Lae uuring alla siit (1.07 MB | pdf)
""
Rahavood Venemaa suunal
Käesolev peatükk kirjeldab trende piiriülestes maksetes Venemaa suunal, maksetes Eesti ja Venemaa pangakaartidega, sularaha väljamaksetes, deklareerimata ja deklareeritud sularaha mahtudes Eesti–Vene piiril ja kõrvutab raha- ning kaubavoogusid ja teenuste eksporti-importi.
Piiriülesed maksed
1. Venemaalt laekuvad maksed on alates täiemahulise sõja algusest veebruaris 2022 selges langustrendis. 2021. aastal oli laekuvate maksete maht 1,55 mld, 2022. a 1,01 mld ja 2023.a esimeses kolmes kvartalis 321 mln eurot. Täiemahulise sõja puhkemise aastal kahanesid laekuvad maksed võrreldes eelneva aastaga 35% ja 2023. aasta esimesel üheksal kuul 68%. Alates märtsist 2023 on laekuvad maksed kokku kuivanud, ületades tasemelt siiski Venemaale makstavad maksed. Septembris 2023 tehti makseid vaid 17 miljoni euro väärtuses, laekumiste haripunktis detsembris 2021 oli näitaja 192 miljonit eurot.
2. Venemaale makstavad maksed on vähenenud veelgi enam. 2021. aastal oli makstavate maksete maht 1,47 mld, 2022. aastal 599 mln ja 2023. aasta esimeses kolmes kvartalis 24 mln eurot. Langus aastate 2022 ja 2021 võrdluses oli 59% ja vastavalt aastate 2023 (I-III kv) vs 2022 puhul 96%. Makstavate maksete maht jäi pärast pidevat langust 2022. aasta juulis alla 10 miljoni euro ja sarnane madalseis on jätkunud 2023. a septembri lõpuni. Kui kõrvutada juuli 2022 mahtu (8 mln eurot) detsembriga 2021, mil makstavad maksed olid viimaste aastate tipus (167 miljonit eurot), on languse ulatus ilmselge.
Piiriülestest maksetest (v.a kaardimaksed) moodustavad suurema osa üle 10 000 euro väärtuses maksed.
Joonis 1. Venemaalt Eestisse laekuvad ja Eestist Venemaale makstavad maksed, miljon eurot, perioodil jaanuar 2021–september 2023. Allikas: Eesti Pank10. Märkus: Andmed ei sisalda kaardimakseid.
Kaardimaksed
3. Kaardimaksete maht Venemaale kahanes oluliselt aprillis 2022 ja on jäänud seejärel püsivalt äärmiselt väikeseks. Eesti krediidiasutuste väljastatud pangakaartidega tehtud maksete käive Venemaa müügikohtades langes märtsis 2022, millele on järgnenud pikk mõõnaperiood. Veebruaris 2022 oli käive veel kaks miljonit, kuid märtsis vaid pool miljonit eurot, ajal kui Visa ja Mastercard peatasid oma äritegevuse Venemaal. Aprillis oli kaarditehingute maht 2500 euro ringis, jäädes järgnevateks kuudeks samasse suurusjärku, kuni langes 2023. a septembris 17 euroni.
4. E-kaubanduse kaardimaksed järgisid esimestel sõjakuudel eespool kirjeldatud trendi, kuid kukkusid nulli juunis 2022.
5. Digitaalse rahakoti vahendusel11 maksete käive Venemaa müügikohtades kahanes oluliselt juba esimesel sõjajärgsel kuul. Kui veebruaris 2022 oli käive 173 000 eurot, siis märtsis vaid 28 000 eurot. Seejärel on makseid olnud ühes kuus kõige rohkem 400 euro väärtuses, suvest 2023 alates ei ole küündinud summad isegi kümne euroni. E-kaubanduse maksete maht digitaalse rahakoti vahendusel oli 2022. a veebruaris 125 000, märtsis 36 000 ja seejärel null eurot.
6. Vene pangakaartidega tehtud maksete käive Eestis ulatus 2022 esimeses kvartalis veel mitme miljoni euro tasemele (6,1 mln eurot), kuid järgnevalt laskus madalseisu. 2023. a teises kvartalis tõusis maksete käibemäär uuesti, täpsemalt 0,7 miljoni euroni. Käibes sisalduvad maksed müügikohas ja e-kaubanduses nii kaardiga kui digitaalselt.
