Lae uuring alla siit (1.07 MB | pdf)
""
Raha- ja kaubavood kolmandate riikidega
Käesolev peatükk keskendub piiriülestele maksetele Ukraina suunal ja raha- ning kaubavoogudele Armeenia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Araabia Ühendemiraatide, Hong-Kongi, Serbia ja Türgi suunal.
Piiriülesed maksed Ukraina suunal
20. Täiemahulise sõja algus ei muutnud oluliselt Ukraina-suunaliste maksete mahtusid. Eesti-Ukraina piiriüleste maksete maht ei ole pärast 2015. aastat enam tõusnud toonasele tasemele, mil Ukrainasse makstavaid makseid oli pea 800 miljonit eurot ja Ukrainast laekuvaid makseid 1,2 miljardit eurot. 2023. aasta esimese üheksa kuu andmete põhjal on aga tõenäoline, et võrreldes 2022. aastaga kokkuvõttes laekuvate maksete maht kasvab ja makstavate maksete maht kahaneb. 2023. esimese üheksa kuu ajal on Ukrainasse makstavaid makseid kogunenud 261 miljoni euro ja laekuvaid makseid 242 miljoni euro väärtuses.
Joonis 8. Ukrainasse makstavad ja Ukrainast laekuvad piiriülesed maksed, käive miljon eurot, aastad 2015–2022. Allikas: Eesti Pank12
21. Ukrainasse makstavatest maksetest moodustasid 2021. aastal väikesemahulised, alla 10 000 euro väärtuses välismaksed 38% kõigist maksetest (191 miljonit vs 500 miljonit eurot). 2022. aastal kasvas väikesemahuliste maksete osakaal 56%-ni (344 miljonit vs 592 miljonit eurot). 2023. a kolme esimese kvartali jooksul on väikesemahuliste maksete osakaal olnud 32% (83 miljonit vs 261 miljonit eurot).
Kolmandate riikide raha- ja kaubavoogude võrdlus
Alljärgevalt analüüsitakse muutusi piiriülestes finantsvoogudes ja ekspordis ning impordis riikides, mis on kerkinud esile RABile esitatud teadetes. Fookuses on suured (väärtus üle 10 000 euro) laekuvad ja makstavad maksed. Statistikaameti andmete põhjal on kõrvutatud kõnealuseid makseid ekspordiga Eestist nimetatud sihtriikidesse ning impordiga samadest riikidest Eestisse saatjariikidena.13
22. Sõjale eelnenud, 2021. aastal oli eksport endistesse Nõukogude Liidu (NL) vabariikidesse tagasihoidlik, kuid sõda tõi kaasa väga suure ekspordimahu kasvu, eriti Kõrgõzstani. Enne sõda moodustas ekspordimaht sellesse Kesk-Aasia riiki vaid 300 000 eurot, kuid 2022. aastal 15 miljonit ja 2023. aasta esimese 9 kuu jooksul 61 miljonit eurot. Nii äärmuslik kasv tulenes väga madalast baastasemest. Samas on impordimaht Kõrgõzstanist jäänud stabiilselt mõne miljoni tasemele. Suurte piiriüleste laekuvate maksete maht endisest NL-i vabariigist Eestisse on samuti kasvanud märgatavalt, täpsemalt 135%. 2022. aastal maksti Kõrgõzstani 700% rohkem makseid kui aastal 2021, kasv oli 0,9 miljonilt 7 miljonile eurole.
Joonis 9. Kõrgõzstan - eksport ja import; piiriülesed sissetulevad ja väljaminevad maksed, miljon eurot, perioodil: jaanuar 2021 – september 2023. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet.
23. Aastal enne sõja puhkemist eksporditi Armeeniasse kaupu keskeltläbi miljoni euro väärtuses, 2022. aastal aga kasvas ekspordimaht 2000%. Import Armeeniast on püsinud kolmel järjestikusel aastal stabiilselt miljoni euro suurusjärgus. Suured laekuvad piiriülesed maksed kasvasid 2022. aastal võrreldes aastaga varem 250% ja ka makstavate maksete puhul on näha selget tõusu.
Joonis 10. Armeenia - eksport ja import; piiriülesed sissetulevad ja väljaminevad maksed, miljon eurot, perioodil: jaanuar 2021 – september 2023. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet.
