Muutused raha- ja kaubavoogudes ning finantssanktsiooni kohaldamine pärast Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust

36. RAB¹⁸ on Eestis pädevaks asutuseks rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise korral (RSans § 11 lg 3 p 3). RABi põhiülesanne ja lähtealus on rahvusvahelise finantssanktsiooni puhul lisaks avalikkuse teavitamisele ja järelevalve tegemisele subjektide kohustuste täitmise üle:

• tagada finantssanktsiooni õiguspärane kohaldamine;
• kontrollida, kas isik on finantssanktsiooni subjekt;
• kontrollida, kas tegemist on finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga;
• kontrollida, kas finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt.

37. RAB võib anda loa erandiks, kui rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt võimaldab teha erandeid, lubab teenust osutada või teha tehingut või toimingut vaid loa alusel. Ajavahemikul 24.02.2022–30.09.2023 andis RAB kokku 141 luba¹⁹ finantssanktsioonist erandi kohaldamiseks, peamiselt külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või nende kättesaadavaks tegemiseks sanktsiooni subjektile.

38. Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamisel või selle kahtluse korral tuleb esitada RABile rahvusvahelise finantssanktsiooni teade²⁰ (ISR, ik International Sanctions Report). ISR teadetel on 6 alaliiki²¹:

• rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamine (indikaator ISR 1);
• rahvusvahelise finantssanktsiooni kahtlus (indikaator ISR 2);
• tegevuspõhise sanktsiooni kohaldamine/kohaldamise kahtlus (indikaator ISR 3);
• mittesiduva rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamine (indikaator ISR 4);
• muu sanktsiooniliigi piirangute kohaldamine (indikaator ISR 5);
• rahvusvahelisest sanktsioonist kõrvalehoidumine (indikaator ISR 6).

39. Alates Venemaa-Ukraina täiemahulise sõja algusest on ISR teadete arv ligi kümnekordselt kasvanud. Kui 2020. aastal sai RAB 52 ja 2021. aastal 99 ISR teadet, siis 2022. aastal 953 teadet, neist 898 pärast Venemaa-Ukraina täiemahulise sõja algust. Kokku esitati perioodil 24.02.2022–30.09.2023 RABile 1396 ISR teadet (tabel 1). Enamiku ISR-teadetest – ligi 70% – saatsid krediidiasutused, kümnendiku virtuaalvääringu teenuse pakkujad (VASP-id), teiste teatajate osakaal oli väiksem.

Tabel 1. RABile saadetud ISR-teadete jagunemine liigi ja teataja lõikes, 24.02.2022–30.09.2023.

40. ISR-teadete struktuur on 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga märgatavalt muutunud ja viitab kohustatud isikute kasvavale teadlikkusele ja oskusele ka sanktsioonist kõrvalehoidmise juhtusid ära tunda. Kui 2022. aastal domineerisid teated, kus anti teada isikust, kes on lisatud sanktsiooninimekirja, st oli tehtud võrdlus sanktsiooninimekirjaga (ISR 1 ja ISR 2) või kus teavitati valdkondlikest sanktsioonidest (ISR 3 ja ISR 5), siis 2023. aasta esimese 9 kuuga vähenes nende teadete arv nii absoluutarvuna kui osakaaluna ISR-teadetest (joonis 16). 2023. aasta 9 kuul kerkisid võrreldes 2022. aastaga märksa rohkem esile rahvusvahelisest sanktsioonist kõrvalehoidumise kahtluse (ISR 6) teated nii absoluutarvuna kui osakaaluna ISR-teadetest. ISR-6 indikaatoriga teadete arvu kasv ei ole üllatav. Mida pikemalt sõda kestab ja mida enam sanktsioone kehtestatakse, seda enam püütakse ka leida erinevaid võimalusi rahvusvahelistest sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks ning kasvav teade arv viitab turuosaliste oskustele ja tahtele selliseid katseid takistada. Need teated on ametiasutustele väärtuslik andmeallikas selliste püüdluste tõkestamiseks.

