Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2023

Aasta märksõnadeks kujunesid sanktsioonist kõrvalehoidmine ning mitme sanktsiooni liigiga põimitud olukorrad, näiteks kauba või teenuse keelu ja finantssanktsiooniga.

Rahapesu Andmebüroole esitatud sanktsiooni teadetest (ISR) nähtub, et kohustatud isikud on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sanktsioonist kõrvalehoidmise analüüsile. Sellele viitavate teadete arvu kasv võrreldes 2022. aastaga on ligi kuuekordne, moodustades 43% esitatud ISR-teadete koguarvust.

Peaasjalikult teavitatakse Rahapesu Andmebürood olukordadest, kus Eesti ettevõtted jätkavad variettevõtete kaudu koostööd Venemaa äripartneritega, kellega arveldati enne Ukraina sõja algust. Selleks kasutatakse aktiivselt kolmandates riikides registreeritud läbipaistmatu taustaga ettevõtteid. Tegemist võib olla juba pikalt tegutsenud ettevõttega, aga ka vahetult pärast sõda registreeritud juriidilise isikuga, kellele näiteks müüakse sanktsiooni nimekirja lisatud kaupa ja kelle kaudu liiguvad vahendid Eestisse.

Kuivõrd maksed Venemaa ja Eesti vahel on oluliselt vähenenud, seostuvad peamised finantssanktsiooni rikkumise riskid olukordadega, kus finantssanktsiooni subjektile tehakse kättesaadavaks mitte vahendid (nt raha) vaid majandusressursid (nt kaubad).

Finantssanktsiooni rikkumise peamiseks riskiks on majandusressursside kättesaadavaks tegemine.

Siinkohal on eriti oluline seos finantssanktsiooni kohaldamisel ja kaubapiirangutel. Nimelt näidatakse kolmandates riikides registreeritud ettevõtteid selliste kaupade saajatena, mille viimine Venemaale on keelatud. Tegelikkuses võidakse aga kaup reeksportida kolmandast riigist Venemaale. Seos finantssanktsiooniga tekib siis, kui kauba saaja või kauba tootja on finantssanktsiooni subjekt. Samuti võivad kauba saajale laieneda sanktsioonipiirangud selle omaniku kaudu. See tähendab, et kauba viimisel Venemaale, varjates seejuures kauba lõppkasutajat, võidakse rikkuda mitte ainult kauba piirangut, vaid teha ressursse kättesaadavaks finantssanktsiooni subjektile, rikkudes sellega finantssanktsiooni.

FINANTSSANKTSIOONI JA KAUBAKEELU RIKKUMINE

• Rahapesu Andmebüroole edastati info ettevõtetest, kes tegelesid kuni 2021. aasta lõpuni aktiivselt peenelektroonika vahendamisega Venemaale.
• Rahapesu Andmebüroo tuvastas, et Eesti ettevõte alustas pärast keelu jõustumist Läänes toodetud elektroonika müümist Türgi ja Kasahstani ettevõtetele. Kaup ei liikunud läbi Eesti.
• Rahapesu Andmebüroo tuvastas analüüsi käigus, et kolmandas riigis asuvate ettevõtete tehingupartnerid asuvad Venemaal ning on seotud ELi sanktsiooninimekirja lisatud isikutega.
• Kauba reekspordiga Venemaale rikuti nii kaubasanktsiooni kui ka finantssanktsiooni, kuna ELi sanktsiooninimekirja lisatud isikutele tehti majandusressurss kättesaadavaks.

FINANTSSANKTSIOONI RIKKUMINE KAUBAMÜÜGI TEHINGUTEGA

• Rahapesu Andmebüroo tuvastas panga teate põhjal, et Eesti ettevõte müüs kaupa Venemaa äriühingutele, kes on seotud ELi sanktsiooninimekirja lisatud isikutega.
• Ettevõte jättis tuvastamata oma äripartnerite omanikud/ kasusaajad ning majandusressursside kättesaadavaks tegemisega rikuti finantssanktsiooni.
• Olenemata sellest, et kauba tarnimine Venemaale oli lubatud, oli tegu finantssanktsiooni rikkumisega, kuna tehinguga tehti finantssanktsiooni subjektile majandusressursid kättesaadavaks.

