Lae uuring alla siit (1.07 MB | pdf)
""
LÜHIKOKKUVÕTE
I Eesmärk ja andmed
- Uuring annab ülevaate muutustest rahavoogudes ja rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamises pärast Venemaa-Ukraina täiemahulise sõja algust seisuga 30.09.2023. Rahvusvahelised finantssanktsioonid on võetud uuringus fookusesse, kuna nende rakendamine kuulub Rahapesu Andmebüroo (RAB) pädevusse.
- Rahvusvaheline finantssanktsioon on ennekõike konkreetsete juriidiliste või füüsiliste isikute või riikide/piirkondade (rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt) vastu suunatud sihipärane piirav meede või meetmete kogum, millega kohustatakse külmutama ja mitte tegema kättesaadavaks subjekti rahalisi vahendeid ja majandusressursse, samuti õigusaktis ettenähtud juhtudel finantseerimine (laenu ja krediidi andmine), hoiuse-, makse-, väärtpaberi vm konto avamine, väärtpaberitehingud, kindlustuslepingu sõlmimine, investeerimine või nende tegevustega seotud ärisuhte alustamine või jätkamine, nõustamine vm finantsteenuse osutamine (RSans1 § 14).
- Seisuga 30.09.2023 oli EL võtnud alates 24.02.2022 vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas vastu XI sanktsioonipaketti, mis sisaldavad ka finantssanktsioone. Finantssanktsioonid on ka üksikisikutele kehtestatud sihipärased sanktsioonid, mis on suunatud nende isikute vastu, kes vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse toetamise, rahastamise või rakendamise eest või kes saavad sellisest tegevusest kasu2.
- Uuringus on kasutatud erinevaid andmeallikaid, lisaks RABile esitatud teadete andmetele mh ka piiriüleste maksete, ekspordi ja impordi, piiril deklareeritud ja deklareerimata sularaha, Vene ja Valgevene isikute 100 000 euro väärtust ületavate deposiitide andmeid.
II Peamised tulemused
Muutused raha- ja kaubavoogudes
1. Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest veebruaris 2022 on rahavood Venemaa suunal (laekuvad ja makstavad välismaksed) olnud järjepidevas langustrendis. Kui 2021. aastal tehti Eestist Venemaale makseid 1,47 miljardit eurot, siis 2023. aasta esimese üheksa kuuga maksti Venemaale vaid 24 miljonit eurot. 2021. aastal oli laekuvate maksete maht samuti 1,55 miljardit eurot. Venemaale makstavates maksetes toimus suurem kahanemine juunis 2022 ja seejärel oli märgatav vähenemine märtsis 2023 ning septembri lõpuks oli laekunud 321 miljonit eurot makseid. Pärast nimetatud languspunkte on igakuised piiriülesed maksed olnud selgelt väiksema mahuga (vahemikus 0,6–30 miljonit eurot).
2. Eesti ja Valgevene vaheliste piiriüleste maksete maht on languses. Kaheksakordne kukkumine (20 miljonilt 2,5 miljonile) toimus Eestist Valgevenesse makstavate maksete osas 2022. aasta suvel ja 2023. aastal on langenud veelgi. Valgevenest laekuvatele maksetele ei ole olnud iseloomulik järsk langustrend. Kui jaanuaris 2022 oli laekuvate maksete maht 14 miljonit eurot, siis sama suured olid maksed ka augustis 2022, juunis 2023 9,8 miljonit ja septembris 2023 2 miljonit eurot.
3. Kõiki üle 10 000 euro väärtuses makseid3 Venemaa suunal oli 2022. aastal peaaegu poole vähem kui 2021 ja vastavalt keskeltläbi kolmandiku vähem Valgevene suunal. 2023. aasta jaanuar-september olid välismaksed mõlemate riikide suunal veelgi rohkem kahanenud (ligikaudu 80% võrreldes kogu varasema aastaga). Kui vaadata rahavoogudele lisaks kaubavoogude dünaamikat, siis nii Venemaa kui ka Valgevene puhul on toimunud ulatuslik kaupade ja teenuste impordimahtude vähenemine. 2023. aasta esimese üheksa kuu langus oli keskeltläbi 80%-90% võrreldes 2022. aastaga. Impordi näitajad olid enne sõda kordades kõrgemal tasemel kui eksport. 2021. aastal eksporditi Venemaale miljardi ning Valgevenesse 100 miljoni euro ringis ja imporditi Venemaalt kahe ja poole miljardi ning Valgevenest 700 miljoni euro ringis kaupu ning teenuseid.
Skeem 1: Kauba- ja rahavood aastate 2021, 2022 ja 2023 kuudel 1-9 järjekorras, miljon eurot, hõlmatud ainult piiriülesed maksed üle 10 000 euro makse kohta. Impordi puhul Venemaa päritoluriigina ja Valgevene saatjariigina. Allikas: Statistikaamet ja Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded.
4. Täiemahulise sõja esimene aasta ei muutnud Eesti rahavoogusid Ukrainaga. Võib prognoosida, et 2023. aastal laekuvate maksete maht ületab eelnevate aastate oma, kuna 2023. aastal oli kolme kvartaliga kogunenud 242 miljoni euro väärtuses makseid Ukrainast, kui eelneval aastal oli kogumaht 250 miljonit eurot.
