Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2023

Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusel või kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks on Rahapesu Andmebürool õigus seada varale käsutuspiiranguid. Sellega kasutab andmebüroo meetmeid kuritegelikust tegevusest saadud vara säilitamiseks, takistades selle edasist legaliseerimist, või terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Rahapesu Andmebüroo võib käsutuspiirangu seada ka juhul, kui seda taotleb välisriigi rahapesu andmebüroo.

Lõppenud aastal seadis andmebüroo käsutuspiiranguid nii investeerimiskelmusest, BEC-kelmusest, salakaubaveost kui ka muust kuritegelikust tegevusest pärinevale varale. Peamiselt piirati kontodel olevaid rahalisi vahendeid, aga ka võlakirju, sularaha ja krüptovara.

Üheaastaseid käsutuspiiranguid, milleks tuleb andmebürool taotleda kohtu luba, seati 35 korral kokku 3,85 miljoni euro ulatuses. Seda on piirangute arvult seitse korda rohkem ning summaliselt 2,5 korda enam võrreldes 2022. aastaga.

Terrorismi rahastamisega seotud piirangute arv on märkimisväärne, kuid terrorismi rahastamisele iseloomulikult on summad seejuures väiksemad. Terrorismi rahastamise tõkestamisest saab lähemalt lugeda järgmises peatükis.

Eelnevalt Rahapesu Andmebüroo poolt piiratatud varasid arestiti 2023. aastal kokku ligi 9,2 miljoni euro ulatuses. Prokuratuur konfiskeeris 2023. aastal rahalisi vahendeid 2,43 miljoni euro väärtuses, sh 1,66 miljonit seoses rahapesuga (Prokuratuuri aastaraamat 2023).

Kahel korral seati välisriigi andmebüroo taotlusel varale käsutuspiirang kogusummas 212 000 eurot, mis hiljem kriminaalmenetluse käigus arestiti.

HALDUSKONFISKEERIMINE

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses on nn halduskonfiskeerimise säte (RahaPTS § 57 lg 7). See annab aluse rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral vara riigi tuludesse kandmiseks, kui Rahapesu Andmebüroo seatud vara käsutuspiirangute kestel pole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.

Halduskonfiskeerimise eesmärgiks ja sisuks ei ole isiku süüdimõistmine ega karistamine, vaid õiguspärase olukorra taastamine, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse talle mittekuuluv vara ära ning antakse vara tegelikule omanikule võimalus oma vara tagasi saada.

Halduskonfiskeerimise sätte kasutamise piiridest Eestis saame rääkida kindlamas kõneviisis järgmise aasta aastaraamatus. Nimelt sai 2023. aastal alguse 57 uut kohtuasja, mis on seotud Rahapesu Andmebüroo poolt piirangute seadmisega ning suuremas ulatuses ei ole veel käesolevaks ajaks lõpplahendini jõudnud. Sellele vaatamata on Rahapesu Andmebüroo saanud mitmeid lube vara riigituludesse kandmiseks.

HALDUSKONFISKEERIMISEST, NAGU RAHAPESU ANDMEBÜROO SEDA MÕISTAB HINNATES RAHVUSVAHELISI STANDARDEID, SEADUST JA KOHTUPRAKTIKAT

Erinevad direktiivid ja standardiseadja FATFi soovitused ei nõua õigusraamistiku kehtestamist, mille käigus oleks võimalik konfiskeerida vara olukorras, kus puudub süüdimõistev kohtuotsus. Selliseid konfiskeerimise võimalusi nimetataksegi erialases kirjanduses süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimiseks – see võib olla nii kriminaalmenetluse alaliik, aga ka nn tsiviil- või halduskonfiskeerimine.

FATFi soovitused loovad minimaalse tehnilise raamistiku, mis peab riigil olema. Kuigi soovitustes puudub sõnaselge viide süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimisele, toob soovituse 4 tõlgendav märkus selle selgesõnaliselt välja koos viitega kaaluda ka pööratud tõendamiskoormist. Riikide tegelikku efektiivsust hinnatakse aga FATFi hindamiste metodoloogia alusel. Seega võib riik olla küll tehniliselt kooskõlas standarditega, aga mitte olla samas efektiivne. FATFi hindamise metodoloogia toob lisaks kriminaalmenetluse käigus konfiskeerimisele välja näiteks eelviidatud tsiviil- ja halduskonfiskeerimist – tunnuseid, millisel juhul võib riigi konfiskeerimissüsteemi lugeda efektiivseks.

