Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2022

Sektoritest on enim seotud virtuaalvääringu ja äriühingute teenuste pakkujad. Virtuaalvääringu teenuse pakkujaid kasutatakse endiselt ära kõikvõimalikes kuritegudes ja nendest saadud vahendite legaliseerimiseks. Äriühingute teenuse pakkujad on loonud keskkonna, varjamaks äriühingute taha peituvaid isikuid. Samuti kasutatakse selle sektori loodud ettevõtteid ära kuritegude toimepanemiseks kolmandates riikides. Pangandussektor ja eriti korrespondentteenuseid pakkuvad subjektid liigutavad samuti olulises mahus kurjategijate rahalisi vahendeid, mis on eelkõige seotud kelmustega, aga ka muude kuritegudega.

ÄRIÜHINGUTE TEENUSE PAKKUJATEGA SEOTUD JUHTUMID

• Äriühingute teenuse pakkujad on taotlenud Eesti äriühingutele virtuaalvääringu teenuse pakkumise lube, avanud pangakontosid ning seejärel on need äriühingud maha müüdud mitteresidentidele. 
• Äriühinguid on hiljem kasutatud kuritegelikul teel saadud vahendite liigutamiseks. 
• Äriühinguid ostnud mitteresidentidel ei olnud tõenäoliselt kavatsust hakata pakkuma virtuaalvääringu teenust või tehti seda osaliselt, et tõsta näilist usaldusväärsust. 
• On kahtlus, et äriühingud osteti üheselt rahapesu eesmärgil ehk kuritegelikul teel saadud vahendite liigutamiseks ja kihistamiseks, et peita jälgi. 

2022. aastal olid jätkuvalt aktuaalsed ka kaubavahetuse varjus läbi viidud rahapesutehingud, milles kasutati ära Eestis registreeritud ettevõtteid.

KAUBANDUSPÕHISE RAHAPESU JUHTUMID 

• Tehingupartnerid olid erinevad Lõuna- ja Kesk-Euroopa ettevõtted. Seejuures olid Eesti ettevõtted oma tehingupartneritest geograafiliselt kõige kaugemal, mistõttu kaubad Eestit tõenäoliselt ei läbinud ning Eesti ettevõtteid ja majandussüsteemi kasutati ainult rahaliste vahendite liigutamiseks. Kahtlust äratas ka asjaolu, et ettevõtete pangakontodel nähtuv tehingute käive oli vaid mõne tegutsemisaastaga kasvanud kümnetesse miljonitesse eurodesse, kuid tavapärased Eestis tehtud ettevõtluskulutused, nagu töötasu- või transpordikulud, olid ebaproportsionaalselt väikesed või puudusid. Lisaks ei olnud need ettevõtted pealtnäha mõjutatud 2021.–2022. aasta tarneahelakriisidest ega kiibikriisist ning seadmete müük oli kasvutrendis.
• Rahapesu Andmebüroos analüüsitud juhtumid olid piiriülesed ning valdavalt olid tehingute aluseks kaubaks elektroonikaseadmed.
• Raha laekus Eestisse valdavalt ühest riigist ning saadeti siit edasi mitme riigi pangakontodele ehk pealtnäha osteti või vahendati erinevetest riikidest elektroonikaseadmeid, kuid müüdi ainult ühte riiki.  

Kelmusteadete arv vähenes kaks korda suuresti mõne üksiku respondentasutusest kliendiga ärisuhte lõpetamise tõttu. Seetõttu vähenes ka krediidiasutuste teadete arv. Kelmuse puhul kantakse rahalised vahendid tihti Eesti krediidiasutuses avatud makseasutusest või virtuaalvääringu teenuse pakkujast kliendi (respondentasutus) kontole. Sealt konverteeritakse see raha koheselt virtuaalvääringuks või kantakse välja makseasutusest kliendi teiselt kontolt. See teeb raha jälitamise keerulisemaks.

Turuosalised raporteerivad endiselt pigem pisikuritegusid ega ole loonud kontrolle ja süsteeme, mis suudaksid panustada suuremahulisemate kuritegude tuvastamisse, sh organiseeritud kuritegevus, narkokuritegevus, inimkaubandus, korruptsioon jms.

Esile on tõusnud hasartmängu sektoriga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlus.

Käsutuspiirangute aluseks oli rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus või teise riigi rahapesu andmebüroo taotlus. Seal hulgas viiel juhul andis halduskohus andmebüroole loa piirata vara kuni üheks aastaks kogusummas ligi 1,6 miljonit eurot.

Rahapesu Andmebüroo seadis kahel korral esmakordselt aastase käsutuspiirangu krüptovaradele. 