5. Maksed Eesti krediidiasutuste väljastatud pangakaartidega (nii füüsilise kaardiga kui ka digirahakoti vahendusel4) Venemaal hakkasid vähenema nii müügikohas kui ka e-kaubanduses kohe esimese sõja-aasta kevadel, langesid sama aasta suvest nulli või nullilähedasele tasemele, kuhu on jäänud püsima.
6. Maksed Venemaa krediidiasutuste poolt väljastatud füüsiliste pangakaartide ja digirahakotiga Eestis nii müügikohas kui ka e-kaubanduses on järginud Eesti pangakaartidega maksete trendi.
7. Sularaha väljamaksed Eesti pangakaartidega Venemaal ja Venemaa pangakaartidega Eestis on olnud esimesest sõjakevadest saadik pea olematud.
8. Seevastu Eesti-Vene piiril deklareeritud sularaha maht siseneval suunal on viimasel kahel aastal kasvanud 2021. aasta 2,5 miljonilt eurolt kahekordseks. Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega deklarantide osakaal on kahanenud 2021 vs 2023. a oktoobri lõpp ligikaudu 60%. Lisandunud on Eesti Vabariigi, Ukraina ja üksikute teiste riikide kodakondsusega deklarandid. Suhteliselt suurem tõus on toimunud eelkõige rublade ja USA dollarite deklareerimises. Väljuval suunal oli 2023. aasta esimesel 9 kuul piiril deklareeritud summa sama suur kui 2022. aastal kokku (u 3,3 miljonit eurot). Selgelt ilmneb sanktsiooni mõju: kuna EL sanktsioneeris EL-is nomineeritud valuutades sularaha viimise Venemaale, siis on väljuval suunal eurod asendunud USA dollarite ja Vene rubladega. Üksikutel juhtudel on deklareeritud eurode viimist Venemaale isiklikuks otstarbeks.
9. Maksete maht Eesti pangakaartide ja digirahakotiga Valgevenes ei ole palju muutunud viimasel kahel aastal, kaardimakseid on olnud 200 000 euro ringis kuus. Samuti Valgevene pangakaartidega Eestis on jätkunud maksed läbi viimase kolme aasta.
10. Sularaha väljamaksed Eesti pangakaartidega Valgevenes on ühes kuus kõikunud suurusjärgus 50 000-100 000 eurot. Enim võeti sularaha välja aprillis 2022. Valgevene pangakaartidega väljamaksed Eestis olid haripunktis märtsis 2022, ulatudes 300 000 euroni, mille lähedale summad ei ole hiljem küündinud.
11. RABile esitatud finantssanktsiooni teadetes silma paistnud riikide puhul kõrvutati raha- ja kaubavoogude muutusi, mis on esitatud kokkuvõtlikult skeemides 1 ja 2. Rahavood sisaldavad vaid suuremahulisi (10 000 + eurot) makseid.
Nii on näiteks 2022. aastaks tõusnud oluliselt ekspordimaht Armeeniasse (2 mln eurolt 27 mln euroni), Kõrgõzstani (0,3 mln eurolt 15 mln euroni) ja Kasahstani (11 mln eurolt 78 mln euroni). Samal ajal kasvasid ka kordades laekuvate maksete mahud: 2022. aastal olid need vastavalt 28 mln, 41 mln ja 131 mln eurot. Samas impordimahud on jäänud stabiilseks (mõne mln euro juures), v.a Kasahstaniga, kus impordi kasv (5 mln eurolt 66 mln euroni) on olnud ekspordiga võrreldes oluliselt suurem. 2023. aasta jaanuar-september jätkus aktiivne kaubavahetus mõlemal suunal Kasahstaniga, ületades üheksa kuuga juba eelmise aasta kogusumma, samuti kasvas jõudsalt eksport Kõrgõzstani. Eksport Armeeniasse on aga vähenenud. Maksete mahud ületasid üldjuhul vaatlusperioodi täisaastatel ekspordi ja impordi mahud. Kauba- ja rahavoogude omavahelisele võrdlusele käesolev uuring ei keskendu.
Skeem 2: Kauba- ja rahavood aastate 2021, 2022 ja 2023 kuudel 1-9 järjekorras, miljon eurot, hõlmatud ainult piiriülesed maksed üle 10 000 euro makse kohta. Impordi puhul välisriigid kauba saatjariikidena. Allikas: Statistikaamet ja Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded.
Ekspordimaht Araabia Ühendemiraatidesse suurenes 2022, samas import kahanes. 2023. aastal ei ole näha enam jätkuvat tõusu ega langust. Laekuvaid makseid AÜE-st iseloomustab suures joones ekspordiga sama trend. Nimetatud riiki makstavaid makseid kogunes aga 2022 selgelt enam kui 2021.
Hongkongi suunduvad ekspordimahud on kolmel järjestikusel aastal kergelt suurenenud ja import püsinud pigem stabiilsena. Täisaastatel on piiriüleste maksete mahud Hongkongi suunal olnud palju suuremad kui liikuvate kaupade mahud. Makstavate maksete tase on aasta-aastalt langenud kirjeldataval perioodil.