Joonis 16. ISR-teated indikaatorite kaupa 2022. ja 2023. aastal.

41. Kuna ISR-indikaatorid kajastavad sisult erinevaid tüpoloogiaid, siis on alljärgnevas analüüsis tüpoloogiad struktureeritud ISR-indikaatorite kaupa. Analüüsist jäeti välja kaubandussanktsiooni ja teenuse piirangute teated (ISR 5 teated ning suur osa ISR 6 teadetest).

42. ISR 1 teated on seotud finantssanktsiooni kohaldamise, mitte sellest kõrvalehoidmise juhtumitega, need sisaldavad infot sihipäraste sanktsioonide kohaldamise kohta. Eelkõige on ISR 1 teateid RABile esitatud Venemaa oligarhide ning nendega seotud ettevõtete kohta, kus teate esitaja on teinud kindlaks, et teate osapool on sanktsiooni nimekirja lisatud isik või üksus ning varad külmutanud või rahalised vahendid tagasi lükanud, st pole teinud rahalisi vahendeid sanktsiooni subjektile kättesaadavaks. Valdavalt on need juhtumid seotud väetiste tootmiseks vajalikke kemikaale eksportinud ettevõtetega, seda on pikemalt avatud RABi aastaraamatus²². Lisaks on ISR 1 indikaatoriga teateid esitatud mitmete teiste sanktsiooni nimekirja lisatud ettevõtete ja isikute kohta RAB on saanud teateid ka sanktsiooni nimekirja lisatud Venemaa pankade ning nendega seotud tehingute kohta.

Sisult sarnased on ISR 4²³ teated, mida on valdavalt saatnud krediidiasutused ja VASP-id, kes järgivad USA OFAC-i või mõne muu jurisdiktsiooni sanktsioone ning on tuvastatud kliendi seose OFAC-i või mõne muu jurisdiktsiooni sanktsiooni subjektiga.

43. ISR 2 teadete läbivaks tüpoloogiaks on ettevõtete keeruline või läbipaistmatu omandistruktuur, mille puhul püütakse varjata tegelikke omanikke, kasusaajaid ja sanktsiooninimekirja lisatud isikuid teistes rollides (nt juhtorgani liikmena) ja teadete esitajal on tekkinud kahtlus, et teates toodud osapool või asjaolud on seotud sanktsiooninimekirja lisatud ettevõtte või isikuga. Tegu on levinud finantssanktsioonist hoidumise tüpoloogiaga (ik ownership obfuscation²⁴, omandisuhte hägustamine): Vene kodanike taandumine Euroopas asuvate ettevõtete juhtorganitest ning nende asendamine variisikutega (ik straw man), kelle abil üritatakse varjata ettevõtte seoseid Venemaaga või sanktsiooninimekirja lisatud isikutega.

Ka Eestis on selliseid juhtumeid olnud²⁵. Valdavalt on selliseid teateid RABile esitatud Venemaa riigiettevõtete kohta, kus juhtorganites on sanktsiooninimekirja lisatud isikud või Venemaa või Valgevene riigi omandis olevate ettevõtete kohta, mida ei ole sanktsiooninimekirja lisatud. Sellistel juhtudel hindab RAB omandi- ja kontrollikriteeriumit, et jõuda järeldusele, kas ettevõtte vahendite osas tuleb kohaldada sanktsiooni.

