""
Välismaalastega seotud ettevõtete tunnusjooned
6. Ettevõtetega seotud välismaalastest Eesti residendid on tavaliselt määratlemata kodakondsusega või Euroopa Liidu väliste Ida-Euroopa riikide kodanikud. Residentidest seotud isikute puhul on tugev kontrast ELi seostega ja muude välismaalaste seostega ettevõtete vahel: 57% SRÜ riikide47 seostega ettevõtetest ning 24% muudest kolmandate riikide seostega ettevõtetest on seotud elamisloaga füüsiliste isikutega, ELi seostega ettevõtete seast on aga elamisõigusega isikutega seotud vaid 18%. On ka tähelepanuväärne, et ehkki eelduslikult peaks Eestis püsivalt elama suur osa määratlemata kodakondsusega isikutest, on vaid 62% selle grupi ettevõtetest seotud kehtivat elamisluba omavate määratlemata kodakondsusega isikutega.
7. E-residentsuse programmi mõju välismaalaste Eesti ettevõtlusseosele on jätkuvalt tugev: kolmandik välisriikidega seotud ettevõtetest on seotud kehtiva e-residentsusega isikutega48. Kõigist välisriigi seosega ettevõtetest u 26 100 on seotud kehtivat e-residendi digi-IDd omavate isikutega. E-residendi seosega ettevõtted jagunevad ELi ja kolmandate riikide võrdlusgruppide vahel enam-vähem pooleks. Kehtetu e-residentsusega isikuid on mõlema võrdlusgrupi seotud isikute hulgas suhteliselt vähe, kuid rohkem kolmandate riikide välismaalaste seas. Kui arvestada seoseid nii endiste kui praeguste e-residentidega, on selliseid ettevõtteid üle 30 000 (38% väliriikidega seotud ettevõtetest). E-residendi seosega ettevõtetest peaaegu kolmandik (29%) on seotud ka e-residendi staatust mitteomavate välismaalastega.
8. Ligi pooled kolmandate riikidega seotud ettevõtetest on seotud kehtiva elamisloaga isikutega, ligi kolmandik ettevõtetest e-residentidega. 45% kolmandate riikide füüsiliste isikutega seotud ettevõtetest on seotud kehtiva elamisloaga isikutega (nende seas on vähesel määral ka e-residente). Samal ajal on 61% kolmandate riikide seosega ettevõtetest seotud elamisloata isikutega, nendest ettevõtetest omakorda u kolmandik (üle 13 300 ettevõtte) on seotud praeguste e-residentidega. Praeguste e-residentidega on seotud u 30% kolmandate riikide seostega ettevõtetest.
9. Eesti ettevõtetega seotud ELi füüsilised isikud on harva residendid, kuid sageli e-residendid. Enam kui 40% ELi seostega ettevõtetest on seotud e-residentidega. ELi riikide isikutega seotud ettevõtete suhteliselt suur hulk, võrreldes nende riikide residentidega siin, näitab ennekõike Euroopa Liidu piirideta siseturu edukat toimimist, Eesti maksukeskkonna atraktiivsust ja e-residentsuse praktilist kasutatavust. Võttes aga arvesse, et rahapesuks kasutatavate variettevõtete üks klassikalisi tunnuseid on nõrk seos asukohariigiga, osutab ELi kodanike sagedane „kaugsuhe“ siinsete ettevõtetega ka ohule, et Eesti juriidilisi isikuid võidakse ära kasutada rahapesuks või maksukuritegudeks. Seetõttu tuleks edaspidi tähelepanu pöörata eeskätt ELi kodanikest mitteresidentide ja e-residentidega seotud mitteaktiivsuse tunnustega ettevõtetele.
10. Enam kui pooled välisriikide isikutega seotud ettevõtetest on asutatud viimase seitsme aasta jooksul. Sel perioodil on hüppeliselt tõusnud just e-residentidega seotud ettevõtete registreerimine (joonis 1). 17% ettevõtetest, millel on kehtiv seos välismaalastega, on asutatud enne 2010. aastat, 22% aastatel 2010—2016 ning 61% on registrisse kantud ajavahemikul 2017 kuni aprill 2023. Viimastest 55% on seotud endiste või praeguste e-residentidega.
Joonis 1. E-residentide ja muude välisriikide isikutega seotud ettevõtted ajajoonel esmaregistreerimise alusel (01.01.2010—31.12.2022)
11. Ettevõtetega on seotud peaasjalikult füüsilisest isikust välismaalased. Välisriikidega seotud ettevõtetest 15% (ligi 11 800 ettevõtet) on seotud välisriikide juriidiliste isikutega, samal ajal kui 98% välisriikide seosega ettevõtetest (u 77 200 ettevõtet) on seotud füüsilisest isikust välismaalastega.
