""
Siseriiklik koostöö
Asutuste koostöös olid aasta märksõnadeks kompetentsi jagamine virtuaalvääringute jälitamisel ning riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi rahvusvaheline hindamine.
Olulise osa uurimisasutustele edastatud teabest moodustavad tehingud virtuaalvääringutega. Võrreldes varasemaga vähenes 2022. aastal edastuste koguarv. Põhjuseid selleks oli mitmeid, alates üksikteadete asemel mahukamate ja analüütilisemate ülevaadete edastamisest kuni varasemate suurte pangakaasustega seotud edastuste lõppemisega.
Virtuaalvääringutega seotud riskide realiseerumine teravdas vajadust asutuste koostööks ja kompetentsi jagamiseks.
OPERATIIVTASANDI TÖÖRÜHM
Et Rahapesu Andmebüroo koostöö järelevalve- ja uurimisasutustega tugineks veelgi asjakohasema informatsiooni vahetamisel ja riskipõhisel lähenemisel, moodustati 2022. aasta alguses rahandusministri käskkirjaga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise operatiivtasandi ekspertide töörühm.
Esimesel töökohtumisel andis andmebüroo ülevaate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, kus kesksel kohal olid virtuaalvääringu ja äriühingute teenuse pakkujad. Ka teised osalejad peegeldasid olukorrateadlikkust oma asutuste vaates. Järgmistel kohtumistel vaadeldi riskipilti detailsemalt ning planeeriti tõkestamismeetmed teatud teenusepakkujate osas.
Tulenevalt julgeolekuohtudest vaadati lähemalt ka ülepiirilise makseteenuse kasutamist Eestis. Jätkub nii analüüs kui ka olukorrateadlikkusest info vahetamine Eesti ametiasutuste vahel.
Lähiaastatel plaanitakse luua operatiivtasandi töörühma lähem side ka erasektoriga, et vahetada operatiivselt teavet ning olla taas kord kurjategijatele üks samm lähemal. Inglise keeles nimetatakse sellist koostööd public-private-partnership.
MONEYVALi HINDAMINE
2022. aastal lõpule jõudnud Euroopa Nõukogu eksperdikomitee MONEYVALi hindamist võib pidada viimaste aastate üheks suurimaks siseriiklikuks koostööharjutuseks ja võiduks. Hinnati Eesti riigi võimekust võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega ning kohaldada sanktsioone. Eesmärgiks oli eelkõige mõista, kui efektiivsed on riigi meetmed ning teisejärguline oli kehtestatud seaduste sisu. Hindamisse kaasati üle 300 inimese enam kui 30 avaliku ja erasektori asutusest.
25. jaanuaril 2023 avaldati lõppraport, mis kinnitas, et Eesti oli hindamise läbinud.
Hinnati ühteteist efektiivsuse näitajat:
- Riskide mõistmine, poliitika ja koordinatsioon
- Rahvusvaheline koostöö
- Järelevalve
- Ennetavad meetmed
- Juriidilised isikud ja õiguslikud üksused
- Rahapesu Andmebüroo ja finantsandmete kasutus
- Rahapesu uurimine ja kohtumenetlus
- Konfiskeerimismeetmed
- Terrorismi rahastamise uurimine ja kohtumenetlus
- Terrorismi rahastamise finantssanktsioonid ja mittetulundusühistute osas võetavad meetmed
- Massihävitusrelvade leviku rahastamise finantssanktsioonid
Lisaks hinnati 40 tehnilise vastavuse näitajat.
Kõrgemalt hinnati
- Eesti koostööd rahvusvaheliselt. Teised riigid on hinnanud kõrgelt nii meie antava info kvaliteeti kui kiirust. Hea tööga paistavad siinkohal silma Justiitsministeerium, Prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Finantsinspektsioon ning Rahapesu Andmebüroo;
- finantsluureteabe jm asjakohase informatsiooni korrektset kasutust Rahapesu Andmebüroo jt pädevate asutuste poolt;
- isikute ja üksuste tõkestamist massihävitusrelvade rahastamisel või kasutamisel.
Olulisemateks arengukohtadeks on
- veelgi parem riskide mõistmine nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamise valdkonnas;
- Rahapesu Andmebüroo analüüside menetlemise prioriseerimine uurimisasutuste poolt;
- uurimisasutuste keerukamate, väljaspool Eestit toimunud kuritegevusega seotud asjade menetlemine, erinevat liiki rahapesu süüasjade kohtusse viimine ja kurjategijate vara ulatuslikum konfiskeerimine;
- mittefinantssektori, sh eriti äriühingute teenuste pakkujate järelevalve tõhustamine;
- kõrge riskiga sektorite nagu äriühingute teenuse pakkujate ja virtuaalvääringu teenuse pakkujate teadmiste parendamine rahapesu tõkestamise nõuetest ja riskikontrollisüsteemidest.
Tegelik töö MONEYVALi võrgustikus, hindamismeetodi ja -taktika õppimine ning suhete loomine algas Eesti jaoks juba 2015. aastal. 2022. aasta detsembris toimus Eesti hindamise viimane plenaaristung, kus sai selgeks, et pingutused pikas hindamisprotsessis tasusid end ära.
Andmebüroo juht on nimetanud hindamisraporti viimast arutelu plenaaristungil oma senise karjääri kõrghetkeks.
Eesti Vabariigi president omistas 2023. aasta veebruaris Matis Mäekerile Valgetähe IV klassi teenetemärgi rahapesu tõkestamise edendamise eest.
Mõju riikidele, kes MONEYVALi hindamist ei läbi ja satuvad nn halli nimekirja
- Oluline mainekahju nii avaliku kuvandi kui ka välispoliitika vaatest
- Negatiivne mõju majandusele – vähenevad välisinvesteeringud, raha hind kapitaliturgudel kallineb (sh riigi jaoks laenu võtmisel), võimalikud korrespondentsuhete kaotused (dollari jm valuutade ülekannete kadumine või oluline vähenemine), riigi residendid on kõrge riskiga terves maailmas, mistõttu muutub kontode avamine keeruliseks või võimatuks.
- Signaal kuritegevusele – riigi vastupanuvõime on madal, sest ta ei suuda kuritegevust avastada või seda tõkestada, mistõttu võib suureneda (organiseeritud) kuritegevuse tase ja maht
- Negatiivne mõju rahvusvahelisele koostööle ja suhetele – teised liikmesriigid suhtuvad riiki kriitiliselt, mõjutades muu hulgas negatiivselt rahvusvahelist koostööd.
Viimati uuendatud 25.04.2023
Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2022 Keeletoimetaja: Mare Timian Kujundus: Identity OÜ Kaanefoto: Andres Tarto Illustratsioonid: Shutterstock Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12, 10117 Tallinn fiu.ee ISSN 2806-299X (trükis) ISSN 2806-190X (elektrooniline väljaanne)
Viimati uuendatud 31.07.2023