KÜLMUTATUD VAHENDITE HULK KASVAS

Külmutatud vahendite hulk Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja Tolliametis aasta jooksul kasvas. Kui 2023. aasta esimeses kvartalis oli külmutatud vahendeid veidi enam kui 18 miljonit eurot, siis 2023. aasta lõpuks on külmutatud vahendeid kokku pisut rohkem kui 33 miljonit eurot. Peamine muutus külmutatud vahendite hulgas oli esimese kvartali lõpus, mil laekusid maksed Eesti krediidiasutusutes asuvate ettevõtete kontodele erandi alusel müüdud finantssanktsiooni subjektile kuuluvatelt varadelt (peamiselt väetised) ning maksed seoses juba varasemalt sõlmitud lepingutega. Samuti on muutused külmutatud varade mahus tingitud ettevõtete minimaalseks toimimiseks vajalikest kulutustest, nt kommunaalarvete tasumine. Selliseid kulutusi saavad need ettevõtted teha vaid Rahapesu Andmebüroo väljastatud loa alusel.

FINANTSSANKTSIOONI ERANDI LOA ANDMISEST KEELDUMINE

• EL kehtestas sanktsiooni määruses võimaluse anda erandina luba sanktsiooni subjekti külmutatud vahendite vabastamiseks või talle raha ja ressursside kättesaadavaks tegemiseks, kui see on vajalik toidu või väetiste kolmandatesse riikidesse viimisega seotud tehinguks.
• Eestis tegutsev sanktsiooni subjekti omandis olev ettevõte esitas Rahapesu Andmebüroole selle sätte alusel erandi loa taotluse logistikateenuste osutamiseks Venemaal tegutsevatele väetise tootjatele, kes hakkavad sama regulatsiooni alusel oma väetisi müüma.
• Rahapesu Andmebüroo ei olnud seni andnud luba ühelegi väetisemüügi tehingule, millega oleks kaasnenud sanktsiooni subjekti ettevõtte poolt toodetud väetise toomine Eesti territooriumile. Sisuliselt sooviti taotlusega nö üldist luba määramatu arvu ja sisuga tehingute tegemiseks tulevikus. Sellise loaga oleks kaasnenud Eesti territooriumi kasutamine sanktsiooni subjekti kauba transportimiseks.
• ELi määruses oli pädevale asutusele antud võimalus anda luba ainult igaks tehinguks eraldi, tuginedes sealjuures konkreetsele ja juhtumipõhisele hindamisele, et veenduda mh selles, et iga tehing on vahetult vajalik selleks, et tegeleda toidukriisiga.
• Erandi loa andmise tingimused ei olnud seega täidetud, kuna sooviti üldist luba täpsustamata tulevikutehinguteks.
• Andmebüroo keeldus erandi loa andmisest.

VÄETISTE KAASUSE ÕPPETUNNID

Rahapesu Andmebüroo 2022. aasta aastaraamat kajastas põhjalikult nö väetiste kaasust. 2022. aastal lisati kahe Eesti ettevõtte – AS-i DBT ja EuroChem Terminal Sillamäe OÜ – tegelikud kasusaajad ELi sanktsiooninimekirja, mille tagajärjel mõlema ettevõtte varad külmutati, sh nende terminalides paiknevad ohtlikud kemikaalid. Mõned kuud hiljem tegi aga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettekirjutuse, mille järgi tuli mõlemal ettevõttel koostöös kauba omanikega ohtlikud kemikaalid realiseerida ja/või ära viia. ELi Nõukogu määruse ja ameti ettekirjutuse alusel andis Rahapesu Andmebüroo ka 2023. aastal finantssanktsiooni erandi lube nimetatud kemikaalide vabastamiseks ja müümiseks. Neile kahele ettevõttele antud load moodustasid valdava osa kõikidest väljastatud lubadest eranditeks.