12. Eesti ettevõtetega seotud välismaa juriidilised isikud on enamjaolt registreeritud Euroopa Liidus. Enam kui kolmveerand (77%) välismaiste juriidiliste isikutega seotud Eesti ettevõtetest omab seost ELi liikmesriikide ettevõtetega. Kolmandate riikide juriidiliste isikutega on seoseid seevastu u veerandil (26%) ettevõtetest.
13. Välismaalased on seotud eeskätt Eesti äriühingutega. 76% e-äriregistrisse koondatud juriidilistest isikutest on siin asutatud äriühingud (osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu), 7% vabaühendused (mittetulundusühingud ja sihtasutused), 7% füüsilisest isikust ettevõtjad ja 7% korteriühistud. Välismaalastega seotud juriidiliste isikute seas on aga äriühinguid koguni 88%; vabaühendusi, korteriühistuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid igaühte 3%. Mittetulundusühingud moodustavad Eestis 7% kõigist juriidilistest isikutest, kuid tagasihoidlikumad 4% välismaalase seosega juriidilistest isikutest. Ka muid juriidilisi vorme (sh sihtasutused; usaldus- ja täisühingud; füüsilisest isikust ettevõtjad) on välismaalase seosega ettevõtete seas protsentuaalselt vähem kui Eestis keskmiselt.
14. Välismaalased eelistavad piiratud vastutusega äriühinguid. 30% kõigist registrisse kantud osaühingutest ja 45% aktsiaseltsidest on seotud välismaalastega. Välismaalase seosega ettevõtete seas on piiratud vastutusega äriühingute ehk osaühingute ning iseäranis aktsiaseltside osakaal (vastavalt 85% ja 1,1%) märgatavalt suurem kui nende ettevõtlusvormide esinemine Eestis keskmiselt (69% ja 0,5%).
15. Valdav osa (85%) välismaalastega seotud juriidilistest isikutest on osaühingud (joonis 2). Eesti osaühingud on välismaalastele lihtsasti kättesaadavad – siin on toetavaks infrastruktuuriks nii e-residentsuse programm49 kui ka äriühinguteenuse pakkujad – ja rahvusvahelisel turul on need tõenäoliselt madalamas hinnaklassis50. Tehingud, millega välismaalane omandab osaluse osaühingus, ei pruugi toimuda alati registripidaja või notarite kontrolli all51. Seda peegeldavad kaudselt ka välismaalastest seotud isikute puudulikud registriandmed52. Siit järeldub, et osaühingute välismaalastest juhatuse liikmete andmete kvaliteet ei võimalda praegu täita registrikaardi andmetele pandud avaliku usaldatavuse nõuet.
Joonis 2. Välismaalase seosega (sh välisriigi seosega) ja välismaalase seoseta ettevõtete juriidiliste vormide võrdlus (ettevõtlusvormide osakaalude alusel)
16. Välismaalased on seotud isikutena eeskätt osaniku, juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja ja asutaja rollis (joonis 3). Hinnanguliselt umbes 172 000 välismaalast53 on erinevates rollides tegevad siinses analüüsis vaadeldud u 93 100 seotud ettevõtte juures. Reeglina on välismaalased ettevõtte juures korraga mitmes rollis, välismaalastest registrikaardile kantud ja kaardiväliste isikute ning tegelike kasusaajate puhul on üsna suur kattuvus. Registrisse kantud ettevõtete tervikpildi vaates moodustavad välismaalasest osanikuga ettevõtted 27%, välismaalasest asutajaga 24%, välismaalasest juhatuse liikmega 23% ning välismaalasest tegeliku kasusaajaga ettevõtted samuti 23% kõigist Eesti ettevõtetest, kus seotud isikud on vastavates rollides.
Joonis 3. Välismaalaste rollid seotud ettevõtetes kõigi registrisse kantud ettevõtete võrdluses
Selgitus: loendatud on vastavas rollis isikutega seotud unikaalseid ettevõtteid, mitte isikuid.
