Muutused raha- ja kaubavoogudes ning finantssanktsiooni kohaldamine pärast Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust

Alates Venemaa-Ukraina täiemahulise sõja algusest 24. veebruaril 2022 on EL (aga ka USA, UK) vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas kehtestanud terve rea sanktsioone. Sanktsioonide eesmärk on nõrgestada Venemaa majandust, vähendades seeläbi Venemaa võimet sõda rahastada, samuti kehtestada Venemaa poliitilisele eliidile selged majanduslikud ja poliitilised kulud⁷.

Sanktsioonide mõju sõltub olulisel määral sellest, kuivõrd ühtsed on maailma riigid nende rakendamisel ja kohaldamisel. Sanktsioonidel on vaieldamatult juba praegu olnud mõju Venemaa majanduse nõrgestamisel⁸ ning tuleb arvestada, et sanktsiooni täielik mõju ilmneb pikemaajaliselt. Siiski on mõju potentsialasest mõnevõrra väiksem, kuna teatud ettevõtted ja riigid abistavad Venemaad ja sanktsiooni nimekirja lisatud isikuid neist kõrvalehoidmisel, muu hulgas aitavad keelatud kaupadel jõuda Venemaale ja hiljem sõjatehnika osana Ukrainasse lahinguväljale. Juba sõja alguskuudel avaldatud uuringutes toodi välja, et ka EL-i riikide ettevõtted on seotud sanktsioonidest kõrvale hoidumise tüpoloogiatega⁹. Vastuseks püüab EL sanktsioonidest möödahiilimise võimalusi täiendavate piirangutega vähendada, et sanktsioonide mõju saaks võimalikult täiel määral avalduda.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on muutunud raha- ja kaubavood pärast Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust ja kuidas on Eestis finantssanktsiooni kohaldada. Samuti antakse uuringus ülevaade, milliseid finantssanktsioonist kõrvalehoidmise tüpoloogiad on rahapesu andmebüroo (RAB) tuvastanud. Tegu on 2022. aasta septembris valminud uuringu jätku-uuringuga.

Uuringu fookuses on rahvusvahelised finantssanktsioonid, mille EL on kehtestanud vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas, sest nende rakendamine kuulub RABi vastutusalasse. Uuringus ei analüüsita kaubandussanktsioone, teenuste sanktsioone jt sanktsiooniliike, mille rakendamine on Eestis teiste asutuste pädevuses.