Serbia suunal on ekspordi kasv püsinud stabiilne, samas on impordi puhul täheldada selgemat suurenemist. Laekuvate suurte piiriüleste maksete maht 2022. aastal kahekordistus ja oli samal tasemel 2023 I-III kv. Makstavad maksed on olnud kerges tõusutrendis.
Türgi suunal on ekspordimahtude tõus olnud mõõdukas, import kasvas aga 2022 kahekordseks. Samuti laekuvate maksete maht esimesel täismahulise sõja aastal 2,5-kordistus. 2023. aastal on prognoositav langus, kuid laekuvate maksete maht jääb siiski selgelt kõrgemaks kui 2021. aastal. Makstavad maksed olid samuti rekordtasemel 2022. aastal.
Skeem 3: Kauba- ja rahavood aastate 2021, 2022 ja 2023 kuudel 1-9 järjekorras, miljon eurot, hõlmatud ainult piiriülesed maksed üle 10 000 euro makse kohta. Impordi puhul välisriigid kauba saatjariikidena. Allikas: Statistikaamet ja Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded.
Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamine
12. Alates Venemaa-Ukraina täiemahulise sõja algusest on RABile saadetud rahvusvahelise sanktsiooni (ISR) teadete arv ligi kümnekordselt kasvanud. Kui 2021. aastal laekus 99 ISR teadet, siis perioodil 24.02.2022–30.09.2023 kokku ligi 1400 ISR teadet (neist 2022. aastal 898). Enamiku ISR-teadetest (ligi 70%) saatsid krediidiasutused, kümnendiku virtuaalvääringu teenuse pakkujad (VASP-id), teiste teatajate osakaal oli väiksem.
13. Teadete sisu on ajas muutunud. Kui sõja alguses teavitasid teatajad peamiselt klientidest, kes olid lisatud sanktsiooninimekirja ja andsid RABile teada, et on isiku varad külmutanud või rahalised vahendid tagasi lükanud, siis üha enam on teatatud sanktsioonist hoidumise kahtlusest. Need teated on ametiasutustele väärtuslik andmeallikas selliste kõrvalehoidumise püüdluste tõkestamiseks. Levinud tüpoloogiaks on omanduse hägustamine (ik ownership obfuscation), kus ettevõtete juhtkonnast on tagandatud või asendatud sanktsioneeritud Vene kodanikud püüdega vältida ettevõtete osas piiravate meetmete kasutamist. RAB hindab neil juhtudel põhjalikult omandi- ja kontrollikriteeriumi täidetust.
RAB on saanud ka teateid, kus eelkõige krediidiasutused on tuvastanud kaardimaksed, mis on tehtud sanktsiooni subjektidele, eelkõige Valgevene ettevõtetele, millel on suur riigi osalus. Tõenäoliselt selliste teadete arv väheneb, kuna mitmed Eesti pangad on oluliselt piiranud kaardimakseid Valgevenes. Seda seetõttu, et väljaselgitamine, ega tegu pole maksega sanktsiooni nimekirja lisatud isikule, on praktikas väga keeruline.
14. Vene ja Valgevene isikuid, kellel on Eestis lubatud piirmäära ületavaid deposiite5, on Eestis vähe ja nende arv vähenes 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga ligi 75%. 2023. aastal oli Eesti krediidiasutustel 67 klienti, kelle deposiidijääk ületas 100 000 tuhande piiri (võrdluseks, 2022. aastal 116).
15. RAB on analüüsinud juhtumeid, mil isik on püüdnud viia sularaha Venemaale nt oma sugulastele ja analüüsitud juhtumites asunud seisukohale, et Nõukogu määruses (EL) 2022/345, 1. märts 2022 väljatoodud erandit sularaha eksportimiseks isiklikuks kasutuseks ei saa kasutada sularaha viimiseks Venemaale tuttavatele, sõpradele, lastele või vanematele ning tegu on EL määruse 833/2014 artiklis 5i ja artiklis 12 toodud piirangute rikkumisega6. Samal seisukohal on ka EL.
|
PEAMISED JÄRELDUSED
|
_____
1 Rahvusvahelise sanktsiooni seadus. RT I, 19.03.2019, 11. – RT I, 30.06.2023, 61.
3 Piiriülesed maksed väärtuses üle 10 000 euro.
4 Makse digirahakoti vahendusel on makse telefoni, käekella või muu mobiilse seadmega pangakaardi asemel.
5 EL Nõukogu määrustes 833/2014 ja 765/2014 on seatud deposiidipiirangud ilma EL-i kodakondsuse või elamisloata Venemaa ning Valgevene kodanikele ning riigi enamusosaluses olevatele ettevõtetele. Keelatud on nende isikute uute üle 100 000 euro väärtuses deposiitide vastuvõtmine ELi pankades.
6 Erandina on lubatud seda teha Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutuseks või Venemaal tegutseva ja rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikuks tegevuseks.
Viimati uuendatud 28.03.2024
Viimati uuendatud 02.04.2024