Eraisikutele seatud sanktsioonid laienevad nende omandis või kontrolli all olevatele ettevõtetele, mida ei ole sanktsiooninimekirja lisatud vaid juhul, kui on täidetud omandi- või kontrollikriteerium. Oluline on ka ettevõtte tegeliku kasusaaja staatus. Selleks, et sanktsioonidest pääseda, vähendas osa sanktsiooninimekirja lisatud isikutest oma osalust ettevõtetes nii, et see jääks alla EL-i määratud kriteeriumi ehk alla 50%. Seda tüpoloogiat nimetatakse omandi lahjendamiseks. RAB on analüüsinud juhtumeid, kus kontrollikriteeriumi täidetusest kõrvalehoidmiseks astusid sanktsiooninimekirja kantud isikud tagasi nii tegevjuhi kohalt, nõukogust kui ka juhatusest. Omandikriteeriumist kõrvale hoidmiseks „müüdi“ sadu miljoneid või miljardeid väärt ettevõtted päevade või tundidega, sageli mõned tunnid enne ametlike sanktsiooninimekirjade avaldamist, „anti“ perekonnaliikmetele või „loobuti“ nende kasuks, sest sooviti ettevõtte omanike ringist „jäädavalt taanduda“.

44. ISR 3 teated on sageli seotud EL Nõukogu määrustes 833/2014 ja 765/2014 toodud deposiidipiirangutega, mis on kehtestatud ilma EL-i kodakondsuse või elamisloata Venemaa ning Valgevene kodanikele ning riigi enamusosaluses olevatele ettevõtetele. Nende määruste kohaselt ei tohi selliste üksuste ja isikute kontojääk EL-i krediidiasutuses ületada 100 000 eurot.

45. VASP-id on ISR 3 indikaatoriga teadetes alates virtuaalvääringuga seotud piirangute kehtima hakkamisest RABi teavitanud kliendisuhte lõpetamise ning sanktsiooni kohaldamise kohta Vene Föderatsiooni kodanike puhul, kellele on erinevate virtuaalvääringu teenuste pakkumine keelatud. Mujal maailmas avaldatud allikates on viiteid, et virtuaalvääringuid kasutatakse ka finantssantssanktsioonidest hoidumiseks (sh seaduslikul viisil)²⁶. RAB on tuvastanud olukordi, kus virtuaalvääringuid on kasutatud vahendite päritolu varjamiseks ja sanktsioonist kõrvalehoidmiseks ning avaldanud tüpoloogiapaberi, mis tutvustab virtuaalvääringute abil sanktsioonidest hoidumist skeeme²⁷.

46. Ajas on kasvanud teadete arv, kus eelkõige krediidiasutused on tuvastanud kaardimaksed, mis on tehtud sanktsiooni subjektidele, eelkõige Valgevene ettevõtetele, millel on suur riigi osalus. RAB on avaldanud ka sellele skeemile tähelepanu juhtiva tüpoloogiateate „Maksekaartide kasutamine sanktsioonist kõrvalehoidmisel“²⁸. Pangaliidu liikmed on välja toonud, et selliste maksete tõkestamine on praktikas võimatu²⁹ ning mitmed Eesti krediidiasutused on lõpetanud Valgevenes kaardimaksed³⁰.

47. Mitmed tüpoloogiad on seotud sularaha liikumisega üle piiri. On avastatud juhtumeid, kus isikutel on olnud kavatsus viia eurodes nomineeritud pangatähed üle piiri Venemaale.

RAB on analüüsinud juhtumeid, mil isik on püüdnud viia sularaha Venemaale nt oma sugulastele ja analüüsitud juhtumites toetunud EL-i seisukohale, et Nõukogu määruses (EL) 2022/345, 1. märts 2022 väljatoodud erandit sularaha eksportimiseks isiklikuks kasutuseks ei saa kasutada sularaha viimiseks Venemaale tuttavatele, sõpradele, lastele või vanematele ning tegu on EL määruse 833/2014 artiklis 5i ja artiklis 12 toodud piirangute rikkumisega.

48. Ka Eestis on avastatud juhtumeid, kus on tekkinud kahtlus, et rahamuulasid kasutades püütakse EL-i tuua ebaselge päritoluga Ukraina grivnasid. Sellele tüpoloogiale on tähelepanu juhitud ka Europoli 2023. aastal avaldatud finants- ja majanduskuritegude analüüsis, kus on välja toodud, et tegu võib olla rahapesu või EL-i sanktsioonidest kõrvalehoidmisega³¹.