24. Eksport oli enne sõda endistest kolmest NL vabariigist suurim Kasahstani (11 miljonit eurot). Kaubavahetus Kasahstaniga sai aga 2022. aastal tõeliselt suure hoo sisse ja ei ole veelgi vaibunud. Suuremahulised piiriülesed laekuvad maksed Kasahstanist kasvasid 150%. Samuti suurenesid sõja algamise aastal Eestist makstavad maksed suurimasse Kesk-Aasia riiki. Väga tõenäoliselt sisaldab eksport Kasahstani suuresti ELi teiste liikmesriikide eksporditavaid kaupu. Üleüldiselt on samasugune kaubavoogude kasvutrend kolmandate riikide puhul iseloomulik ka teistele ELi liikmesriikidele (nt väljavõte X-st)14.
Joonis 11. Kasahstan - eksport ja import; piiriülesed sissetulevad ja väljaminevad maksed, miljon eurot, perioodil: jaanuar 2021 – september 2023. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet.
25. Kuigi kauba- ja rahavoogude kasvu ei saa seostada üksnes sõjaga, sest sõja algus kattus ka COVID-pandeemia järgse majandusaktiivsuse taastumise ja kiire inflatsiooni perioodiga, on tõenäoliselt ka sõjal olnud selles oma roll.
26. Suurte piiriüleste maksete maht oli ka enne sõja algust märksa kõrgem kui ekspordi ja impordi maht.
27. Ülejäänud teadetes esile kerkinud riikide puhul on pilt väga mitmekesine, seda nii mahtude, näitajate erinevuste kui 2021–2023. aasta dünaamika osas.
28. Ekspordimaht Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) on küll kasvanud, kuid mitte nii palju kui laekuvate välismaksete maht, mis juba enne sõda oli märkimisväärne. Import on kahanenud aastast 2021. Makstavad maksed on kõikunud aastatel 2021-2023 vahemikus 5-20 miljonit eurot. AÜE-d kui finantskeskust on seostatud Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmisega15.
Joonis 12. Araabia Ühendemiraadid - eksport ja import; piiriülesed sissetulevad ja väljaminevad maksed, miljon eurot, perioodil: jaanuar 2021 – september 2023. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet.
29. Hongkongi puhul on olnud laekuvate suurte välismaksete maht väga palju suurem kui ekspordi maht. Ekspordimaht kasvas esimesel sõja-aastal ja ka 2023. Samuti suurte laekuvate välismaksete maht kasvas esimesel sõja-aastal, kuid 2023. aastal on prognoositav märgatav vähenemine, ligi 20 miljoni euro võrra madalamale tasemele kui 2021. aastal. Impordimaht on püsinud stabiilne, kuid makstavaid makseid on 2023 vähem kui kahel varasemal aastal.
Joonis 13. Hongkong - eksport ja import; piiriülesed sissetulevad ja väljaminevad maksed, miljon eurot, perioodil: jaanuar 2021 – september 2023. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet
30. Serbias on ekspordi kasv püsinud stabiilne, kuid laekuvate suurte piiriüleste maksete maht 2022. aastal kahekordistus ja on olnud samal tasemel 2023. Impordimahud on kasvanud alates 2022. aastast, kuid makstavate maksete puhul ei ole võrreldavate aastate lõikes olnud muutusi, kuigi kuude lõikes on trend väga hüplik.
Joonis 14. Serbia - eksport ja import; piiriülesed sissetulevad ja väljaminevad maksed, miljon eurot, perioodil: jaanuar 2021 – september 2023. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet.
31. Türgis on ekspordimaht mõõdukalt kasvanud, import kasvas aga 2022 kahekordseks. Mõlemate trend on kuude lõikes hüplik. Samuti laekuvate suurte piiriüleste maksete maht esimesel sõja-aastal 2,5-kordistus. 2023. aastal on prognoositav langus, kuid laekuvate maksete maht jääb siiski selgelt kõrgemaks kui 2021. aastal. Makstavad maksed olid samuti rekordtasemel 2022. aastal.
Joonis 15. Türgi - eksport ja import; piiriülesed sissetulevad ja väljaminevad maksed, miljon eurot, perioodil: jaanuar 2021 – september 2023. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet.
_____
13 Saatjariik on riik, kust kaup on vahetult saabunud.
14https://twitter.com/robin_j_brooks/status/1747185221114445977/photo/1 / https://twitter.com/robin_j_brooks/status/1745079338238631962/photo/1
15 Vt nt UAE Tightens Scrutiny on Russian Firms Amid Pressure From US. Bloomberg News, 23.11.2023. [https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-11-23/uae-tightens-scrutiny-on-russian-firms-amid-pressure-from-us]
Viimati uuendatud 28.03.2024
Viimati uuendatud 02.04.2024