Eesti riik sai MONEYVALi hindamisel konfiskeerimise osas hindeks kahe 4-palli skaalal, kusjuures kriitikat sai riigi vähene tulemuslikkus vara konfiskeerimisel kriminaalmenetluse käigus. Järjest enam riike maailmas kasutavad seejuures võimalust konfiskeerida vara just süüdimõistva kohtuotsuseta.

Eesti riik kehtestas halduskonfiskeerimise võimaluse 2017. aastal suuremal määral. Kuigi see ei nähtu asjakohastest seletuskirjadest või stenogrammidest, oli vähemalt suulises arutelus, eesmärgiks muu hulgas ületada kitsaskohti seoses konfiskeerimisega kriminaalmenetluse käigus. Nendeks kitsaskohtadeks oli muu hulgas piiratud võimalus tõendada igas kuriteos algne kuritegelik tegevus, eriti arvestades piiratud võimalusi uurimisasutuste koostöös (riigid, kes ei vasta päringutele, õigusabitaotluste aeglus jms). Samas arvestas Eesti riik, et tema peamiseks rahapesu riskiks on teises riigis toime pandud kuritegelikust tegevusest saadud vara, mida Eesti rahandus- ja finantssüsteemi kaudu varjati või varjatakse ehk Eesti kasutamine rahapesu transiitriigina. Just sellisteks puhkudeks, et tõkestada Eesti rahandus- ja finantssüsteemi ärakasutamist ja seeläbi muu hulgas negatiivset mainet, kehtestatigi halduskonfiskeerimise instituut 2017. aastal Rahapesu Andmebüroole laiemate õigustega.

Kui rahapesu kuriteos süüdimõistmise korral tuleb ära näidata kogu kuriteokoosseis, sealhulgas objektiivne ja subjektiivne koosseis, siis halduskonfiskeerimisel on vara konfiskeerimise alused teistsugused. Halduskonfiskeerimiseks peab:

• esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega
• piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks
• rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole Rahapesu Andmebüroole tõendanud vara legaalset päritolu
• terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks
• tõendama, et Rahapesu Andmebürool pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat

Senini on halduskonfiskeerimise instituudi rakendamine olnud pigem tagasihoidlik praktika. 2022. aastal ilmnes Rahapesu Andmebüroo analüüsi tulemusel mitukümmend juhtumit, kus kriminaalmenetluse alustamine erinevatel põhjustel ei olnud võimalik või otstarbekas. Samas säilis rahapesu kahtlus piiratud vara osas.

Need kaasused jagunevad peaasjalikult kolme eriliigilise juhtumi vahel.

Esimene grupp juhtumeid on seotud Eesti Panka toodud ja Rahapesu Andmebüroo kahtluse kohaselt Liibüa Keskpangast varastatud rahatähtede puhtaks pesemisega. 2023. aastal jõudis lõpplahendini kaks kaasust, kus vara kanti riigi tuludesse. Et kuritegelikust tegevusest saadud vara ei satuks legaalsesse finantssüsteemi, tuleb Eesti praktikaga sarnaselt ka mujal keelduda neid rahatähti vahetamast või kasutada muid võimalusi, mida annab siseriiklik õigus.