AASTASE KÄSUTUSPIIRANGU KAASUS, MIS LÕPPES VARADE RIIGITULUDESSE KANDMISEGA

1. Teade ärikirjapettuse kahtlusest. Esitati tagastusnõue
2. Andmebüroo seadis vahenditele käsutuspiirangu 30 päevaks
3. Andmebüroo edastas teabe uurimisasutusele, kes alustas kriminaalasja. Vahendid arestiti
4. Ohvritega ei õnnestunud ühendust saada
5. Kriminaalasi lõpetati KrMS §200¹ alusel. Varad kuulusid aresti alt vabastamisele
6. Andmebüroo sai kohtult loa seada täiendav käsutuspiirang kuni üheks aastaks
7. Andmebüroo püüdis uuesti ühendust võtta isikuga, kelle kontol varad olid, et tuletada meelde tema õigust tõendada vahendite legaalne omandiõigus.
   Selles ei veendutud
8. Kohus andis Rahapesu Andmebüroole loa varade
   riigituludesse kandmiseks

EESTI VIRTUAALVÄÄRINGU TEENUSE PAKKUJAGA SEOTUD SUUR INVESTEERIMISKELMUS

PIKEMAAJALISED MÕJUD

Alates sõja algusest Ukrainas on EL rakendanud ulatuslikke finants- ja majandussanktsioone, et nõrgestada Venemaa majandust, jätta see ilma olulistest tehnoloogiatest ja turgudest ning kärpida riigi sõjapidamise võimet.

Sanktsioonid saavad täita oma eesmärki vaid juhul, kui neid kohaldatakse. Antud olud muudavad aga kohaldatud isikute töö keeruliseks. Erakordsetes tingimustes on ka „tavapärane“ legaalne majandustegevus pidevas muutumises ning seda raskem on sõelale püüda ebaharilikku ja kahtlast majandustegevust. See teeb keerulisemaks ka enda riskide ja oma klientide riskide tundmise.

Valgevene toetuse tõttu Venemaa agressioonile Ukrainas on laiendatud ka Valgevene vastu suunatud EL sanktsioone. Sanktsioonimeetmeid on kohaldatud aktiivselt, kuid poliitiline dihhotoomia maailmas tähendab ELi riikide jaoks ka sundi oluliseks ümberorienteerumiseks turgudel ja energiaallikate kasutuses.

Eesti ettevõtete jaoks on impordi- ja eksporditurgude sunnitud muutus väga tuntav ning kogu Eesti majandust survestab energiahindade tõus. Vene-Ukraina sõja mõjud on hoogu juurde andnud ka inflatsioonile ning finantsturud püsivad heitlikuna.  

RAHAPESU JA SANKTSIOONIST KÕRVALEHOIDMISE VAATES KÄTKEB KÄIMASOLEV SÕDA UKRAINAS EESTI JAOKS EESKÄTT JÄRGMISI OHTE:

• Vene oligarhid püüavad kasutada Eesti finantssüsteemi ja juriidilisi isikuid sanktsioonide eest varjumiseks, kasutades erinevaid traditsioonilisi rahapesuvõtteid:

  • Oligarhid peidavad oma vara keerukate juriidiliste struktuuride taha erinevates jurisdiktsioonides, et muuta tegelike kasusaajate tuvastamine keerukamaks. Samal eesmärgil kasutatakse ka virtuaalvääringuid;

  • vara muundatakse sularahaks või paigutatakse väärismetallidesse ja kõrge väärtusega kaupadesse ning üritatakse üle piiri toimetada;  

• Eestis asutatud ettevõtteid kasutatakse teistest Euroopa riikidest kauba tellimiseks, mida eksporditakse Kesk-Aasia riikide kaudu Venemaale;

• Eestisse ja läbi Eesti püütakse vedada Ukrainast kokku röövitud vara; varastatud ukraina grivnasid üritatakse vahetada Eesti valuutavahetusteenuse pakkujate juures ning Eesti mustal turul kaubeldakse Ukrainast varastatud esemetega.

2022. aasta oktoobris avaldatud ELi üleses riskihinnangus on suurima riskikeskkonna mõjutegurina lisaks Vene-Ukraina sõjale välja toodud COVID-pandeemia järelmõju.

COVID-PANDEEMIAST TULENEVAID RISKE ELis:

COVID-pandeemiaga kaasnenud enneolematud muutused inimeste käitumises, ebakindlus, hirm ja kehtestatud piirangud muutsid ka kurjategijate toimimist ning suurendasid rahapesuriski paljudes ELi majandussektorites ja tegevusvaldkondades. ELi üleses riskihinnangus tõdetakse, et rohkem kui kaks aastat pärast COVID-pandeemia algust ei ole sellega kaasnenud kuritegelike ilmingute mõju kadunud, kuid on nüüd piiratum.