Muutused raha- ja kaubavoogudes ning finantssanktsiooni kohaldamine pärast Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust

Käesolevas peatükis käsitletakse piiriüleseid makseid Valgevene suunal, makseid Eesti ja Valgevene pangakaartidega, sularaha väljamakseid ning kõrvutatakse rahavoogusid kaubavoogude ja teenuste ekspordi-impordiga.

​Piiriülesed maksed

12. Nii Valgevenest laekuvate kui ka Valgevenesse makstavate maksete puhul on täheldatav selge langustrend ja eriti hoogsal kujul viimaste puhul. Kui makstavate maksete maht oli 2022. a veebruaris veel 25 miljonit eurot, siis septembris 2023 vaid 800 000 eurot. Suur kukkumine mitmetes kordades 20 miljoni tasemelt toimus juunis 2022 ja sama aasta sügisest alates on mahud jäänud kuude lõikes ühe miljoni euro ringi. Täiemahulise sõja esimesel aastal oli makstavate maksete maht 113 miljonit ja teisel aastal septembri lõpu seisuga 9 miljonit eurot, langedes seega kahe aasta võrdluses 92%.

13. Laekuvate maksete puhul ei ole olnud järske muutusi, kuid 2023 jääb mahtude poolest alla aastale varem. 2022. aastal laekus makseid 167 miljoni ja 2023 I-III kvartalis 55 miljoni euro väärtuses, maksed vähenesid 67%. Septembris 2022 oli laekuvate maksete maht anomaalselt kõrge, mille põhjus oli üksikud suuremahulised tehingud.

Joonis 4. Valgevenest laekuvad ja Valgevenesse makstavad maksed, miljon eurot, periood jaanuar 2022–september 2023. Allikas: Eesti Pank.

Kaardimaksed

14. Eesti krediidiasutuste väljastatud pangakaartidega maksete muutused Valgevenes on ilma selge trendita. Kaardimaksete puhul on tegemist tehingutega müügikohtades ja e-kaubanduses nii füüsilise kaardiga kui ka digirahakotiga. Kaardimakseid on olnud Valgevene müügikohtades vaadeldavatel aastatel keskmiselt paarisaja tuhande euro ringis kuus ning lühiajaline tõus on olnud suvekuudel 2022 ja 2023. E-kaubanduse maksed on jäänud stabiilselt vahemikku 35 000 kuni 100 000 eurot kuus.

Joonis 5. Eesti krediidiasutuste väljastatud pangakaartidega tehtud maksed Valgevenes müügikohas ja e-kaubanduses, euro, perioodil 01.01.2022–01.09.2023. Allikas: Eesti Pank.

15. Valgevene pangakaartidega tehtud maksete käive Eestis on kõikunud ilma selge trendita perioodil jaanuar 2022 kuni juuni 2023 vahemikus 0,3–1,2 miljonit eurot. Käive sisaldab makseid müügikohas ja e-kaubanduses nii kaardiga kui digitaalselt.

​Sularaha väljamaksed​

 16. Sularaha on võetud Eesti ja Valgevene pangakaartidega kõige rohkem välja märtsis ja aprillis 2022. Eesti krediidiasutuste poolt väljastatud pangakaartidega võeti Valgevenes aprillis 2022 välja 162 000 eurot ja Eestis Valgevene pangakaartidega märtsis 2022 ligikaudu 300 000 eurot. Sama aasta suvest alates on väljamaksetele iseloomulik kerge langustrend.

17. Eesti pangakaartidega sularaha väljamaksete maht Valgevenes on tagasihoidlik, vaatlusperioodil vahemikus 50 000–162 000 eurot kuus.

18. Valgevene pangakaartidega sularaha väljamaksete käive on kasvanud hooajaliselt 2022. aasta suvekuudel, kuid jäänud varasematest kuudest väiksemaks 2023. a suvel.

Joonis 6. Eesti krediidiasutuste väljastatud pangakaartidega sularaha väljavõtmine Valgevenes, lisaks sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist ja Valgevene pangakaartidega sularaha väljavõtmine Eestis, tuhat eurot, perioodil jaanuar 2022–september 2023. Allikas: Eesti Pank.

Kaubavood, teenused ja rahavood

19. Alates 2022. a algusest on kahanenud väga jõudsalt kaupade ja teenuste impordimahud Valgevenest (joonis 7). Seevastu on kaupade ja teenuste eksport püsinud läbi kolme aasta enam-vähem samal tasemel. Kõik üle 10 000 euro väärtuses piiriülesed maksed on langenud 2023. aastaks alla 20 miljoni euro piiri, kui 2021. a teisel poolel maksete maht ulatus mitmes kvartalis 60 miljoni euro lähedale. Makstavaid makseid on kogu 2023. aasta üheksa kuu vältel kogunenud vaid ligikaudu 10 miljonit eurot. Sanktsioonid on pärssinud Eesti ja Valgevene vahelisi kauba- ja rahavoogusid.

Joonis 7. 10 000+ piiriülesed maksed ja kaupade ning teenuste eksport ja import saatjariigina perioodil I kvartal 2021–III kvartal 2023, miljon eurot. Allikas: Eesti krediidiasutuste maksestatistilised aruanded ja Statistikaamet