreldes vähenenud seitse korda ja 53 tegevusloani, ja koos sellega on vähenenud ka riskide kogumaht. Kui 2021. aastal oli virtuaalvääringu teenusepakkujate tehingute maht konverteerituna eurodeks umbes 20 miljardit ja 2022. aastal umbes 10 miljardit, siis 2023. aastaks tõusis tehingute maht taas 20 miljardi euroni. Kuigi tehingute maht ei ole absoluutarvudes vähenenud, on vähenenud nii välispäringute arv, mis puudutab virtuaalvääringu teenuse pakkujaid kui ka avalikest foorumitest leitavad viited ebaseaduslikult tegutsevatest Eesti teenusepakkujatest. Samas on Eesti riigi mainele väga suureks probleemiks Eestis kunagi tegevusluba omanud äriühingud, kel tänaseks ei ole Eestiga muud sidet kui äriregistrisse kantud osaühing, kuid kes endiselt kuritegusid vahendades reklaamivad, et on Eesti teenusepakkujad. Nende teenusepakkujate peatamiseks ja vastutusele võtmiseks puuduvad Eestis täna vahendid. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate esitatud teadetest nähtub varasemast tõsisem suhtumine hoolsusmeetmetesse. Siiski on rahapesu risk sektoris lisaks eeltoodule jätkuvalt oluline mitmel põhjusel. Andmebüroole saatis teateid aasta jooksul vähem kui pool turuosalistest. Ettevõtjatel on ka puudujääke riskide hindamisel – riskihinnang ja riskiisu dokumendid ei ole kooskõlas tegelikkusega, samuti on probleeme klientide isikusamasuse tuvastamisega. Osa Eesti teenusepakkujate tehingutest on seotud kõrge riskiga platvormidega. Virtuaalvääringu voogusid seostatakse jätkuvalt kuritegeliku tegevusega, Eestis peamiselt pettustega. Eelneva tulemusel on sektoriga seotud nii oht kui ka haavatavus relevantsed ja koguhinnang riskile keskmine.
Äriühingute teenuse pakkujate riski tõstavad Rahapesu Andmebüroo tuvastatud juhtumid, kus äriühingute teenuse pakkuja ei rakenda kõrge riskiga, rahapesukahtlusega või sanktsiooni subjektideks olevaid kliente teenindades hoolsusmeetmeid ning on jätnud teavitamiskohustuse täitmata. Ligi 2/3 äriühingute teenuse pakkujatest pakub mitteresidentidele äriühingute teenuseid, mistõttu on ebapiisav, et 2023. aastal esitas teateid vaid 4% teenusepakkujatest. Paljud ettevõtted pakuvad oma klientidele lisaks äriühingute teenustele ka raamatupidamis- ja nõustamisteenuseid. Sageli on teenusepakkujate töötajate arv väike, seda ka suure käibega ettevõtete puhul, mistõttu esineb risk, et nad ei suuda vajalikul määral rakendada rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid.
Lisaks eeltoodule on keskmisest kõrgema ohu ja sektori haavatavuse ning seetõttu keskmise riski taga asjaolu, et just Eestiga seotud äriühinguid kasutatakse teistes riikides kuritegelikel eesmärkidel, millest osa on asutatud või seotud äriühingute teenuse pakkujatega. Andmebüroole esitatud välispäringutest 1/3 on seotud Eestis registreeritud juriidiliste isikutega. Välismaalastega seotud Eesti äriühingutest puudub Eestis ligi pooltel aktiivne majandustegevus.
_____
1 Arvestatud on Eesti krediidiasutustes avatud kontosid füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning finantsasutustele (v.a krediidiasutused).
Viimati uuendatud 03.04.2024
Anonüümset teavet, mis aitab takistada rahapesu, terrorismi rahastamist või finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist, saab Rahapesu Andmebüroole edastada e-postiga aadressile vihje@fiu.ee või veebivormil fiu.ee/vihjeliin
Vihje saatmine ei asenda kohustatud isikute teatamiskohustuse täitmist.
Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2023 Keeletoimetaja: Mare Timian Kujundus: Identity OÜ Kaanefoto: kollaaž Eesti Panga fotodest Illustratsioonid: Shutterstock Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12, 10117 Tallinn fiu.ee ISSN 2806-299X (trükis) ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)
Viimati uuendatud 17.04.2024