KONFISKEERIMISEGA PÄÄDINUD SULARAHA VAHETUSKATSE

• Kaks isikut pöördusid 2022. aasta suvel Eesti Panga muusemipoodi, et vahetada ümber kahjustatud rahatähed. Rahatähtede kahjustuse hindamisel ilmnes, et pangatähtedel on teatud kuriteole iseloomulikud kahjustused.
• ÜRO 2018. aasta septembris välja antud raportis (UN 2018) on kirjeldatud, kuidas Liibüa kodusõja ajal 2017. aasta lõpus viidi sealsest keskpanga harukontorist Benghazis teadmata asukohta välja sularahas umbes 160 miljonit eurot, 2 miljonit dollarit ja 640 miljonit Liibüa dinaari ja hõbedat. Kupüürid olid (reo)veekahjustustega.
• Kuivõrd kupüüre on hilisemalt tõenäoliselt üritatud ka puhastada, siis on nende seisukord veelgi halvenenud. Avalikud allikad viitavad, et keskpanga harukontorist välja viidud heas seisukorras kupüüride eest osteti varustust ja relvi, kuid hinnanguliselt olid pooled kupüüridest nii tugevalt kahjustunud, et need müüdi nimiväärtusest odavamalt Türgi nn maffiale.
• Alates 2018. aasta lõpust on Euroopas levima hakanud kahjustatud, kõrge nimiväärtusega eurod, mis võivad pärineda Liibüa keskpanga harukontorist omastatud varadest.
• Kui nn Liibüa rahadele iseloomulike kahjustustega varad jõudsid Rahapesu Andmebüroo huviorbiiti, piirati nende käsutust. Kuna lõppastmes ei õnnestunud kindlaks teha nende varade tegelikku omanikku, võeti need isikutelt ära ning 2023. aastal halduskohtu poolt antud lubade alusel kanti riigi tuludesse üle 9000 euro väärtuses vara. Sarnaseid taotlusi on ette valmistatud veelgi, kuid uute juhtumite puhul on rahatähti vahetada soovijad juba teised füüsilised isikud.
• Vara omanikul on õigus nõuda välja riigi tuludesse kantud summa kolme aasta jooksul alates vara kandmisest riigi tuludesse.

Teine kaasus on Rahapesu Andmebüroo kahtluse kohaselt seotud Ukrainast varastatud sularahakupüüridega, mida üritasid üle Vene-Eesti piiri tuua näiteks ühe päeva jooksul 15 erinevat isikut, kõigil kaasas ümmargustes summades sularaha, enamasti 350 000 grivnat. Seejuures oli ainuke erinevus kupüüride saamislugu.

Kolmandas juhtumis tuvastas Rahapesu Andmebüroo, et füüsiliste isikute kontodele olid jõudnud rahalised vahendid, mille osas on põhjendatud kahtlus, et need pärinevad kuritegelikust tegevusest. Rahapesu Andmebüroo tuvastas, et rahaliste vahendite „teekond“ koosnes ligikaudu 15 tehingust, mis läbisid ühe näite puhul mitmeid Eesti ja veel kolme riigi panku, ning kasutati samade isikute kontrollitud kahte välisriigi ja kolme Eesti ettevõtet. Vahendite edasikandmisel esines mitmeid rahapesule iseloomulikke tunnuseid ehk tüpoloogiaid. 

Kahe viimase kaasuse lõpplahendeid saame tutvustada järgmise aasta aastaraamatus.

Kohtu loal tegi Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks kokku kümnel korral kogusummas ligi 1,36 miljonit eurot. Kohtu antud lubade alusel kuulusid esmakordselt riigi tuludesse kandmisele krüptovarad, mille käsutamist oli andmebüroo juba 2022. aastal kohtu poolt antud loa alusel üheks aastaks piiranud.

2023. aastal tehtud ettekirjutuste alusel on riigituludesse jõudnud 104 562 eurot. Ülejäänud osa viibib, kuna virtuaalvääringus olev vara asub välisriigi isiku valduses seoses ettevõtte ühinemisega teise äriühinguga.

KAKS RIIGI TULUDESSE MÕISTETUD KRÜPTORAHA JUHTUMIT

• Ühel juhul tuvastati, et investeerimiskelmuse kahtlusega vara kanti Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkuja juures avatud kontole, mis oli avatud võltsitud dokumentide alusel. Muud seosed Eestiga puudusid. Menetluse käigus ei õnnestunud tuvastada kannatanuid ega ka teo toimepanijaid.
• Teisel juhul tuvastati, et Eesti virtuaalvääringu teenusepakkuja juures omas kontot isik, keda kahtlustati välisriigis kelmuse toimepanemises ning oli põhjendatud kahtlus, et kontol olev vara pärineb kuritegelikust tegevusest. Vara kanti riigi omandisse, kuna isik ei tõendanud vara legaalset päritolu ja vara omanikke ning tegelikke kasusaajaid ei õnnestunud tuvastada.

_____

² Osa 60-päevaseid piiranguid on 2022. aastal alanud 30-päevaste piirangute jätk, mis 30-päevaste piirangutena 2023. aasta statistikas ei kajastu.