17. Võrdlusgruppide „e-residendid“, „määratlemata kodakondsusega isikud“ ja „muud välismaalased“ lõikes ei erine seotud isikute rollid oluliselt. Määratlemata kodakondsusega isikud on teistest veidi sagedamini juhatuse liikmed ning pisut harvem osaniku ja tegeliku kasusaaja rollis. E-residendid on vaadeldud gruppide võrdluses kõige sagedamini ettevõtete asutajad, mis näitab, et e-residendid on aktiivselt kasutanud Eesti riigi loodud võimalust välismaalastel digi-ID abil (notari vahenduseta) ise ettevõtteid asutada. E-residendid on teistest välismaalastest sagedamini ka osaniku rollis. Seevastu muud välismaalased hakkavad teiste gruppidega võrdluses silma suurema tegelike kasusaajate osakaaluga.
Joonis 4. E-residentide, määratlemata kodakondsusega isikute ja muude välismaalaste rollid seotud ettevõtetes
18. Välismaalase seosega ettevõtetest ligi kolmveerand on välismaalasest tegeliku kasusaajaga. 72%-l välismaalase seosega ettevõtetest (u 67 500 ettevõtet) on tegelike kasusaajate registrisse kantud välismaalane, 15%-l on märgitud üksnes eestlasest tegelik(ud) kasusaaja(d).
19. Välismaalase seosega ettevõtted kajastavad tegeliku kasusaaja andmeid registris paremini kui muud ettevõtted. On märkimisväärne, et kui kõigist Eesti juriidilistest isikutest on TEKSAs tegelike kasusaajate andmed 81%-l, siis välismaalase seosega ettevõtetel on see näitaja 88%. Seejuures on määratlemata kodakondsusega isikutega seotud ettevõtteid mitte arvestades ehk üksnes välisriikidega ettevõtete puhul tegeliku kasusaaja märkinud ettevõtete osakaal koguni 90%. Juriidiliste isikute seas, mille kohta puuduvad tegeliku kasusaaja andmed, on üle 55 800 välismaalase seoseta ning u 10 800 välismaalase seosega ettevõtet.
20. Registriandmetes on viiteid vari-tegelikele kasusaajatele. Välisriikidega seotud ettevõtete tegelike kasutajate esikahekümnes torkavad silma neli kohalikku äriühinguteenuse pakkujat või muud konsultatsioonivaldkonna tegijat, kes kõik on märgitud tegelikuks kasusaajaks rohkem kui 20 välismaalase seosega ettevõttele. Siinse uuringuga paralleelselt läbi viidud äriühinguteenuse-teemaline analüüs54 näitas, et 13% kehtivat välismaalase seost omavatest ettevõtetest (u 12 000) on seotud Eesti äriühinguteenuse pakkujatega. Teenusepakkujad on kõige sagedamini asutaja rollis (30%), aga olulised on ka nende rollid juhatuse liikme (12%), tegeliku kasusaaja (8%) ja osanikuna (6%) välismaalastega seotud ettevõtetes. Äriühinguteenuse pakkujad on tegeliku kasusaajana märgitud 26% elamisloa või -õigusega välismaalastega seotud ettevõtetest, 2% e-residendi seosega ettevõtetest ning 7% muudest välismaalastega seotud ettevõtetest.
21. Välismaalastega seotud ettevõtete puhul ei esine märkimisväärset struktuuride keerukust55. See vähendab ohtu, et välismaalastest tegelikud kasusaajad varjuvad Eesti juriidiliste isikute taha56. Analüüsiti teiseste välismaa seostega ettevõtteid57 ehk selliseid, kus puudus vahetu seos välismaalasega, kuid ettevõtte omanikeringis ehk aktsionäri, osaniku, täisosaniku või usaldusosaniku rollis oli ettevõte, millel omakorda tuvastati seos välismaalas(t)ega. Teiseste välismaa seostega ettevõtteid oli väga vähe (u 3500): e-residentidega seotud teisese seosega ettevõtteid oli kokku 1% kõigist nendega seotud ettevõtetest, 3% nii määratlemata kodakondsusega isikutega kui ka muude välismaalastega seotud kõigist ettevõtetest. Ka teiseste seoste puhul olid välismaalased kõige sagedamini osaniku rollis, välja arvatud e-residentide grupis, kus oli teiseste seoste puhul oluline ka välismaalasest aktsionäri roll: 35% määratlemata kodakondsusega isikutega ja 16% muude välismaalastega teiseselt seotud ettevõtetest olid seotud välismaalastest aktsionäridega58.
47 Lisaks praegustele SRÜ riikidele on sellesse gruppi on arvestatud ka SRÜ endised liikmed ja partnerriigid (Gruusia, Ukraina, Tadžikistan).
48 Tuleb silmas pidada, et e-residentide programmi metodoloogiline lähenemine e-residentide temaatikale erineb antud uuringus kasutatud metoodikatest, mille tõttu analüüsitulemused ei pruugi olla võrreldavad.