Väetiste kaasus on väga kõnekas näide sellest, et finantssanktsioonide kohaldamise kohustus on kompleksne ning väljakutsed ei ole mitte ainult sanktsiooni subjektil, vaid need on ka sanktsiooni kohaldamise kohustuse võtnud riigil. Kui rahaliste vahendite külmutamine ei ole üldjuhul krediidiasutusele vm isikule ebamõistlikult koormav ülesanne, siis majandusressursside, sh rikneva ja amortiseeruva vara külmutamise kohustuse täitmine võib tähendada nii arvestatavat rahalist kulu, sõltumata sellest, milline on konkreetse vara valdaja seos selle vara või sanktsiooni subjektiga, kui ka väljakutseid sõltuvalt konkreetsest varast. Sellised kaasused toovad ehedalt välja, et sanktsioon võib olla ebamugav ja mõjudega nii isikule, kellele seda rakendatakse, kui ka rakendajale endale.

Väetiste kaasus tundub kaugelt vaadates suhteliselt mustvalge. Kui ohtlikke kemikaale ei oleks realiseeritud, oleksid need võinud muutuda ohtlikuks ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Ka ELi määruses on ette nähtud võimalus, et liikmesriik võib sanktsiooni kohaldamisel teha erandi ning lubada keskkonna ja inimeste tervise huvides külmutatud vara vabastada – seeläbi oli Rahapesu Andmebüroole loodud õiguslik alus väetiste vabastamise lubade andmiseks. Samas tuleb teadvustada, et:

• Sanktsioonist iga erandi kohaldamine tähendab, et neid eesmärke, mille saavutamiseks sanktsioonid kehtestati, on selle võrra raskem saavutada
• Erandit tuleb kohaldada kitsendatult ja mitte igale vajadusele, vaid ainult põhivajadustele
• Erandi kohaldamine peab olema vahetult tingitud sellest vajadusest, milleks erandi regulatsioon on loodud
• Erandit saab lubada ainult nende tingimuste esinemisel, mida sanktsiooni kehtestaja on ette näinud
• Külmutatud vara müümise lubamisega (eriti kolmandatesse riikidesse) ei tohi juurde luua sanktsioonist kõrvalehoidmise võimalusi
• Finantssanktsioonist erandi lubamisega ei tohi üldjuhul kaasneda sanktsiooni subjektile vahendite kättesaadavaks tegemist ilma nende kohese külmutamiseta

Selles kõiges veendumine on andmebüroo ülesanne, mis tuleb täita piiratud aja jooksul enne erandi loa andmist.

Väetiste kaasus tõi ka selgelt välja, kuidas sanktsioonide kehtestamisega on liikmesriigid teadlikult võtnud riski, et kulu ja ebameeldivusi võib kaasneda lisaks sihtmärkidele ka liikmesriigile ja liikmesriigis tegutsevatele ettevõtetele, kelle suhtes sanktsiooni kohaldama ei pea. Seda nii reaalsete vahetute kulude näol, mis võivad tekkida näiteks külmutatud vara säilitamise kohustusega, kui ka äritegevusest saamata jääva tulu näol. Kõike seda talutakse lootuses, et teist poolt mõjutatakse sanktsioonidega valusamini. Nii, nagu eestlased loodavad, et kõik teised EL riigid (ja ka mitmed muud analoogseid sanktsioone rakendavad riigid) on seadnud sanktsioonide kohaldamisel esmaseks eesmärgiks sanktsiooni võimalikult suure mõju selle sihtmärgile, mitte endale soodsama ja mugavama lahenduse leidmise, on sanktsioonide, aga ka sanktsiooni erandite eesmärgipärane kohaldamine nii Eesti riigi kui iga siinse füüsilise ja juriidilise isiku vastutus.

_____

⁷  Külmutati – tõkestati rahaliste vahendite liigutamist, ülekandmist, muutmist, kasutamist, juurdepääsu neile ja tehinguid nendega, mis võinuks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata. Ei tehtud kättesaadavaks – keelduti tegemast tehingut või toimingut, kuna muidu oleks tehtud vahendeid kättesaadavaks finantssanktsiooni subjektile või tehing oleks rikkunud finantssanktsiooni. Kohaldati deposiidi piirangut – krediidiasutuste poolt kontole mitte lubatud vahendid, kuna isiku hoiuste koguväärtus krediidiasutuse kohta ei tohi ületada 100 000 eurot.