Sularaha väljamaksed
7. Sularaha väljamaksetes Eesti krediidiasutuste väljastatud pangakaartidega Venemaal toimus aprillis 2022 järsk langus nullilähedasele tasemele. Sularaha väljamaksete käive oli sõja esimesel kuul, veebruaris 2022 pea 1 miljon ja kuu hiljem märtsis ligikaudu pool miljonit eurot. Alates 2022. aasta aprillist on Eesti pangakaartidega võetud Venemaal sularaha välja väga vähe ja osades kuudes üldse mitte.
8. Sularaha väljavõtmine Venemaa pangakaartidega Eestis kasvas plahvatuslikult (443%) veebruaris 2022 võrreldes eelneva jaanuarikuuga (jaanuaris 691 000, veebruaris 3,8 mln eurot). Märtsi kasv oli 40% (5,3 mln eurot). Seejärel ei ole Eestis võetud välja sularaha Venemaa krediidiasutuste poolt väljastatud pangakaartidega.
Deklareeritud ja deklareerimata sularaha Eesti-Vene piiril
9. Täiemahulise sõja aastad on hoogustanud sularaha deklareerimist siseneval suunal. Kuna vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele nr 2022/345 1. märtsist 2022 on keelatud eksportida europangatähti ja EL-i liikmesriikide pangatähti Venemaale, siis on väljuva suuna mahud selgelt väiksemad. Väljuval suunal deklareeriti 2021. aastal 1,6 miljoni euro, 2022 ligikaudu 3,4 miljoni euro ja 2023. aastal oli septembri lõpu seisuga deklareeritud 3,4 miljoni euro väärtuses sularaha. Väljuval suunal on deklareerinud raha 2022-2023 ülekaalukalt Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
Aasta-aastalt on kasvanud piiril siseneval suunal sularaha deklareerimine – 2021 deklareeriti 2,5 miljonit, 2022. aastal keskeltläbi 5 miljonit ja 2023. aasta kümne esimese kuuga 5,4 miljonit eurot. Kui veel aastal 2021 oli valdav enamus deklarantidest (80%) Venemaa Föderatsiooni kodanikud, siis aasta hiljem 60% ja veel aasta hiljem 34%. 2023. aasta sügiseks oli iga kolmas deklarant Eesti Vabariigi kodakondsusega ja iga kümnes Ukraina kodanik. Tõus toimus eelkõige rublade ja USA dollarite deklareerimises.
Joonis 2. Eesti - Vene piiril deklareeritud sularaha siseneval ja väljuval suunal, euro, perioodil jaanuar 2022 – oktoober 2023. Allikas: Maksu- ja Tolliamet. Märkus: Andmetest on jäetud välja finantseerimisasutused, kes tegelevad suuremahulise piiriülese sularahaveoga.
10. Piiril deklareerimata sularaha maht Eesti – Vene piiril oli 2022. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel natuke alla miljoni euro. 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul oli sama määr poole miljoni euro ringis.
Kaubavood, teenused ja rahavood
11. Alates agressioonisõja algusest veebruaris 2022 kaupade ja teenuste impordimahud Venemaalt on vähenenud väga palju (joonis 6). Kahanemine ekspordi puhul on olnud palju ühtlasem. Nii laekuvad kui ka makstavad 10 000+ euro väärtuses piiriülesed maksed on 2023. aasta III kvartaliks kuivanud kokku. Seega on sügiseks 2023 Eesti majandussuhted Venemaaga tunduvalt jahtunud.
Joonis 3. 10 000+ piiriülesed maksed ja kaupade ning teenuste eksport ja import päritoluriigina perioodil I kvartal 2021 – III kvartal 2023, miljon eurot. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet
_____
10 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/FINANTSSEKTOR/620
11 E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel on internetikeskkonnas digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse. Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel on müügiterminalis digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient kasutab maksmiseks pangakaardi asemel telefoni, käekella või muud mobiilset seadet.
Viimati uuendatud 28.03.2024
Viimati uuendatud 02.04.2024