49 Vt E-Residency: make business easy at every stage.
50 Riigilõiv osaühingu äriregistrisse kandmise eest on 200 eurot, kiirmenetluse korras 265 eurot. E-residentidel on võimalik digi-ID abil ettevõte ise registreerida e-äriregistris, teistel välismaalastel aga notari kaudu (lisandub notaritasu). – Riigiportaal, Ettevõtte registreerimine. Äriregistri seadusega kaotati seninegi osaühingu osakapitalinõue, mille miinimumsuurus 2500 eurot püsis 24 aasta jooksul sisuliselt muutumatuna. – vt Äriregistri seaduse eelnõu seletuskiri: lk 7-8.
51 Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ettevalmistuse raames koostatud analüüs näitas, et ettevõtte osaluse omandamiseks Eestis on koguni 10 erinevat õiguslikku võimalust. – Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Advokaadibüroo Sorainen AS, 2021: lk 175-176. Hiljuti kirjeldas „firmamatja“ ajakirjanduses, kuidas notaritehingust hoidumiseks saab osaühingu osad registreerida väärtpaberitena ja osta ettevõte nende omandamise kaudu. Kui aga ettevõtte osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja see on täielikult sisse makstud, võib loobuda osade müügilepingu notariaalsest tõestamisest ja sõlmida lepingu lihtkirjalikus vormis. –Äripäev. Minu must minevik. Firmamatjana töötasin kõrvuti allilma ja tippadvokaatidega.
52 U 12 500 ettevõttel, sh u 9800 osaühingul, on äriregistrisse seotud isikutena sisestatud isiku- või registrikoodita isikud ehk sellised isikud, keda ei ole võimalik identifitseerida. Viimastest u 15 000 isikut on osaühingute juhatuse liikmed. Nende andmete analüüs ajateljel näitab, et puudulikud sisestused ei ole kauge mineviku probleem: suurem osa neist pärinevad aastatest 2016—2022. Enim on puudulikke andmekirjeid 2018. aastast (enam kui 3500), kui ka järgnevalt on igal aastal enam kui paar tuhat isiku- või registrikoodita isikut registrisse kantud; 2023. a nelja kuuga tehti ligi 800 sellist andmesisestust.
53 Seotud välismaalaste koguarv on äriregistri andmekvaliteediprobleemide tõttu (piisavalt määratlemata isikud, topeltkirjed) ebatäpne.
54 Äriühingute teenuse pakkujate välismaa seosega kliendid ja teenused Eestis. Rahapesu Andmebüroo, 2024.
55 Ettevõtete keerukate omandiahelate loomine on tegeliku kasusaaja varjamise võtmemeetod, mida kasutatakse nii rahapesu- kui maksudest kõrvalehoidmise skeemides, on nenditud FATFi ja Egmonti ühisanalüüsis. Eesmärk on juriidiliste isikute komplekse kontrolli- ja omandiahela abil tegelikku kasusaajat näiliselt distantseerida tema varast. Selleks luuakse mitmesuguseid juriidilisi struktuure erinevates jurisdiktsioonides, sest see raskendab uurimisasutuste tööd tegeliku kasusaaja väljaselgitamisel.– Egmont Group/Financial Action Task Force, 2018. Concealment of Beneficial Ownership: lk 26-27.
56 Siinne analüüs kinnitas üle 2021. aastal avaldatud Datacros-projekti tulemused, mille kohaselt on Eesti juriidilised isikud suurema osa ELi riikidega võrreldes väga madalate kuritarvitatavuse näitajatega. – Bosisio A., Carbone C., Jofre M., Riccardi M., Guastamacchia S., Developing a Tool to Assess Corruption Risk factors in firms’ Ownership Structures – Final report of the DATACROS Project. Milano: Transcrime – Università Cattolica del Sacro Cuore, 2021.
57 Teises järgus analüüsiti Eesti ettevõtteid, millega on seotud välismaa juriidiline või füüsiline isik. Teises järgus arvesse võetud rollid olid aktsionär, kasusaaja, osanik, täisosanik ja usaldusosanik.
58 Aktsiaseltsid on teistest Eesti ettevõtlusvormidest eelduslikult kõrgema usaldatavuse ja läbipaistvusega: aktsiaseltsidel on kõrgeim kapitalinõue ja mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kohustus omada audiitorit ning registreerida aktsiad Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis.
Viimati uuendatud 11.04.2024
Viimati uuendatud 17.04.2024